Esmaspäev, detsember 22, 2025

Rukkileib on eestlase jaoks eriline

NordenBladet – Läbi aastasadade on rukkileib saatnud Eestimaa inimest hällist kuni hauani. Vanasõna “Austa leiba, leib on vanem kui meie”, viitab rukkileiva erilisele tähendusele eestlase hinges. Aegade jooksul kujunes leib kogu toidu võrdkujuks, sellega on seotud palju kombeid, uskumusi, vanasõnu, rituaale. See on olnud üheks kõige olulisemaks toiduks, kõiki teisi toite nimetati leivakõrvaseks.

Leib jõudis meie esivanemate lauale ränga töö ja vaevaga

Sajandeid oli igapäevase leiva küpsetamine raske käsitöö. Leivategu oli suur kunst ning see oli talus perenaise töö ja vaev. Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas, laupäeviti, tehes ühekorraga valmis 6 – 10 pätsi, millest igaüks kaalus 2 – 5 kg.

Algselt kasutati leiva küpsetamisel odrajahu, hiljem võeti kasutusele rukkijahu, sest rukkitaigen hapnes hästi ja leib säilis kaua, samuti oli see toitvam. Musta leiva tumedus on alati näidanud tema kvaliteeti, sest kehvematel aegadel tuli kasutada erinevaid jahusid ja segada hulka ka aganaid.

Tänapäeval võime poes valida kümnete erinevate leivasortide vahel, kuid siiski ei ole need võrreldavad kodusküpsetatud leivaga. Kodune leivategu on taas au sisse kerkinud, kuid selle valmistamine on tänu kaasaegsetele vahenditele ja tehnoloogiatele palju lihtsam kui vanasti.

Igal perenaisel on omad nipid ja lemmikretseptid, mida jagatakse sõpradega. Palju inspiratsiooni saab internetist ja sotsiaalmeediast. Mitte miski ei saa hea kodusküpsetatud leiva vastu!

Allikas: puhkaeestis.ee

10.-18. märtsini 2018 toimub Pärnus spaanädal, mis on sel aastal pühendatud Pärnu Kuurort 180. aastapäevale

NordenBladet – 10.-18. märtsini 2018 toimub Pärnus spaanädal, mis on sel aastal pühendatud Pärnu Kuurort 180. aastapäevale. Eelmistel aastatel on spaanädal meelitanud veemõnusid nautima üle 10 000 külastaja, sel aastal oodatakse vähemalt sama suurt huvi.

Pärnus jätkub ka madalhooajal tegevusi kõigile – siin saab sõpradega veekeskustes aktiivselt puhata või lõõgastuda lähedastega spaahoolitsusi nautides. Kõik Pärnu spaad on spaanädalaks teinud oma parimad talvised pakkumised, kust igaüks leiab enda jaoks midagi!

Pärnu spaapuhkus on populaarsust kogunud juba 180 aastat tagasi. Sealsed spaad ja veekeskused on populaarsed aastaringselt ja ei vaja tegelikult tutvustamist, neid teavad niigi kõik. Spaanädal toimub sel aastal juba kolmandat korda ja võimaldab nii pärnakatel kui linna külalistel läbi parimate pakkumiste osa saada pidevalt arenevast kodumaisest spaakultuurist.

Põnevaid võimalusi pakutakse ka aktiivseks vaba aja veetmiseks ning mitmed spordi- ja joogaklubid ootavad tasuta näidistreeningutesse!

Võta kaasa pere, sõbrad või kallim, tegevust jagub igaühele! Valik on suur – aktiivne, sportlik puhkus või hoopiski aeglane kulgemine, külastage veekeskusi ja kultuuriüritusi, nautige spaamõnusid, maitske hõrgutavaid roogi ning lõõgastuge mõnusas atmosfääris!

Pärnu on koht, kus tegevust leidub alati ja kõigile!

Allikas: puhkaeestis.ee

1. märtsil algas Tallinnas elukohajärgse kooli taotluste vastuvõtt. Esimeste klasside õpilastele elukohajärgse kooli määramise taotlusi saab Tallinna Haridusametile esitada 1.-15. märtsini.

