Esmaspäev, juuli 14, 2025

Uuring: 4 KÕIGE olulisemat asja, mida skandinaavlased reisilt ootavad

By
Marju Rõmmel
-

NordenBladet — Mida oodatakse välisreisilt? Soomlaste Aurinkomatkat korraldatud küsitlus selgitas välja neli peamist põhjust, mida inimesed reisilt ootavad.

1. Lihtsus ja kergus
Kuna reisijad viibivad ka puhkuse ajal veebis, on digitaalteenused igapäevane vajadus. Turistid saavad nutitelefoni rakenduste kaudu rohkem teavet ja näpunäiteid alates restoranide soovitustest kuni ümbritsevate hoonete ja looduseni välja. Murekohti tekitab võib-olla see, et turistid soovivad aina rohkem kohandatud teenuseid, aga leidub ka neid, kes on iseteenindamisest väsinud ja igatsevad otsekontakti.

2. Uue õppimine
Puhkajatele tähendab puhkus midagi enamat, kui lihtsalt rannas vedelemist ja vaatamisväärsustega tutvumist. Elamusterohke puhkus koosneb aktiivsetest ettevõtmistest ja kõige uue õppimisest. Reisisihtkohaga soovitakse tutvuda sügavuti ja kogu see avastamisprotsess on väga huvitav. Paketireisid hakkavad muutuma paindlikumaks.

3. Ehedad kogemused
Reisijad soovivad aina enam kogeda reaalseid ja ehedaid kogemusi. Kui varasemalt oli nt kohalik kokakursus piisav kogemus, siis nüüd soovitakse ka tooraine ise põllult või põõsast üles korjata. Kohalike näpunäited võetakse suure rõõmuga vastu, peamine, et midagi ehedat kogeda saaks. Hea tava hulka kuulub ka kogemuse vahendaja ja võimaldaja toetamine mõne euroga.

4. Üldine heaolu
Inimesed, kes on oma elus üldiselt väga hõivatud ning isegi stressis, soovivad täielikult rutiinist ja survest välja murda. Puhkusesihtkohaks valitakse rahulik ja taastav keskkond. Luksuslikku spaad asendab tihti looduse keskne vaikus ja traditsiooniline kehahooldus, mis taastaks nii keha, kui meelt. Puhkusel soovitakse omandada oskuseid, kuidas tervist ja enesehinnangut edendada.


Avafoto: NordenBladet

 

TEADLASED: Imetamisega on võimalik vältida laste ühte levinumat surmapõhjust

By
Marju Rõmmel
-

NordenBladet — Leukeemia ja muud vähivormid on läänemaailmas peamised põhjused, miks väikelapsed surevad. Tulemused põhinevad 17 varasematele uuringutele ja analüüsimistele, vahendab JAMA Pediatrics.

Analüüsi tulemused toovad välja, et lapsed, kes olid ema rinnapiima toidul vähemalt 6 kuud, haigestusid 20% ebatõenäosusega vähem leukeemiasse, kui need lapsed, kellel polnud üldse võimalust rinnapiima toidul olla või kelle toitumine kestis vähem, kui pool aastat. “Kui analüüsitulemused on tõesti täpsed, siis oleks olnud umbes 14-20% leukeemiahaigetel lastel võimalik haigestumist vältida, kui nad oleksid vähemalt poole aasta jooksul toitunud rinnapiimast,” spekuleerivad teadlased.

Leukeemia täpset algusmehhanismi veel ei mõisteta, aga suure tõenäosusega vajab see lisaks geneetilisele eelsoodumusele ka välist käivitavat tegurit. Uuringute kohaselt võib väliseks käivitavaks teguriks olla näiteks viirusega põhjustatud nakkushaigus. Nüüd võibki tulla mängu rinnapiima faktor, kus beebi saab toidust antikehi, mis tugevdab lapse immuunsüsteemi. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt tuleks beebit toita esimesel kuuel kuul rinnapiimaga ning jätkata seda tegevust parimal juhul kuni lapse kaheaastaseks saamiseni.


Avafoto: NordenBladet

 

Tunnete väljendamise oskus varases eas mõjutab last elu lõpuni

By
Marju Rõmmel
-

NordenBladet — Lisaks sellele, et lapsevanem õpetab oma järeltulijale iseseisvalt söömist, potil käimist ja riietumist, on sama olulise tähtsusega tunnete väljendamise oskus. Oskus oma tundeid väljendada mõjutab igapäevast elu, vahendab Iltalehti.

Väikelapse elu on täis erinevaid tundeid, mida vanemal võib alguses olla keerukas täielikult mõista või lahti seletada. Loomulikult täienevad ka lapse oskused kasvades ning täiskasvanu saab sel teekonnal palju abiks olla. Tunnete väljendamise oskus mängib väga suurt rolli isiksuse kujunemisel. Tunnete väljendamine õpetab last tundeid üldse tunnistama ja defineerima. Olgu öeldud, et kõik tunded on aksepteeritavad ning ka agressiivsem väljaelamine on eneseväljendus. Kui laps on olukorras, kus emotsioonid löövad üle pea, on väga oluline roll pakkuda võsukesele tuge, mis omakorda suurendab turvatunnet. Oluline on ise võimalikult rahulikuks jääda ning näha raamidest väljapoole.

