NordenBladet — Eesti Teadusagentuur kutsub teid osalema 7. märtsil kell 10.00-17.00 konverentsil „Mis on Horisondi taga?“. Konverents toimub Tallinnas, Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn konverentsikeskuses.
9. EL teadusuuringute ja raamprogrammi kujundamine on täies hoos. Toimuvad konsultatsioonid ning ootusärevad arutelud järgmise raamprogrammi ülesehituse ja osalemise võimaluste arengute üle. Euroopa Komisjon valmistub 9. raamprogrammi eelnõu avaldamiseks kohe pärast 2021+ EL eelarveraamistiku (MFF) ettepaneku esitamist 2018.a. maikuus.
Senine sõnum Euroopa Komisjonilt on, et 9. raamprogramm saab olema H2020 evolutsioon, mitte revolutsioon – teisisõnu suur osa programmist jätkub. Kaks peamist uuendust saavad olema Euroopa innovatsiooninõukogu (EIC) ja teaduse ja innovatsiooni missioonide loomine raamprogrammi globaalsetele väljakutsetele pühendatud alaprogrammis.
Konverentsi “Mis on Horisondi taga?” eesmärgiks on anda ülevaade Eesti osalusest EL TAI raamprogrammis Horisont 2020, näidata Eesti osalejate tugevusi ja eeliseid ning arutleda võimaluste üle järgmises raamprogrammis.
Oma kogemustest praeguses raamprogrammis räägivad teadlased ja ettevõtjad. Järgmise raamprogrammi kujunemise protsessi ning osalusvõimalusi avab Euroopa Komisjoni esindaja, paneeldiskussioonis otsime võimalusi kaasa lüüa raamprogrammi kujundamisel ning maksimaalse kasu saamisel selles osalemisest – arvestades kestvat turbulentset väliskeskkonda. Päeva teises pooles on osavõtjatel võimalus osaleda valdkondlikes aruteludes Eesti osaluse kasvatamise ning meie eeliste parema kasutamise teemal.
Konverentsile registreerumise tähtaeg on 1. märts.
NordenBladet — Soome üllatusnaine Krista Pärmäkoski ütles pärast kolmanda medali võitu, et tuli PyeongChangi olümpiale ühe medali järele, aga endalegi üllatuseks sai neid kolm – kõik individuaalaladel.
Kokku sai Soome olümpialt kuus medalit, millest Pärmäkoski võitis kolm. Ülejäänud kolm olid Soome hokinaiskonna pronks, Iivo Niskaneni murdmaasuusatamise kuld ja vigursuusataja Enni Rukajärvi pronks.
Medaliarvestuses on Soome oma 6 medaliga 18. kohal. Esikohale tuli Norra kokku 39 medaliga. Norras elab seejuures vähem inimesi kui Soomes. Medaliarvestuses teine koht läks Saksamaale (kokku 31 medalit) ja kolmas koht Kanadale (29 medalit).
________________________
Krista Pärmäkoski (neiupõlvenimega Lähteenmäki; sündinud 12. detsembril 1990 Ikaalinenis) on soome murdmaasuusataja. Ta esindab spordiklubi Ikaalisten Urheilijat ja tema treener on Matti Haavisto. Maailmameistrivõistlustel on Pärmäkoski võitnud suusavahetusegasõidus hõbemedali, sprinditeates hõbeda ja pronksi ning teatesõidus kolm pronksmedalit. Olümpiamängudel on ta võitnud hõbemedali teatesõidus ning pronksmedali suusavahetusega sõidus ja 10 km vabatehnikas.
Esimest korda võistles ta rahvusvahelisel tasandil 2007. aasta veebruaris Euroopa noorte talve olümpiafestivalil Jacas, kus ta saavutas viiekilomeetri klassitehnikas neljanda koha. Samal aastal võitis Pärmäkoski Põhjamaade noorte meistrivõistlustel Örnsköldsvikis viiekilomeetrisel vabatehnikadistantsil kulla. Järgmisel talvel võitis ta Põhjamaade noorte meistrivõistlustel kaks hõbedat ja ühe pronksmedali. 2008. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel Itaalias Malles Venostas oli ta Soome naiskonna ankrunaine ja tõi Soome 4×3,3 km teatesõidus pronksmedalile. Lisaks oli ta 10 km vabatehnikas kaheksas.
Pärmäkoski osales esimesel maailma karikavõistluste etapil 29. novembril 2008 Kuusamos, kui sai sprindis 29. koha. 2009. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel Prantsusmaal Praz de Lys – Sommand’is sai Pärmäkoski viiepäevase võistluskeelu, kuna tema hemoglobiini tase oli lubadust (160 g/l) kõrgem. Pärast võitluskeelu lõppu võitis ta 10 km suusavahetusega sõidus hõbemedali, 5 km vabadistantsil oli ta neljas ja teatesõidus viies.
