NordenBladet – Kas Taanis avatakse taas naaritsafarmid? Aastavahetusel lõpeb keeld, millega keelati Taanis naaritsa aretus, teatab Ekstra Bladet.
Naaritsatööstus lõpetati 2020. aastal pärast seda, kui loomade seast leiti muteerunud koroonaviirus ning tapeti miljoneid loomi.
“Mutatsioon võib kätkeda endas ohtu, et tulevased (koroona)vaktsiinid ei toimi nii, nagu peaks,” märkis toona peaminister Mette Frederiksen pressikonverentsil ja lisas et tappa tuleb kõik teadaolevad naaritsad. Taani politsei hinnangul oli naaritsaid 15-17 miljonit.
Loomakaitsjad nõuavad farmide sulgemist kogu maailmas, sest karusloomafarmides hoitakse tuhandeid loomi tihedalt väikestes puurides. Need on pahatihti ebasanitaarsed ja loomadele väga stressirohked tingimused. Karusloomafarmid on ebaeetilised ja keskkonnavaenulikud.
NordenBladet – Kõik alustavad ja juba tegutsevad ettevõtjad saavad registreerida Ettevõtlusnädala 2022 raames toimuvatele koolitustele ja sündmustele. Traditsiooniline Ettevõtlusnädal toimub sel aastal 3.-7. oktoobril ja kulmineerub 4. oktoobril tasuta online-konverentsiga. Üle-eestilise ettevõtlusnädala teemaks on „Tandem ettevõtluses“.
Ettevõtlusnädal kutsuti ellu, et toetada ja julgustada ettevõtlikku mõtlemist ja ettevõtlusega alustamist. Ettevõtmist korraldavad maakondlikud arenduskeskused juba 17. korda ja see viiakse läbi kõigis maakondades. Osalema on oodatud nii täiskasvanud, keda ettevõtjana tegutsemise raskel teel julgustada ja aidata, kui ka noored, et nad oma tulevikusihtide seadmisel kaaluksid unistuste saavutamist ettevõtjana. Igal aastal osalevad sündmustel nii hiljuti alustanud kui ka juba kogenud ettevõtjad, kuna erinevate koolituste, infopäevade, arutelude jm põnevate sündmuste valik on lai.
Kui Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku konsultandid pakuvad Eestis igapäevaselt tasuta nõustamist ettevõtlusega alustajatele, ettevõtjatele ning vabaühendustele, siis Ettevõtlusnädalal tullakse kontoritest välja erinevaid sündmusi korraldama, eesmärgiga inspireerida ja julgustada inimesi oma ideid ellu viima.
Tänavune Ettevõtlusnädal viiakse läbi 15 maakonnas (Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa, Raplamaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa, Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa). Sündmused toimuvad nii füüsiliselt maakonnalinnades, kui ka virtuaalselt veebi vahendusel ja on selliselt kättesaadavad kõikjal maailmas. Lisaks eesti keelele, toimuvad sündmused Ida-Virumaal ja Harjumaal ka vene keeles.
Ettevõtlusnädal kulmineerub 4. oktoobril tasuta online konverentsiga, mille otseülekanne toimub Postimees veebis. Oma tandemi kogemusi jagavad erinevate valdkondade silmapaistvad esinejad: Ruth Oltjer ja Kristo Timberg (Chemi-Pharm), Kristel ja Marko Kruustük (Testilo), Jan Uuspõld ja Gerli Tiganik (PREM Productions), Hede Kerstin Luik ja Margit Raid (Tandem podcast), Kadi Hiie ja Kaie Ilmjärv (SUME GREEN OÜ). Ettevõtlikke tandemeid intervjueerib saatejuhtide tandem Mart ja Britt Normet. Online- konverentsi on võimalik jälgida ka vene- ja ingliskeelse sünkroontõlkega.
Ettevõtlusnädala eestvedaja on MAK-võrgustik, mis tähendab seda, et iga aasta alguses kogunevad meie ettevõtluskonsultandid igast maakonnast ja turundustiim, et mõelda läbi teemad, mis on just sel hetkel aktuaalsed ja võiksid meie sihtrühma kõnetada. MAK-võrgustiku katusorganisatsioon MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused koordineerib turundustegevusi ja toetab korraldajaid maakondades. Ettevõtlusnädalat saab MAK-võrgustik ellu viia tänu Euroopa Regionaalfondi toetusele. Oma panuse annavad ka head koostööpartnerid – Töötukassa, Tallinna ja Tartu linnavalitsus ja teised kohalikud omavalitsused.