Tunnetest rääkimiseks sobib kõige paremini aeg, kui kõik on rahulikud. Mitte aksepteeritavale tegevusele (nt löömine) tuleks leida muu väljund. Väga hästi sobib näiteks käte raputamine või jalgade trampimine. Oluline on märgata, mis lapse tunnete taga tegelikult peitub. Miks ta on vihane, miks viriseb või miks nutab? Samuti mängib suurt rolli vanema suhtlus lapsega, mis väljendaks mõistmist. Nt küsimused või muud tähelepaneku avaldused lapsele: “Kas oled pettunud, et mäng jääb pooleli ning peame õuest tuppa minema?” “Nii vahva on näha sinu rõõmu lume üle!” “Nüüd sa oled vist küll väga põnevil, et ei jaksa paigal püsida, eksole?”


Avafoto on illustreeriv: (Ohmygossip Couture/Ilona Ojaste)

 

22 meediaprojekti said Põhjamaade Ministrite Nõukogu Balti riikide meedia toetusprogrammist 150 000 eurot

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetus aitab kaasa vaba ja sõltumatu vähemuskeel-se meedia levikule Balti riikides. Eesti, Läti ja Leedu vabakutselised ajakirjanikud ning meediaväljaannete toimetused kandideerisid kuni 10 000-eurosele toetusele kuni üheks aastaks.

Kolme riigi projektidele anti ligikaudu 50 000 eurot riigi kohta. Eestis kiideti heaks 5, Lätis 9 ja Leedus 8 projekti. 2017. aasta augustis ja septembris kogunenud hindamiskomiteed tegid valiku kohalike meediaväljaannete ja vabakutseliste ajakirjanike esitatud 62 projekti seast. Eestist pälvisid toetust järgmiste väljaannete projektid: Raadio 4, Prospekt Media, MTÜ Kultuuritahvel ja Edasi.org.

Põhjamaade Ministrite Nõukogu Balti riikide meedia toetusprogrammi peaeesmärk on parandada Balti riikide kohaliku meedia kvaliteeti ja atraktiivsust, keskendudes vähemuskeelsele kaasavale sisule ning etniliselt mitmekesistele aladele. Põhjamaa-de Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktori Christer Haglund: „Meil on hea meel toetada meediaväljaandeid nende pingutustes katta vähemusrahvustele olulisi tee-masid nende endi keeltes.” Programmiga julgustatakse ajakirjanikke meedia kasu-tama erinevaid viise lugude jutustamiseks ja looma uut kaasavat sisu.

Edukaid projektitaotlusi iseloomustasid algupärased ideed ja uuenduslik lähenemi-ne mitme platvormi kaudu, mis võimaldab korraldada mitmeid paljulubavaid uuriva ja visuaalajakirjanduse projekte. Võiduprojektide seas kasutatakse lugude kaasa-vaks edastamiseks netisaateid, 360-kraadiseid videoid, uues formaadis raadiosaa-teid, veebidokumentaale, graafilisi animatsioone, videointervjuusid jpm.

Kõik toetusesaajad alustavad projektidega tööd 2017. aasta sügisel ja peaksid need lõpetama 2018. aasta septembri jooksul.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Rahvusparlamentide poliitikud arutavad Tallinnas Euroopa Liidu tuleviku küsimusi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tallinnas Saku Suurhallis kohtuvad täna ja homme Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poliitikud, et kahe päeva jooksul käsitleda Euroopa Liidu tuleviku, digitaalse ühisturu, rände välismõõtme, julgeoleku ja parlamentide rolliga seotud küsimusi.

Istungi juhataja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Toomas Vitsuti sõnul on ühise Euroopa kujundamise võti ühine arusaam lahendustest Euroopa ees seisvatele väljakutsetele. „Tähtis on jagada veendumust, et üheskoos tegutsedes läheb kõigil paremini ja kindlaks määrata ühine perspektiiv, kuhu me tahame jõuda,“ ütles Vitsut istungi eel.

Rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istungi (COSAC) kahel päeval toimub kokku viis sessiooni. Istungi lõpus on kavas kinnitada seisukohad ning võtta vastu järeldused, mille teksti leiab veebilehelt parleu2017.ee.

Tänane avadebatt keskendub Euroopa Liidu tulevikule ja selles osalevad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni esimees Danuta Maria Hübner ja Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier, kes annab ülevaate Brexiti läbirääkimisprotsessist.

Teises sessioonis räägitakse, kuidas tuua Euroopa kodanikele lähemale. Parlamentide parimaid praktikaid jagavad Katrin Auel Viini fundamentaaluuringute instituudist, Pieter Omtzigt Madalmaade parlamendi alamkojast ja Kristian Vigenin Bulgaaria Rahvuskogust.

Esimese päeva lõpetab arutelu digitaalsest ühtsest turust ja e-teenuste arengust, kus sõna võtavad Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut, Saksamaa Liidupäeva Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Gunther Krichbaum ja Prantsusmaa Senati Euroopa asjade komisjoni esimees Jean Bizet.

Teisipäeval jätkub istung ülevaatega tõhusa ja jätkusuutliku julgeoleku liidu loomisest, mille annab Euroopa Komisjoni julgeolekuvolinik Julian King.

Rände teemal on kõnelema kutsutud Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi peadirektori asetäitja rände alal Simon Mordue. Koos Edward Zammit Lewisega Malta Esindajatekojast ja Anne-Mari Virolaineniga Soome parlamendist püüavad nad anda selgitust, kuidas ennetada ja võidelda ebaseadusliku rände vastu.

COSAC täiskogu istungi avab kõnega Riigikogu esimees Eiki Nestor. Istungit juhib Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut. Paneeldiskussioone modereerivad komisjoni liikmed Monika Haukanõmm, Kalle Palling, Marianne Mikko ja Jaak Madison. Eesti delegatsiooni kuuluvad veel Tiina Kangro ja Oudekki Loone.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

1...1,5711,5721,573...1,901Page 1,572 of 1,901