NordenBladet – Tõlkeprogrammi Traducta Norsk Pengepungist (Norra rahakott) on nüüdsest võimalik taotleda toetust eesti väärtkirjanduse tõlkimiseks lisaks norra keelele ka islandi, taani ja rootsi keelde.
Norsk Pengepung toetab ka Eesti kirjandusteoste väljaandmist Norras, Islandil, Taanis ja Rootsis.
Norsk Pengepungi eelarve on 150 000 eurot ning selle on annetanud eraannetaja Norrast.
Tõlkija loometöötoetuse saamiseks tuleb Eesti Kultuurkapitali Traducta komisjonile esitada vormikohane taotlus e-kulka kaudu.
Teose väljaandmistoetuse saamiseks tuleb Eesti Kultuurkapitali Traducta komisjonile esitada vormikohane taotlus aadressil traducta@kulka.ee või e-kulka kaudu.
NordenBladet – Võib tunduda üllatav, ent Skandinaavia maade disaini ilust ei peetud suurt lugu kuni 1950ndate aastate alguseni. Sellest ajast alates hakati Euroopas hindama minimalismi ning au sisse tõusid paljud Skandinaavia sisekujundajad, kes on nüüdseks loonud unikaalseid ja praeguse ajani väga kõrges hinnas olevaid sisekujunduselemente, mööblit ning majatarbeid.
Skandinaavia stiil mõjub interjööris puhtalt ja kargelt ning vähe leidub eluruume, kuhu ta oma ülimas lihtsuses ei sobiks. Jagame nõuandeid, kuidas kodu viimse detailini põhjamaiseks kujundada!
Kuigi paljudel seostub Skandinaavia disainiga kindlasti vaid IKEA kaubamärk, on neilt tegelikult väga palju rohkemat õppida ning avastada. Skandinaava toodang hõlmab endas Taani, Norra, Rootsi ning Soome kaubamärke, pakkudes silmailu lihtsa, funktsionaalse ja minimalistliku toodanguga. Mida on meil aga nende maade disaineritelt õppida ning kuidas erineb Skandinaavia maade toodang Ameerika brändide toodangust?
1) Neutraalsed toonid
Rahustavad ning kahvatud variatsioonid helesinisest värvist, jahe hall, valge ning kreemjas – need värvid on Skandinaavia interjöörides peaaegu alati olemas ning on muutunud justkui Skandinaavia disaini kaubamärgiks.
Ent mitte kõik Skandinaavia maadest tulnu ei ole tagasihoidlik ja silmatorkamatu. On ka disainereid, kes eelistavad vägagi julgeid lahendusi. Nende hulka kuulub ka Soome disainibränd Marimekko, kes panustab just värvide kasutamisele, graafilisusele ja silmatorkavale lõpptulemusele.
2) Valged puitpõrandad
Vastupidiselt Põhja-Ameerika kodudele, ei ole vaiba kasutamine Euroopa kodudes nii sagedane. Skandinaava disainerid on alati eelistanud lihtsat heledat puitpõrandat – see annab ruumi suurendava efekti, lisab avarust ning juhib pilgu ruumi arhitektuurile ja sisustuselementidele. Kes valge põranda kasuks otsustada ei soovi, siis alternatiivina saab heleda tulemuse kasutades kase- või männipuitu või hoopis kahhelkivi.
3) Lase valgus tuppa
Valgustus on skandinaavia stiilis interjööris väga oluline faktor. Skandinaavia maadele omase pimeda aja rohkuse tõttu on seal väga aktuaalseks teemaks ka ruumide valgustatus. Põhjamaalased, nagu ka eestlased, kannatavad suure osa aastast pimeduse käes, mistõttu on heleda siseviimistluse kõrval investeeritud ka korralikku valgustusse. Sestap eelistatakse sisekujunduses kasutada palju valgusteid ning akende paigaldamisel otsustatakse eelkõige suures mõõtudes, sageli lausa maast laeni ulatuvate akende kasuks.
Valgusti ole aga ainuüksi funktsionaalne ese, vaid pilkupüüdev disainobjekt, mis ruumi kujundusele korraliku punkti paneb. Lisaks põhilisele valgustusele kasutatakse rohkelt aktsentvalgusteid, mis meeleolu loovad. Kui asetad põrandalambid ja laualambid elamise erinevatesse kohtadesse, saad valgusküllase kodu, mis näeb ka huvitav välja.
