Esmaspäev, detsember 22, 2025

Kiirjuhend Soome elama asujale: töötaja, ettevõtja ja õppuri elamisload

NordenBladet – Kui oled töötaja, ettevõtja või õppur, leiad nendelt siit NordenBladet´i lehtedelt sinu elusituatsioonile vastavat teavet Soome elamislubade kohta.

Töötaja või ettevõtja
Kui oled mõne Põhjamaa riigi, EL-i riigi, EMP riigi või Šveitsi kodanik ja tuled Soome tööle, ei vaja sa elamisluba. Kui oled mõne teise riigi kodanik, vajad elamisluba töötamiseks. Kui oled juba mõnel muul alusel Soomes, võib sul olla töötamisõigus isegi juhul, kui sa ei ole taotlenud elamisluba töötamiseks. Sõltumata sellest, millise riigi kodanik oled, võid teatud juhtudel töötada Soomes elamisloata.

Soomes võib ettevõtte luua igaüks, kellel on alaline elukoht mõnes Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigis. Kui oled mõne Põhjamaa kodanik, võid Soomes vabalt tegeleda ettevõtlusega või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana. Sul tuleb vaid registreeruda magistraadis (maistraatti).

Kui oled mõne EL-i või EMP riigi või Šveitsi kodanik, võid Soomes vabalt tegeleda ettevõtlusega või tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana. Sa ei vaja elamisluba.

Kui sa ei ole ühegi Euroopa Liidu liikmesriigi, EMP riigi või Šveitsi kodanik, vajad Soomes ettevõtlusega tegelemiseks ettevõtja elamisluba (elinkeinonharjoittajan oleskelulupa).

Töötaja või ettevõtja elamisloa pikendamine:
Taotle elamisloa pikendamist veebis teenusekeskkonna Enter Finland või Immigratsiooniameti teeninduspunkti kaudu. Tee avaldus enne kui su eelmine elamisluba lõppeb.

Sotsiaalne kaitse:
Kui tuled Soome tööle EL-i territooriumilt või mõnest EMP riigist või Šveitsist, hakkad üldjuhul kuuluma osaliselt Soome sotsiaalse kaitse alla ka siis, kui sul on lühiajaline tööleping.

Kui tuled Soome tööle mujalt kui EL-i või EMP territooriumilt või Šveitsist, mõjutavad sinu sotsiaalset kaitset järgmised asjaolud:

a) töösuhte kestus
b) kust riigist Soome elama asud

Suur osa Kela toetustest on sellised, et sul tekib neile õigus vaid juhul, kui asud alaliselt Soome elama. Lisaks peavad olema täidetud muud toetuse saamise eeldused sarnaselt teiste Soomes elavate isikutega. Kui sa ei asu alaliselt Soome elama, on sul teatud olukordades siiski võimalus kuuluda töötamise ajal osaliselt Soome sotsiaalse kaitse alla. Tingimuseks on, et sul on piisav tööaeg ja töötasu. Kui oled Soomes tööl, tasub sul astuda soome töötukassa liikmeks. Kui oled töötukassa liige, võid saada palgapõhist töötushüvitist, siis kui töötuks jääd.

Töötaja ja ettevõtja tervishoid:
Kui oled tulnud Soome tööle, on sul sageli õigus kasutada Soome avalikke tervishoiuteenuseid. See sõltub sinu töölepingu kestvusest ja iseloomust ning sellest, kust riigist oled Soome tulnud. Võid taotleda, et Kela selgitaks välja, kas sul on õigus saada avalikke tervishoiuteenuseid. Tööandjatel on Soomes kohustus kanda töötajate ennetava tervishoiu kulud. Ettevõtja võib soovi korral organiseerida iseendale töötervishoiuteenused. Ettevõtjal ei ole seega kohustust organiseerida iseendale töötervishoiuteenuseid. Küll aga on ettevõtja kohustatud organiseerima töötervishoiuteenused tema teenistuses olevatele töötajatele. Töötervishoiu teenuseid on võimalik organiseerida kohaliku tervisekeskuse või näiteks erakliiniku kaudu.