2009 osales Pärmäkoski maailmameistrivõistlustel Liberecis, kus sai 10 km vabastiilis 37. koha. Aastal 2010 tuli ta juunioride maailmameistriks klassikalises stiilis 5 km distantsil ja sai teatesõidus hõbemedali. 2010. aasta taliolümpiamängudel Vancouveris sai ta 10 km vabastiilis 53. ja 30 km ühisstardist klassikasõidus 26. koha.
Esimest korda jõudis Pärmäkoski MK-etapil esikümnesse 2010. aasta detsembris Davosis, kui sai 10 km klassikas kaheksanda koha. 2010.–2011. aasta Tour de Ski etapil Oberhofis sai ta 10 km klassikas viitstardis teise koha. Tuuri lõppkoht oli tal kaheksas. 2011. aasta jaanuaris sai ta MK-etapil Otepääl viiepäevase võistluskeelu, kuna tema hemoglobiini tase oli taas lubatust kõrgem. Pärast seda andis Rahvusvaheline Suusaföderatsioon talle erandi, et tema hemoglobiini ülempiiri suurendatakse 165 g/l-ni. 2011. aasta juunioride maailmameistrivõistustel Otepääl võitis ta 10 km klassikas kulla ja edestas teise koha saanut minutiga.
Pärmäkoski võitis esimese medali täiskasvanute klassis 2011. aasta põhja maailmameistrivõistlustel Oslos, kui ta võitis koos Aino-Kaisa Saarineniga sprinditeates hõbemedali. Ta suusatas viimast vahetust ja edestas lõpumeetritel pronksi saanud Astrid Jacobseni. 4×5 km teatesõidus oli ta Soome naiskonna ankrunaine ja tõi Soome pronksile. Lisaks oli ta 10 km klassikas viies, 30 km vabatehnikas Soome parimana 11., vabasprindis 16. ja suusavahetusega sõidus 31.
2011.–2012. aasta Tour de Skil oli ta üldjärjestuses neljas. Samal talvel võitis ta Soome meistrivõistlustel esikoha 3,3 km klassikas ja 10 km jälitussõidus. 2011.–2012. aasta MK-sarjas oli ta lõplikus paremusjärjestuses seitsmes. 2012.–2013. aasta Tour de Ski etapil Toblachis oli ta 3 km klassikas teine ja etapil Val di Fiemmes 10 km klassikas kolmas. Tuuri lõppkoht oli neljas. 2013. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel Val di Fiemmes võitis ta sprinditeates koos Riikka Sarasoja-Liljaga pronksi. Suusavahetusega sõidus oli ta kaheksas, vabasprindis neljateistkümnes ja 10 km vabatehnikas viieteistkümnes. MK-sarjas saavutas üldjärjestuses kümnenda koha.
2012.–2013. aasta Tour de Skil oli Pärmäkoski neljas. 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis oli ta hõbeda võitnud Soome naiskonna ankrunaine, 10 km klassikas kümnes ja 30 km vabatehnikas 18. MK-sarja üldjärjestuses oli ta kaheksas.
Esimese võidu maailma karikavõistlustel saavutas ta hooajal 2015–2016 raames toimunud Ski Tour Canada viimasel etapil 12. märtsil 2016 Canmore’is 10 km jälitussõidus klassikas.
2016. aasta Lillehammer Touril saavutas ta kokkuvõttes kolmanda koha. See oli tema esimene poodiumikoht mõne suusatuuri üldarvestuses. Ta võitis viimase etapina kavas olnud 10 km jälitussõidu klassikas.
2016.–2017. aasta Tour de Skil tuli ta teiseks.
2017. aasta maailmameistrivõistlustel Lahtis võitis ta esimese tiitlivõistluste individuaalmedali, kui tuli suusavahetusegasõidus hõbedale. Teatesõidus võitis ta pronksmedali. 30 km vabatehnikas oli ta kuues ja 15 km klassikas seitsmes.
8. märtsil 2017 jõudis ta esimest korda poodiumile sprindivõistluses, kui sai Drammenis toimunud klassikasprindivõistlusel teise koha.
Hooajal 2016–2017 saavutas ta maailma karikasarja üldarvestuses teise koha. Tavadistantside arvestuses oli kolmas ja sprindikarika üldarvetuses kuues.
NordenBladet — Kümned soomlased on langenud viimaste aastate jooksul telefonipettuste ohvriks. Keskkriminaalpolitsei info kohaselt saab pettus alguse telefonikõnest, kus inglise keelt kõnelev inimene esitleb end kui välismaa ettevõtte esindaja.