4) Looduslähedus
Skandinaavlastesse on sisse juurdunud looduslähedus. Kui neil on võimalus oma vaba aega õues veeta, siis nad seda üldjuhul ka teevad. Kuna talve ning pimedat aega on neis maades palju, üritavad nad sisekujundusse sisse tuua võimalikult palju looduslikkust – nad kaunistavad tube erinevate toataimedega ning kasutavad interjööris võimalikult palju naturaalset puitu. Samuti on enamikes kodudes rõdu, kust saab nautida suurepäraseid loodusvaateid.
5) Elegantsuse puudutus
Elegantne on sõna, mis iseloomustab sageli Skandinaavia disaini – valged seinad, antiiksed kellad, kristallist kroonlühtrid, antiiksete nikerdustega valged mööbliesemed, valged laudlinad ning lihtsad kuid maitsekad lillekompositsioonid. On lihtne mõista, miks sellist stiili läbi aegade armastatud on – see on graatsiline, maitsekas ning kaunis.
6) Saun majja!
Saunad on väga suur osa skandinaavlaste elustiilist. Saun on osa kultuurist ning omab isegi eraldi saunaetiketti. See on koht, kus lõõgastuda ning argipäevast puhata. Arvatakse, et ainuüksi Soomes on üle kahe miljoni sauna. Seega, kel võimalus ning soov nautida seda iidset ja kultuurset ajaviidet oma enda kodus, siis saun majja!
7) Skandinaavia kodu projekt ja funktsionaalsus
Kultuurilisus ja kunstilisus mängivad skandinaavlaste eludes suurt rolli ning seega on loomulik, et see kandub ka nende kodudesse üle.
Funktsionaalsus on üheks Skandinaavia disaini iseloomustavaks sõnaks. Kodudes hinnatakse avarust, lihtsust ja mugavust. Harva kohtab suuri ning kohmakaid sisustuselemente, eelistatakse funktsionaalset ning kasulikku sisustust.
8) Skandinaavia mööbel
Ükskõik millisest materjalist skandinaavlased ka mööblit ei valmista, põhirõhk langeb alati valmistoote kõrge kvaliteedi saavutamisele. Suure au sees on just antiikne disain. Toodetakse lihtsaid, samas kunstipäraseid esemeid, kasutades selleks kvaliteetset riiet ning detaile. Mööblit vaadatakse kui kunstiteost, mis kestab aastakümneid. See on ka põhjuseks, miks sealmail nii palju antiikärisid läbi aegade stabiilselt turul püsivad.
Viimistluselt äärmiselt vaoshoitud interjöörid muudab elavaks ja hubaseks detailideni läbimõeldud mööbli- ja aksessuaarivalik. Skandinaavia mööbel on lihtne, elegantne ja tihti retroliku joonega, mõjutatud 20. sajandi keskpaiga trendidest. Oluline on ka mööbli funktsionaalsus ning lahedate ja pilkupüüdvate disainlauakeste ja tugitoolide kõrval hakkavad silma eritellimusel valminud kapid ning garderoobid. Suur rõhk on tekstiilidel, mis on enamasti lihtsad ja heledates toonides. Ka materjalidest armastavad põhjamaalased kõike naturaalset: puuvilla, villa ja lina. Diivanipatjadelt või voodipesult leiab tihti tagasihoidlikke mustreid ja rahvuslikke motiive. Kui mõnest kodust kardinat ei leiagi, siis kohustuslikuks sisustusaksessuaariks on vaip. Heledat sisekujundust ilmestavad loomulikult ka toataimed, mida leidub ohtrasti! Teine kohustuslik sisustusasessuaar on peegel, millega võib lausa igas toas julgelt eksperimenteerida.
Kui vaadata skandinaavia stiilis mööblit, ei leia sealt iial midagi väikest, nikerdustega ja ebapraktilist. Igat sentimeetrit hõlmab lihtne ja sirge joon ning kõik on läbimõeldud. Naturaalne puit ja värvid, nagu näiteks tammepuit, on esindatud igas interjööris – isegi pehme mööbel näitab oma puidust osasid. Värviline Skandinaavia stiilis mööbel on praegu väga trendikas. Kui sulle meeldivad värvid ja ainult valgest ja pastellsetest toonidest sulle ei piisa, lisa eelmise ajastute stiilis erksatest toonides toole ja diivaneid, mis lisavad mängulisust. Riidekapid, kummutid ja ülejäänud mööblil võiks olla lisaks metallist või puidust detaile. Öökapid, lauad ja toolid Skandinaavia stiilis sirged või elegantses neoklassikalises stiilis.