NordenBladet – Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev kinnitab, et kõikidele Tallinna lastele on kindlustatud õppekoht ühes elukohajärgses munitsipaalkoolis. „Märtsis saavad vanemad esitada Tallinna Haridusametile taotluse esimesse klassi astuvale lapsele elukohajärgse kooli määramiseks,“ selgitas Belobrovtsev. „Taotlust saab mugavalt esitada eKoolis, aga ka haridusametis koha peal. Soovitan seda kindlasti teha, sest nii saab vanem anda teada pere koolieelistusest, soovitud õppekeelest, ning õdede-vendade õppimisest samas koolis. Seda infot ei ole mujalt võimalik saada“.

Taotlusi saavad 1.–15. märtsini esitada Eesti Rahvastikuregistri (RR) andmetel Tallinnas elavad isikud. Pabertaotlusi võetakse vastu Tallinna Haridusametis (Estonia pst 5a, 3. korrus). Taotluste vormid on nii eKoolis kui ka haridusameti kodulehel avatud 1. märtsist.

Koolide määramisel arvestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning Tallinna linnas kehtiva korra alusel eelkõige elukoha lähedust koolile ja õdede-vendade õppimist samas koolis, võimalusel ka vanemate soove. Kui lapsevanemad ei ole taotlust esitanud, määratakse elukohajärgne kool RR andmete alusel. Tänavu on kooliikka jõudnud 4800 Tallinna last (aluseks RR).

Kandideerimine ülelinnalise vastuvõtuga koolidesse toimus veebruaris, kus esimesed klassid on valdavalt juba komplekteeritud kooli vastuvõtukorra alusel. Nendeks koolideks on Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Juudi Kool, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Reaalkool, Tallinna Tõnismäe Reaalkool ja Vanalinna Hariduskolleegium (VHK). Üks ülelinnalise vastuvõtuga klass komplekteeritakse ka Tallinna 21. Koolis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis, Kadrioru Saksa Gümnaasiumis ja Tallinna Pae Gümnaasiumis.

Neil lastevanematel, kelle lapsed on 1. märtsiks saanud koolikoha ülelinnalise vastuvõtuga koolis, ei ole vaja enam taotlust esitada.

Erivajadustega laste koolides – Lasnamäe Põhikoolis, Ristiku Põhikoolis, Tallinna Heleni Koolis, Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis, Tallinna Tondi Põhikoolis ja Õismäe Koolis – saab õppima asuda Innove Rajaleidja Tallinna ja Harjumaa nõustamiskomisjoni otsuse alusel.

Kogu esimesse klassi astumisega seotud info leiab Tallinna Haridusameti kodulehelt www.tallinn.ee/haridus rubriigist „Leia kiiresti“ > „Esimesse klassi 2018“. Kõikide Tallinna koolide kontaktid leiate rubriigist „Kontaktid“. Lapsevanemate küsimustele vastavad vajadusel Tallinna Haridusameti hariduskorralduse osakonna spetsialistid.

Tallinna Haridusamet (Estonia pst 5a, 10143 Tallinn) on avatud: E 08.15-18.00; T, K, N 08.15-17.00 ja R 08.15-16.00.

Jaan Krossile püstitatakse mälestusmärk

NordenBladet – Tallinna linnavalitsus otsustas toetada linnavolikogu otsuse eelnõu, mis näeb ette kirjanik Jaan Krossile mälestusmärgi püstitamise.

Linnavolikogu otsuse eelnõu kohaselt peab linnavalitsus püstitama aukodanikule Jaan Krossile mälestusmärgi 2020. aastal, rahvakirjaniku 100. sünniaastapäevaks. Vastavasisulise linnavolikogu otsuse eelnõu esitasid linnavolikogu liikmed Mihhail Kõlvart, Jaak Juske, Õnne Pillak, Urmas Reitelmann ja Riina Solman.