Soome õppima asumine – Vahetus(üli)õpilased
Võid tulla Soome vahetus(üli)õpilaseks. Õpid Soomes tavaliselt poolt aastat või aasta. Vahetus(üli)õpilaseks saab minna erinevate programmide kaudu. Vahetus(üli)õpilaste kohti pakuvad näiteks Erasmus, Nordplus, FIRST ja Fulbright. Võid ka iseseisvalt minna vahetus(üli)õpilaseks.

Kui soovid tulla vahetus(üli)õpilasena Soome, pöördu oma õppeasutuse rahvusvaheliste suhete osakonda või näiteks õppebüroosse.

Kui tuled Soome õppima, siis veendu, et sul on olemas kõik alljärgnev:
– elamisluba
– kindlustus
– raha
– õppekoht
– korter

Kui oled mõne Põhjamaa riigi, EL-i riigi, EMP riigi või Šveitsi kodanik ja tuled Soome õppima, ei vaja sa elamisluba. Kui oled mõne teise riigi kodanik, vajad õppuri elamisluba. Kui sinu õpingud Soomes kestavad maksimaalselt kolm kuud, ei vaja sa selleks elamisluba. Võid siiski vajada viisat. Kui õpid välismaal ja soovid tulla Soome praktikale, pead taotlema elamisluba praktika alusel.

Õppuri elamisluba on alati tähtajaline. Saad elamisloa nii pikaks ajaks nagu sinu õpingud kestavad. Kui sinu õpingud kestavad kauem kui aasta, saad elamisloa tavaliselt aastaks. Sinu elamisluba kuulub pikendamisele, kui põhjused, mille alusel said eelmise elamisloa, on endiselt olemas. Sa pead endiselt olema õppeasutuse nimekirjas, sinu põhitegevuseks peab olema õppimine ja sa pead läbima piisavas mahus õppeaineid. Kui sinu poolt sooritatud õpingute maht on liiga väike, siis on võimalik, et sinu elamisluba ei pikendata.

Kui oled lõpetanud Soome õppeasutuse, võid saada ajutise elamisloa töö otsimiseks. Seda elamisluba väljastatakse ainult õppuri elamisloa pikendamise vormis. Sul tuleb taotleda elamisluba enne kui su õppuri elamisluba lõppeb. Elamisloa töö otsimiseks võid saada maksimaalselt üheks aastaks. Kui saad töökoha, võid kohe töötamist alustada. Pead siiski taotlema uut elamisluba töötamiseks – enne seda, kui lõppeb sinu töö otsimiseks väljastatud elamisluba.

Kui oled õppur, võid taotleda spetsiaalselt õppuritele mõeldud üürikorterit. Õpilaskorterite üür on tavaliselt teistest korteritest soodsam. Õpilaskortereid üürivad õpilaskorterite sihtasutused, ülikoolide üliõpilaskonnad, korporatsioonid ja mõned muud sihtasutused. Mõnel õppeasutusel on olemas ka oma ühiselamud. Küsi oma õppeasutusest, kust saad õpilaskorterit taotleda. Korterit on sul võimalus taotleda kohe, kui oled saanud õppekoha. Suuremates linnades võib korteri saamine võtta aega mitmeid nädalaid või kuid.

Kui oled EL-i riigi, EMP riigi, Šveitsi või Põhjamaade riigi kodanik, on sul õigus õpingute ajal piiranguteta töötada ning selleks ei ole sul luba vaja. Töötamine võib anda sulle õiguse Soome sotsiaalsele kaitsele.

Kui oled mõne muu riigi kodanik, on sul õigus õppuri elamisloaga töötada piiratud ulatuses, kui töö on:
– õppeprogrammis sisalduv tööpraktika või lõputöö tegemine või
– osa-ajaline töö, semestri jooksul maksimaalselt keskmiselt 25 tundi nädalas,
– täistööajaga töö ajal, kui õppeasutuses õpet ei organiseerita, üldjuhul suve- ja jõuluvaheajal.