Ettevõtlusnädala programmiga saab tutvuda ja sündmustele registreeruda veebilehel ettevotlusnadal.ee
NordenBladet – Euroopa aktsiad on endiselt languses, sest tõusvad intressimäärad kogu maailmas ähvardavad majanduskasvu järsult kärpida, see omakorda pärsib investorite riskiisu.
Inglismaa keskpank tõstis neljapäeval oma baasintressimäära 50 baaspunkti võrra, mis on seitsmes järjestikune tõus, Šveitsi keskpank lõpetas oma negatiivsete intressimäärade perioodi, samal ajal kui Norra pank tõstis samuti 50 baaspunkti ja viitas tulevastele tõusudele.
Ka Euroopa Keskpank tõstis eelmisel nädalal intressimäärasid ja Föderaalreserv järgis kolmapäeval eeskuju, mõlemad keskpangad tõusid agressiivselt 75 baaspunkti võrra.
HSBC (The Hongkong and Shanghai Banking Corporation Limited) hoiatas, et Euroopa makromajanduslik väljavaade on nukker, kuna tarnehäired ja Venemaa sõja mõju energia- ja toiduainehindadele pärsivad jätkuvalt majanduskasvu ning sunnivad keskpanku rahapoliitikat agressiivselt karmistama, et inflatsiooni ohjeldada. .
Investorid keskenduvad ka sündmustele Ühendkuningriigis, kus uus rahandusminister Kwasi Kwarteng esitab parlamendile oma esimese eelarveuuenduse, nn minieelarve. Ta kavatseb anda rohkem üksikasju oma plaanide kohta ja toetada riigi majandust tõenäoliselt raskel talvel.
On ka häid majandusuudiseid. Hispaania tõstis oma teise kvartali majanduskasvu 1,5%-le, võrreldes eelmise, kaks kuud tagasi teatatud 1,1%-ga.
Ettevõtete uudiste kohaselt langesid Credit Suisse (SIX:CSGN) aktsiad 7,8%, kuna Šveitsi laenuandja pöördus taas investorite poole, et saada uusi investeeringuid investeerimispanga põhjalikuks ümberkujundamiseks.
Nafta hind langeb neljandat nädalat järjest, sest üle maailma toimunud intressimäärade tõstmine suurendas kartusi globaalse majanduskasvu aeglustumise ees. See mõjutab nõudlust ka energia järele.
Kell 03:40 ET (07:40 GMT) kaubeldi USA toornafta futuuridega 1,6% tavahinnast madalamal, 82,15 dollaril barreli kohta, samas kui Brenti leping langes 1,5% 89,07 dollarile.
Lisaks langesid kulla futuurid 0,4% 1674,90 dollarile untsi kohta, samas kui EUR/USD kaubeldi 0,6% madalamal tasemel 0,9778.
NordenBladet — Baltika AS (edaspidi Baltika) on võtnud teatavaks Nasdaq Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjoni (edaspidi Komisjon) 20. septembril 2022 avaldatud otsuses toodud seisukohad reglemendi rikkumise eest ja arvestab nendega edasiste eksimuste vältimiseks.
Komisjon avalikustas 20. septembril 2022 otsuse, mille alusel määrati Baltikale reglemendi osa Nõuded Emitentidele punktide 1.2.1, 2.4.1, 6.1, 6.2 ja 7.9. rikkumise eest leppetrahv summas 3000 eurot.
Baltika selgitab, et Komisjoni otsuse aluseks olnud Baltika eksimus teabe avalikustamise kohustuse sätete tõlgendamisel oli tingitud asjaolust, et 10.04.2022 a. sõlmitud laenulepingu kohta avaldas Baltika info enda I kvartali vahearuandes leheküljel 4, millega Baltika luges reglemendis sätestatud teabe avalikustamise kohustuse täidetuks, aga mitte eraldi börsiteatena.