Mitmed soome eraisikud on kaotanud pettuste tagajärjel kümneid tuhandeid eurosid. Politsei on aastatel 2013-2018 registreerinud vähemalt 70 sellist välismaalastega seotud investeerimispettust. Soomlased on kokku ilma jäänud ligi 5 miljonist eurost, vahendab Helsingin Sanomat.
Investeerimispettused toimuvad järgmiselt.
Kõigepealt on soomlane saanud inglisekeelse kõne isikult, kes on esitlenud end kui välismaa firma esindaja. Kõne ajal on küsitud vastaja varalist seisu ja investeerimiskogemust.
Seejärel on petis pakkunud hea tootlusega investeerimisvõimalust välismaa ettevõttesse. Tootluse suuruseks on pakutud 20 protsenti aastas.
Soomlane on maksnud investeeritava summa välismaa pangakontole, mis on enamasti Aasias, näiteks Hongkongis. Seetõttu kutsub politsei neid pettusi Hongkongi-pettusteks.
Paari nädala pärast on petis küsinud lisaraha kas siis täiendavaks investeeringuks või maksuks varade vabastamise eest.
Keskkriminaalpolitsei uurija Mikko Laaksonen soovitab inimestel kasutada sellistel puhkudel kainet mõistust. Kui pakutakse selliseid tootlusi, siis tasub enne mitu korda järgi mõelda. Samuti pole mõtet kohe raha teele saata.
Politsei soovitab otsida võimaliku investeeringu kohta taustainfot internetist. Kui ettevõte on seotud pettustega, siis on selle kohta märge vastavates registrites.
Selliseid pettusi on toimunud ka mujal Euroopas. Petised on seal olnud osaliselt samad, kes Soomes. Euroopas on petiste kätte langenud kümneid miljoneid eurosid.
Nüüd uuritakse asja nii Soomes kui mujal Euroopas. Pettuste ohvritel soovitatakse aga ühendust võtta politseiga. Kuriteoteate võib vormistada nii internetis kui lähimas politseijaoskonnas.
Palju õnne Sulle iseseisvaks riigiks saamise sajandal aastapäeval! Ja palju õnne soovivad Sulle ka need tuhanded inimesed, kes on tulnud siia Toompeale Sinu auks lippu heiskama, ja need, kes elavad tänasele ühisele hommikule kaasa oma kodus, ning need, kes täna lihtsalt rohkem Sinu peale mõtlevad.
Kallis Eesti! Sa oled meie jaoks midagi suurt ja seletamatut. Sa oled midagi niivõrd loomulikku ja omast, mida ei saagi mõistuse abil lahti rääkida.
Aga tunnetest tahaksin ma rääkida küll.
Eesti! Sa oled kui austus ema ja isa vastu, kes on meid hoidnud ja kasvatanud. Sa oled silmapilkne soov kaitsta oma kaasat, lapsi ja lapselapsi siis, kui neid ähvardab oht. Sa oled suur ja pühalik saladus, mida me hoidsime põues ja salajas vaenlase eest. Sa oled laul, mida me laulame ja tants, mida tantsime. Sa oled aabits ja rehkendus. Oled meri ja kadakad, sood ja rabad, jaanipäev ja jõulud. Ent Sa oled ka suur soov, et Sul ei läheks mitte ainult paremini, vaid et Sul läheks kõige paremini. Ja neid tundeid Sinu vastu on meil rohkem, kui keegi oskaks kokku lugeda.
Austatud Eestimaa Päästekomitee ja Maapäeva liikmed, kes te pühendusite sada aastat tagasi Eesti Vabariigi loomisele. Ma olen kohustatud teile aru andma, sellest et
Eesti iseseisvus on praegu kaitstud paremini kui kunagi varem sest meil on sõbrad ja liitlased;
meie inimeste sissetulekud pole mitte kunagi olnud nii kõrgel tasemel kui praegu. Seejuures on meie seas ka inimesi, kellel on muresid rohkem kui nad kanda jõuavad, ja neid tuleb rohkem aidata.
me oleme vabad siit minema ja siia tulema, ütlema ja arvama. Eesti on osa avatud maailmast, sest ilma selleta meil pole õhku, mida hingata;
ka selles avatud maailmas jääb Eesti meile ainsaks kohaks, kus saame korraga mõelda ja rääkida samas keeles tundes end vaba ja väärikana.
Teie loodud Iseseisvusmanifest kõigile Eestimaa rahvastele elab. Ja nii on ja nii jääb, sest teisiti me ei saa. Olgu täna meie kõigi rõõmupäev, kes me Eesti Vabariiki armastame ja austame.