9) Lihtsad, ent hubased kaminad
Kuna sandinaaviamaades on rohkelt pimedat, talvist ja külma aega, on kamin kodus väga tänuväärne. Vastupidiselt Põhja-Ameerika kodudele ei ole skandinaavlaste kodudes kamin mitte dekoratiivne element vaid täidab nii küttekeha kui ka söögivalmistamiskoha eesmärki.
10) Öko-sõbralik interjöör
Skandinaavia disain hoiab au sees loodussõbralikkust ning loodust säästvat elustiili. Selline eluviis võiks olla eeskujuks ka teistele riikidele. Läbi poliitilise liikumise ning soovi hoida ja päästa loodust, on skandinaavlased suuresti aidanud kaasa ökosõbraliku disaini liikumisele ja levikule.
11) Kirss tordil on kvaliteetne viimistlus
Julgeid ja erksaid värve põhjamaisest kodust najalt ei leia ning aukohal on hallid ja valged, harvem ka mahedad beežid toonid. Skandinaavialik viimistlus lähtub rusikareeglist “vähem on rohkem”. Kui armastad tumedaid toone, katseta tumedaid öösiniseid või õrnroosasid toone. Skandinaavialiku kodu viimistlemine on ülimalt lihtne ja ära jäävad kulukad seinakatted või tüütud tapeedid. Kui mõnda tuppa satubki valge foonile aktsendiks tapeeti, siis selle muster on tavaliselt mahe ja tagasihoidlik.
Samuti hinnatakse skandinaavia stiilis kodudes puitu ja naturaalseid materjale. Heledasse interjööri sobivad nii valgeks õlitatud kuuselauad, lakitud mänd kui ka naturaalne parkett — mida heledam, seda parem.
Tähelepanu tasub pöörata ka kõrgetele ja suursugustele põrandaliistudele, mida ei värvita ideaalis tehases, vaid kodus ja seda alles pärast paigaldust. Vaba käega tõmmatud värvitriip põrandal ei ole mitte lohakuse, vaid kvaliteetse käsitöö tunnus. Maalriteipi ei kasutata ka akende kittimise juures. Looklevad värvijooned on omaette väärtus.
Minimalistlik stiil saadab ka kööke ja vannitube. Ehituspoes plaate valides ei ole vaja mustrite ja värvide üle pikalt pead murda — mida lihtsam ja lakoonilisem, seda parem! Kui värvide ja mustrite kokkusobitamine nõuab enamasti sisekujundaja oskust ja vilumust, siis lihtsad lahendused töötavad hästi ka asjatundmatu kätes. Lisaks ei tasu muretseda selle üle, et viimistlus mõne aasta möödudes juba üüratult vanamoodsana tundub. Ajatu lihtsus on alati moes!
Tead juba peamisi selle stiili iseärasusi, kuid tegelikult on olemas neli erinevat skandinaavia alam-stiili. Kui sa oled täieliku valge värvi fänn ja soovid vaid natuke värvi, kuhu kuuluvad ka puhtad jooned ja valgus, siis on sinu stiil tüüpiline -Skandinavian Modern. Kui sinu teema on palju erinevaid mustreid ja erksaid värve koos funktsionaalsusega, on parim stiili valik – Scandinavian Modern Colour. Elades linnas, kuid samas armastades maalähedast stiili, mis on jõulisem, kuid samas ei kaota oma lihtsust ja selget joont, jõuad stiilini – Scandinavian Country. Neile, kes tahavad luua luksuslikku stiili, lisades ajaloolist hõngu, siis selleks on stiil – Scandinavian Classic, mis tuleneb Gustavi stiilist. Ükskõik milliseks osutub sinu valik, on see just õige sinu jaoks!