Börsiteatena avaldamata jäänud teabeks oli aprillis 2022 Baltika Grupi peamise aktsionäri KJK Fund Sicav-SIF-ga sõlmitud uus laenuleping, mille alusel andis KJK Fund Sicav-SIF Baltikale intressita laenu põhisummaga 700 tuhat eurot tagasimaksetähtajaga detsember 2024.
Komisjoni otsuse aluseks olnud Baltika eksimus reglemendi punktis 7.9.5, mis käsitleb olulise tehingu tegemisel seotud isikuga tehingu aktsionäride üldkoosolekule kinnitamiseks esitamist, seondus asjaoluga, et kuna Baltika peamine aktsionär KJK Fund Sicav-SIF on juba aastaid andnud samadel tingimustel ja sama suurusjärguga summades Baltikale laenu, oli Baltika arvamusel, et laenu andmise näol oli tegemist tavapärase sarnase tehinguga tavapärastel tingimustel, mistõttu vastavalt reglemendi punktile 7.9.6.3 piirang ei kohaldunud.
Baltika kinnitab, et eksimused ei ole olnud tahtlikud, vaid tingitud erinevast praktikast ning arusaamast reglemendi nõuete sisustamisel. Kuna tegemist on iga-aastaste tavapäraste laenutehingutega sisuliselt samadel tingimustel, millel on pikaajaline praktika, kuid ka sõltuvalt kvartali aruannete olulisusest börsiteadetena, on Baltika seni lähtunud ebatäpsetest arusaamadest ning võtab Komisjoni ettekirjutatut tõsiselt.
Baltika peab avatust ja läbipaistvust oluliseks ning järelevalvemenetluse käigus Komisjonilt saadud info ja tähelepanekud on edaspidi oluliseks teeviidaks börsiteadete avaldamisel. Baltika börsiga suhtluse eest vastutavad töötajad viivad ennast jooksvalt ja pidevalt kurssi börsil teabe avalikustamise nõuetega ning osalevad edaspidi regulaarselt koolitustel.
Brigitta Kippak
Juhatuse liige, tegevjuht
brigitta.kippak@baltikagroup.com
NordenBladet – Kui palju eestlasi elab välismaal? Väljaspool Eestit elab ligikaudu üks viiendik ehk 20% eestlastest. Täpset arvu on raske öelda, sest paljud riigid ei pea arvestust oma elanike etnilise päritolu kohta ning suur osa välja rännanud eestlaste järglastest on sulanud asukohamaa rahvastikku ja ühiskonda.
Eestist on lahkutud erinevatel põhjustel ja aegadel. Suured rühmad eestlasi siirdusid välismaale juba XIX sajandi teisel poolel ning I ja II maailmasõja ajal, kuid märkimisväärne hulk asus välismaale elama ja õppima ka pärast Eesti taasiseseisvumist.
Lahkumine välismaale koos pere ja lastega toob kaasa mitmesuguseid just viimastega seotud küsimusi: kuidas on korraldatud kooliminek teises riigis, kas välismaal on võimalik õppida eesti keelt, millist abi pakub Eesti riik välismaal elavatele eesti lastele emakeele õppimisel, tagasipöördumisel jne. Neile ja mitmetele teistele küsimustele leiab vastused alamlehtedelt ülal asuvast menüüst sinisel ribal.
1850. aastal elas Eesti alal umbes 660 000 eestlast, samal ajal kui võõrsil elanud eestlaste arvuks hinnatakse ligi 30 000. Eestlaste kogukonnad väljaspool etnilist kodumaad on kujunenud kahe suurema, praeguseks lõppenud ja ühe veel toimuva väljarändelaine käigus. Esimese väljarändelaine tulemusena, mis toimus Venemaale ja algas 19. sajandi keskel ning kestis Esimese maailmasõjani, tekkis kogukond idas. Teine massiline väljaränne, mis oli ajendatud Teisest maailmasõjast, oli läänesuunal. Selle laine tulemusena said arvukat lisa varem asutatud eestlaste kogukonnad lääneriikides, samuti tekkis uusi sihtkohti. Kolmas ehk praegune laine, mis algas iseseisvuse taastamisega ja muutus ulatuslikuks pärast Euroopa Liiduga ühinemist, on taas suunatud läände (Tammaru jt 2010).