Fotod: Eesti Vabariigi 100. aastapäeva lipuheiskamise tseremoonia (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)
Allikas: Eesti Riigikogu
NordenBladet — Noore teismelise Jasmin Hiadry elu oli sarnane omavanustele – tempokas, energiline. Kõik see aga muutus, kui ta sai juhuslikult teada, et ootab oma esimest last, vahendab Iltalehti.
16-aastase Jasmin´i elu muutus päeva pealt, kui ta avastas, et ootab last. “Sain tulemused samal päeval teada ja ei suutnud uskuda, et rase olen. Ma olin täiesti šokeeritud. Olin kasutanud pille, ega osanud arvatagi, et võiksin emaks saada,” jagab neiu oma esimesi emotsioone. Neiul polnud rasedusega seoses mingeid komplikatsioone tekkinud ja ultraheli näitas, et tema sees oli uus elu juba 6 nädalat kestnud. “Helistasin esimesena emale ja ütlesin, et olen rase. Kohtusime kohe samal päeval ja olin enda peas juba otsuse teinud.”
Jasmini ainuvalik oli laps alles jätta ning abort ei tulnud kõne allagi. Jasmini ema Susan Hiadry võttis uudist vastu õnne ja kurbuse seguse emotsiooniga. “Tundsin uue elu üle õnne. Kurbust valmistas teadmatus, kuidas Jasmin nii noore emana hakkama saab,” kommenteerib ema. Susan saab enne beebi sündi 37-aastaseks ja tunneb suurt rõõmu vanaemaks olemisest, aga teisalt muretseb, kuidas ta saaks tütrele võimalikult palju tuge pakkuda. “Olen üksikema ja mul on lisaks seitsme aastane tütar ning töötan kolmes vahetuses. Ma ei kujuta ette, kuidas ma saaksin Jasminile pakkuda võimalikult palju tuge ja turvatunnet.” Suur osa lähedastest on noort ema ja vanaema tulevase beebi puhul õnnitlenud, aga leidub ka neid, kes heidab Susanile ette, et ta ei sundinud Jasminil aborti tegema. Susanil on selle kohta selge arvamus: “Tegemist ei ole minu elu ja minu valikuga. See on Jasmini elu ja ta saab sellega seoses ise otsustada! Mina saan teda neis otsustes vaid toetada,” rõhutab Susan.
Kuna Jasmin on alles alaealine, hoiab lastekaitse tal tihedalt silma peal ja see ei tekita emale head tunnet. “Mul puudub lastekaitse osas usaldus. Nad üritavad tütart meelitada last lastekodusse andma.” Jasmin on emaga samal meelel. “Nad võiksid just rohkem tuge pakkuda. Saan osaks ebakindlusele ja mind lahterdatakse kusagile, kuhu ma ei kuulu. Nad esitavad mulle pidevalt nõudmisi, mida ma täidan, aga nad pole minuga ikkagi rahul,” muretseb Jasmin.
Lapse isa kahjuks beebi elus osalema ei hakka. “Soovin, et lapsel oleks turvaline elu ning tema isa ei hakka meie elus olema enne, kui ta teeb valikuid ja võtab vastutuse. Ma muidugi ei usu sellesse ja olen valmis last üksi kasvatama,” ütleb neiu. Neiu on saanud raseduse tõttu kogeda palju selja taga sosistamist, mis viitavad sellele, et ta ei saa kindlasti lapsega hakkama ja ilmselt võetakse imik talt üldse ära. Jasmin on otsustanud sellistest kommentaaridest mitte välja teha. Hoolimata sellest, et nõuandlas pakuti talle abordi tegemise võimalust rohkem, kui korra, saab ta sealt palju tuge.
“Mind koheldakse nüüd nagu teisigi lapseootel naisi,” rõõmustab Jasmin. Beebi sünnitähtajaks on määratud 2018 aprill ning käidud on üle poole rasedusest. Jasmin tunnistab, et on raseduse tõttu üsna väsinud, aga püüab sellest hoolimata võimalikult palju veel sõpradega läbi käia, kuniks saab. Neiu on nautinud rasedusega seotud kehas tekkivaid muutuseid ning ultrahelid on tema jaoks eriti ilusad kogemused. Tulevase beebi sugu on samuti teada – sünnib poiss.
Noor neiu ei tunne sünnituse ees hirmu, vaid on eelkõige pojaga kohtumise üle elevil. “Usun, et alguses saab kindlasti keeruline olema, aga õpin käigu pealt ja elan päeva korraga. Ootan juba, et saaksin oma koju kolida, et alustada igapäevaste toimetustega. Soovin talle pakkuda head lapsepõlve ja tulevikku, ei keskendugi enam muule,” ütleb peagi emaks saav Jasmin.