Rohkem andmeid Soome kohta leiate SIIT

Kas Soome ja Rootsi vahel Läänemeres lebab UFO?

NordenBladet — Soome ja Rootsi vahel Ahevanamaast veidi põhja pool Läänemere põhjas lebab kummaline ese, mille läheduses lakkavad töötamast kõik elektroonilised seadmed, isegi telefonid.

Esimesena avastasid selle eseme mere põhjast 2011. aasta juulis Rootsi sukeldujad Peter Lindberg ja Dennis Åsberg. See on ligi 70-meetrise läbimõõduga ja lebab 100 meetri sügavuses. Kujult meenutab ese Tähesõdade filmist tuntud tähelaeva Millennium Falcon, vahendab Iltalehti.

Leid sai nimeks „Läänemere anomaalia”, selle täpset asukohta pole avaldatud. Kui sukeldujad seda lähemalt uurima hakkasid, selgus, et see häirib elektriseadmeid. Eseme läheduses ei tööta elektroonika ega telefonid. Isegi kaamerad lakkasid töötamast. Kõik elektriseadmed lakkasid töötamast 200 meetri kaugusel esemest.

Eseme kõrval on mere põhjas ligi 200 meetri pikkune vagu. Kas ese on hädamaandumise teinud UFO? Lisaks on arvatud, et tegemist on mõne uppunud linna jäänustega. Mingisugune tempel näiteks. Veealune Stonehenge või värav teise dimensiooni.

Sukeldujad on võtnud esemest tükke ja need on kivimid, mitte metall. Graniit ja gneiss. Lisaks ka vulkaanilisi kivimeid. Näiteks leiti üks vulkaanilist päritolu suur must kivi, mis on Läänemere piirkonnas väga haruldane.

Praegu on asja kohta teooria, et moodustis on tekkinud jääaja lõpus. Tegemist võib olla rändrahnuga. Sukelduja Lindberg korraldab nüüd miniallveelaevaga turistidele ekskursioone eseme juurde. Tegemist pole ilmselt ei UFO ega kadunud linnaga.

Edela-Soome tuleb lähiajal 30 000 uut töökohta

NordenBladet — Edela-Soome Turu, Pori, Rauma ja Uusikaupunki piirkonda tuleb lähiaastatel juurde 30 000 uut töökohta, mille jaoks töötajate leidmisega võib raskeks minna. Turus asuv Meyeri laevatehas teatas esmaspäeval taas uuest suurest tellimusest mahus 500 miljonit eurot. Valmeti Uusikaupunki autotehas võtab tänavu juurde 1000 uut töötajat.

Edela-Soome majanduslikku arengut uurinud endine peaminister Esko Aho väitab, et tänu laeva- ja autotehastele võib juurde tulla ligi 30 000 uut töökohta. Tegemist on Soome jaoks erakordse nähtusega, mis pole saanud piisavalt tähelepanu.

Selleks, et töötajaid juurde saada, oleks vaja arendada koolitust ja infrastruktuuri. See pole ainult Edela-Soome probleem, vaid terve Soome ühiskonna probleem.

Tänu sellele, et nii laevad kui autod valmivad Saksa ettevõtete tellimusel, tuleb kasuks saksa keele oskus. Turu ülikoolis on ettevõtete jaoks hakatud koolitama insenere.

Turu laevatehases töötab praegu 2000 inimest ja 2023. aastaks peaks töötajate arv kasvama 2500 peale. Laevatehase allhankijate töötajate arv kasvab aga 7000 pealt 20 000 peale.

Autotehase töötajate arv on kasvanud ühe aastaga 2000 töötaja võrra 4500 töötajani.

Ettevõtted vajavad nii insenere kui ka töötajaid lihtsamatesse ametitesse.