Nii esimese kui ka teise laine käigus võõrsile sattunud eestlased on tagasipöördumisega etnilisele kodumaale etendanud olulist rolli kodueesti arengus. Esimese maailmasõja lõpus pöördus Venemaalt, eelkõige Peterburist, Eestisse tagasi seal kõrghariduse omandanud noor, haritud, täis elujõudu eestlaskond, kes asus äsja rajatud Eesti riiki üles ehitama. Sarnane olukord tekkis 1990. aastate alguses iseseisvuse taastamise eel, ajal ja järel, kui koju saabunud rahvuskaaslased aitasid kaasa iseseisva Eesti taastamisele. Siit kerkibki küsimus, mis saab edasi kolmanda laine käigus välismaale läinud eestlastest. Kas viimase ligi kolmekümne aasta jooksul kodumaalt lahkunud rahvuskaaslased moodustavad välismaale alaliselt jääva ja kaugelt Eestit toetava kogukonna või pigem kodumaaga aktiivselt seotuks jääva hargmaise Eesti? Kas hargmaine Eesti on osa avatud Eestist või pigem on Eesti tänu kogu maailmas asuvatele kogukondadele osa avatud maailmast?
21. sajandil on eestlastele omane võrgustikupõhine ränne. Suuremalt jaolt eelistatakse neid riike, kus on teised eestlased juba ees ja seetõttu uue riigi eluoluga harjumine lihtsam. Erandid on uute sihtriikidena tänapäeva maailmakaubanduse ja -panganduse juhtivaid riike Singapur, mis on ahvatlev sihtkoht spetsialistidele erialaväljakutsete poolest, ning Brüssel ja Luksemburg, mis said olulisteks sihtkohtadeks Euroopa Liidu institutsioonide ja sealsete töökohtade tõttu. Singapuris on küll alla saja eestlase, ent nii Belgias kui ka Luksemburgis on eestlaste kogukonnad märksa suuremad. Need keskkonnad on ühtlasi hüppeplatvormid, kust saadud kontaktid ja kogemused on tähtsad rahvusvahelise karjääri alustamiseks.
Suur mobiilsus tekitab hargmaisuse, mis tähendab, et inimeste igapäevased asjatoimetused on jagatud mitme riigi vahel. Eestis kodu, Soomes töö, sõbrad aga hoopis Norras – selline kirjeldus ei ole eestlastele ammu enam võõras. Riigi- ja kultuuripiirid on küll olemas, aga tutvuste, kümnete aastate jooksul loodud võrgustike ning isikliku kogemuse kaudu on võõrriigid muutunud otsekui rohkem koduseks. Hargmaisust omakorda soodustavad Eesti riigi pakutavad e-riigi teenused ja e-residentsus, mis võimaldavad igapäevaseid asjatoimetusi ning laiemalt aktiivseks kodanikuks olemist kõikjal maailmas, kus on internetiühendus.
E-Eesti või e-riik, e-valitsus, e-kodanikud, e-residentsus, e-õpe, e-kool, e-haiguslugu, digiretsept – see on vaid lühike loetelu alguses võib-olla hullumeelsetena tundunud tehnilistest ideedest, millest aga on saanud töötavad tehnoloogilised abivahendid, mis kõik aitavad ka kaasa hargmaisusele. Peaaegu kõikjal kättesaadava internetiühenduse ja nutikate veebilahendustega on Eesti suutnud olla eeskujuks paljudele teistele riikidele maailmas.
Foto: NordenBladet
Eesti lapsed välismaal:
Nõuandeid, kuidas lapse emakeelt võõrsil viibides hoida, tema kõne arengut toetada ja tal mitmekeelseks kasvada aidata, leiad SIIT.
Kasulikku ja vajalikku infot Eestist äraolijatelekoondab Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehtEestlased välismaal: kuidas säilitada eesti keelt, keele- ja kultuuriõppest välismaal, teavet tagasipöördujatele.
Eestikeelse Hariduse SeltsiÜleilmakoolpakub väljaspool Eestit elavatele eesti lastele võimalust õppida e-kursustel. Õppetöö toimub HITSA Moodle’i keskkonnas. Selline õppevorm aitab lapse eesti keelt säilitada ja arendada eriti kirjutamisoskust, millest välismaal elades sageli puudu jääb.