Jaan Kross on aastast 1998 Tallinna vapimärgi kavaler. 19. veebruaril 2020. aastal möödub mitmekordse Nobeli kirjandusauhinna kandidaadi sünnist sada aastat. Arvestades Jaan Krossi kohta Eesti ja Tallinna kultuuriloos peab Tallinna linn oluliseks püstitada talle mälestusmärk. Põlise tallinlase Jaan Krossi panus Eesti kirjandusloos on hindamatu. Ta on mitmes oma romaanis („Kolme katku vahel“, „Wikmani poisid“ jt) kajastanud erinevaid Tallinna ajalooperioode.

Allikas: Tallinn.ee

Tallinna Keskraamatukogus algab uus ürituste sari

NordenBladet – Neljapäeval, 8. märtsil kell 17.30 algab Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) Euroopa muinasjututraditsiooni ajaloolist tausta tutvustav ürituste sari „Muinasjutt algab“. Tuttavad lood avanevad uues valguses, pakkudes nii äratundmisrõõmu kui ka värskete vaatenurkade avastamist. Euroopa kultuuripärandiaastale pühendatud sarja raames toimub 2018. aastal kokku seitse üritust, nendest neli üritust on kord kuus märtsist juunini.

Naistepäeval toimuval avaüritusel räägitakse muinasjuttudest, kus peategelaseks on naised – tragi talutüdruk, vaesusest pääsenud tütarlaps, vangistatud printsess, heasüdamlik kuninganna ja kuri võõrasema (Tuhkatriinu, Rapuntsel, Okasroosike, Nutikas möldrineiu).

2. aprillil, rahvusvahelisel lasteraamatupäeva ja Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva puhul uuritakse klassikalisi motiive muinaslugudes – lihtrahva seas üleskasvanud prints; hällis vahetatud kuningapoeg; noorim vend saab kuningaks (Metsluiged, Kolm venda õnne otsimas).

Euroopa päeval, 9. mail meenutatakse Euroopaga seotud lugusid – Euroopa nimi; õilis valitseja toob maale rahu; koletisetapjast kangelane (Europe röövimine, Kuningas Arthur ja ümarlaua rüütlid, Püha Jüri ja draakon).

Eesti lipu päevaks, 4. juuniks on muinasjutud valitud lipuvärvide järgi: Sinihabe, Väike söepõletaja, Lumivalguke ja seitse pöialpoissi.

Kõik sarja kohtumised viib läbi ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir, kes on avaldanud artikleid, kirjutanud üldhariduskoolidele ajalooõpikuid, töötanud õppejõuna, kaitsnud ajaloo populariseerimise alase doktoritöö, kommenteerinud Austria päevapoliitikat ning teinud kaastööd raadiojaamadele jm meediale. 2017. aastal ilmus Milvi Martina Piiril raamat „Uppunud mets. Austria muinasjutud“.

Milvi Martina Piiri sõnul osutavad muinasjutu klassikalised avasõnad „Elas kord …” vägevatele kuningatele, vaestele talutüdrukutele, kurjadele nõidadele, nutikatele noormeestele, ilusatele printsessidele. „Populaarsed muinasjututegelased on kindlates rollides tüpaažid, kes elavad ja tegutsevad „ammusel ajal” ja „kaugel maal”. Siiski pole muinasjutud ainuüksi fantaasia vili. Ammused traagilised, humoorikad ja õpetlikud sündmused on ergutanud rahva kujutlusvõimet ja omandanud muinasloo vormi, kuid paljude tuumaks on ajaloos tegelikult elanud inimesed ja nendega reaalselt aset leidnud sündmused. Sageli on võimalik see seos taastada. Näiteks võib muinasjuttu Sinihabemest alata sõnadega: „Elas kord viieteistkümnenda sajandi Prantsusmaal aadlimees nimega Gilles de Rais …”,“ rääkis Piir.

Üritusest osavõtt on tasuta.

Euroopa kultuuripärandiaasta mõte on innustada inimesi väärtustama nii vaimset, digitaalset kui ka ainelist pärandit. Eesti ja Euroopa ajalugu on rikkalik, inspireeriv ja kaasahaarav alus meie tänastele tegevustele igas valdkonnas. Euroopa kultuuripärandiaasta kavaga saab tutvuda www.parandiaasta.ee.

Allikas: Tallinn.ee