Professor Dietmar Pfahl räägib oma inauguratsiooniloengus „Andmepõhine otsuste tegemine tarkvaratehnikas ja juhtimises“ tarkvarainseneride väljakutsetest

NordenBladet — 20. veebruaril peab Tartu ülikooli tarkvaratehnika professor Dietmar Pfahl ülikooli aulas inauguratsiooniloengu teemal „Andmepõhine otsuste tegemine tarkvaratehnikas ja juhtimises“.

Tarkvarast on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Ükskõik, kas juhime autot, lendame lennukiga, kasutame pesumasinat, teeme pangatoiminguid või esitame tuludeklaratsiooni – kõigis neis toimingutes kasutatakse tarkvara. Tarkvarainsenerid peavad oma igapäevases töös tegema palju otsuseid, nende kvaliteedist sõltub, kui edukaks osutub üks või teine turule toodud tarkvarasüsteem. Erinevalt teistest inseneridest ei saa tarkavarainsenerid toetuda loodusseadustele, vaid peavad suurema osa oma otsustest langetama kogemuste ja empiiriliselt tuletatud mudelite alusel.

Professor Pfahl käsitleb oma inauguratsiooniloengus meetodeid, mis aitavad tarkvarainseneridel nii empiirilisi uurimismeetodeid kui ka andmekaevet ja masinõppetehnikaid kasutades otsuseid langetada. Loengu lõpus esitab professor visiooni sellest, milliseks võiks kujuneda andmepõhise otsustusprotsessi integreeritud raamistik tarkvaratehnikas.

Dietmar Pfahl omandas magistrikraadi Ulmi ülikoolis (1986) ja doktorikraadi Kaiserslauterni ülikoolis (2001) Saksamaal. Enne Tartu ülikooli dotsendina tööle asumist 2013. aastal töötas Dietmar Pfahl kaheksa aastat ettevõtluses (Siemens AG-s Saksamaal) ja pidas loenguid Kanadas Calgary ülikoolis, Rootsis Lundi ülikoolis ja Norras Oslo ülikoolis. Lisaks on ta töötanud Saksamaa kosmoseuuringute keskuses Müncheni lähistel ja Simula teaduslaboris Oslo lähedal. Peale selle on ta ettevõtte Pika Research Inc. asutaja ja aastatel 2009–2015 oli ta selle Claresholmis Kanadas asuva ettevõtte direktor. Alates 2008. aastast töötas Dietmar Pfahl abiprofessorina Kanadas Calgary ülikooli Schulichi insenerikoolis. 2017. aastal valiti ta Tartu ülikooli tarkvaratehnika professoriks.

Oma teadusuuringutes on Dietmar Pfahl keskendunud eelkõige andmepõhistele otsustusprotsessidele tarkvaratehnikas ja juhtimises. Ta on avaldanud artikleid tarkvaraprotsesside simulatsiooni ja parendamise, tarkvaraväljalasete planeerimise ja tarkavara testimise kohta. Ta on avaldanud enam kui 100 teaduspublikatsiooni kõrgetasemelistes erialaajakirjades ja konverentsiväljaannetes ning on rahvusvaheliste erialaühenduste IEEE (elektri- ja elektroonikainseneride instituut) ja ACM (arvutitehnika assotsiatsioon) seeniorliige.

Dietmar Pfahli ingliskeelne inauguratsiooniloeng algab 20. veebruaril kell 16.15 Tartu ülikooli aulas. Kõik huvilised on oodatud kohapeale kuulama või vaatama loengu veebiülekannet UTTV portaali vahendusel.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome väljasurev kingatehas mõtles 1989. aastal välja uue asja – nüüd seisavad need iga lasteaias ukse taga

NordenBladet — Soomes ja mujal väga populaarseks saanud Kuoma lastesaapad tulevad Lõuna-Savos asuvast väiksest Kuomiokoski külakesest. Seal asub Soome üks vanemaid kingatehaseid, mis 1980ndate aastate lõpus vaakus elu ja surma vahel. Kuni hakati tegema lastesaapaid.

Kuomad on kasutusel pea igas Soome lastega peres. Lasteaedade esikus seisavad põhiliselt just Kuomad reas neis piirkondades, kus talvel on maas lumi, vahendab Helsingin Sanomat.

Praeguseks on Kuomasid toodetud juba ligi 30 aastat. Tegemist on kerge ja sooja, talvistes tingimustes suurepärase jalanõuga, mille pealispind hülgab vett. Neil pole mingeid kinnitusi ega paelu ja lapsed saavad need ise kergesti jalga tõmmata ning jalast ära võtta, selgitab Kuomiokoski Oy juhataja Antti Puttonen toote populaarsust. Väikeses Kuomiokoski külakeses metsade keskel toodetakse ligi 3000 paari saapaid päevas.

Ettevõte ise saab tänavu 90 aastaseks. Tehasele pani aluse Antti isa Juho Puttonen 1928. aastal, mil hakati tootma kingataldu. Edasi hakati tootma susse ja laste saapaid.

Sõdade ajal tehas seisis, ent pärast seda sai tootmine uuesti hoo sisse. 1960ndatel hakati Soome jalanõusid vedama Nõukogu Liitu ja see viis terve Soome kergetööstuse kasvule. Kuomiokoski tootis kingade pooltooteid teistele Soome tehastele. Hästi läks kuni 1980ndate keskpaigani, mil idakaubandus kokku kuivas ja siis päris kokku kukkus. Paljud Soome jalatsitehased läksid pankrotti.

Kuomiokoski tehasel oli valida: kas mõelda kiiresti välja midagi uut või lõpetada tegevus. Ettevõttel oli see eelis, et osati teha nii jalanõusid kui nende detaile. Nii hakati Kuomiokoskil välja töötama laste talvesaapaid. Selleks oli varutud vastupidavat kangast, millest Kuomiokoskil oli valmistatud motokrossi kindaid. Tehti mõned proovitooted kuni sündis Kuoma lastesaabas.

1990ndate algul telliti saapaid mõned tuhanded aastas. Aastakümne lõpus kasvas müük mõnekümne tuhande paarini aastas. Sobiva hinnaga lastesaabastel oli hea minek.

Praegu töötab tehases sadakond inimest, lisaks veel laos paarkümmend inimest. Puttoneni ettevõtjaperes on ametis juba kolmas põlvkond. Möödunud aastal toodeti Kuomiokoski tehases kahes vahetuses ligi 700 000 paari jalatseid. Neist 3/4 olid lastesaapad.

Ligi 15 aastat tagasi hakkas ettevõte müüma toodangut välismaale, algul Venemaale ja Rootsi, siis Norrasse, Baltimaadesse, Ukrainasse, Kasahstani, Valgevenesse ja Usbekimaale. Nüüd kavandatakse müüki Kanadasse.

Lisaks tavalistele talvesaabastele toodetakse ka nööride ja lukkudega saapaid eri värvide ja kujunditega. Kuomiokoski on üks vähestest allesjäänud Soome jalatsitootjatest. Kangast saabaste tootmine tasub Soomes ära, kuna sellega on vähem tööd kui nahast toodetega.

Kuoma tooted valmivad 60 protsendi ulatuses Soomes. Kõige töömahukam asi  -pealsete õmblemine tehakse allhankena Baltimaades. Pealsed tuuakse seejärel Soome, kus neile pannakse tallad külge. Taldade segu tuleb välismaalt, aga tallad valatakse Soomes. Seejärel saapad viimistletakse, pakitakse ja viiakse Mäntyharjul asuvasse lattu. Ladu asub Mäntyharjul, kuna Kuomiokoskile on raske suurte autodega juurde pääseda.

Ettevõtte töötajad elavad kõik lähiümbruses. Töötajad on ettevõttele truud ja mõned töötajad on selles ettevõttes juba kolmanda põlvkonna esindajad.