Avafoto: NordenBladet
Märksõnad: sisekujundaja, sisekujundus, kuidas kujundada Skandinaaviapäraselt, Skandinaavia, Skandinaavia stiil, Skandinaavia stiilis kodu, Skandinaavia disain, Skandinaavia mööbel, Skandinaavia tapeedid, Skandinaavia stiilis sisekujundus, mida silmas pidada, disain, disainer, Skandinaavia elustiil, naturaalne, puit, öko, ehitus, remont, majatarbed, sisekujunduselement, sisekujunduselemendid, mis on omane Skandinaavia stiilile, Skandinaaviamaad, Skandinaavia maad, Põhjala, Põhjamaad, kuidas sisustada kodu, milline on Skandinaavia stiil, skandinaavlased, skandinaavlane, scandinavian style, scandinavian style home, Taani, Norra, Rootsi, Soome, kaubamärk, kaubamärgid, disainmööbel, disainvalgustid, disainipood, viimistlus, sisekujundus, stiil, sisekujundusprojekt, trend, trendikas kodu, kvaliteet, kvaliteetne, detailid, milliseid materjale kasutatakse, nõuanded
Maailma on koos lihtsam muuta, kui üksinda. Selle eesmärgi saavutamiseks koondab üleilmne noortevõrgustik GYAN noorte energiat ja organisatsioone, mida need noored esindavad.
Mis on GYAN?
GYAN on rahvusvaheline noorteorganisatsioon, mis ühendab maailma noorteliikumisi, kutsudes üles koostööle, et noorte tegevusel oleks maksimaalne toime.
Mida GYAN pakub?
Internetikogukond noorterühmade koostööd toetavate veebipõhiste vahenditega
Teave ja allikad
Võimalused osaleda üleilmses otsustusprotsessis, tegutseda koos igas vanuses inimestega ning muuta maailma.
Leia oma koht selles Sinu organisatsioon võib liituda aktiivsete noorte üleilmse võrgustikuga, mis esindab tohutut kasvavat ühendust, kuhu kuuluvad noorte juhitud ja noortele suunatud organisatsioonid rohkem kui 190 riigist.
Mida on GYAN seni saavutanud?
Aitas 2000. aastal saata rekordilise arvu noortedelegaate ÜRO Peaassambleele ning aitab noortel jätkuvalt osaleda ÜRO töös.
Lõi noorte nõuandekomisjonid ÜRO asutuste, riikide valitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide jaoks.
Märksõnad: noor, noored, noorteorganisatsioon, GYAN, ühendus, rahvusvaheline organisatsioon, noorteliikumine, noorteliikumised, koostöö, internetikogukond, internet, veeb, veebipõhine suhtlus, kuidas mina saan maailma muuta, kuidas sina saad maailma muuta, kuidas liituda, kes võib liituda, kas võib liituda, ÜRO, delegaat, noordelegaat, poliitika, politoloogia, komisjon, noorterühm, areng, arengurühm, arengueesmärk, arengueesmärgidk, kogu vajalik info, European, Youth, United Nations
NordenBladet – Nüüd võid töötada ELi ja ÜRO heaks ühekorraga, olles praktikal ELi delegatsioonis ÜRO juures New Yorgis. ELil on ÜRO juures alalise vaatleja staatus. ELi delegatsioon teeb ÜROga koostööd praktiliselt kõigis selle tegevusvaldkondades: arengupoliitika, rahutagamine, humanitaarabi jne.
Töötades kõrvuti delegatsiooni ametnikega, koostad sa aruandeid ja briifinguid komisjoni peakorterile Brüsselis ning teistele komisjoni delegatsioonidele maailmas.
Kes saavad kandideerida? Kandideerimiseks pead:
olema ELi kodanik
olema lõpetanud vähemalt 3-aastase ülikoolikursuse, eelistatavalt politoloogia, majanduse, arengu-uuringute, keskkonnauuringute või inimõiguste/humanitaarõiguse valdkonnas
valdama inglise keelt
omama täielikku ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustust, mis kehtib USAs ja Kanadas.
Kahjuks ei saa sa taotlust esitada juhul, kui oled juba ELi institutsioonis või asutuses praktikal olnud või töötanud kauem kui kuus kuud.
Kuidas kandideerida? Täida taotlusvorm ja saada see praktikakoordinaatorile. Kontrolli üle, et sinu taotluses oleksid täidetud taotlusvorm, CV ja kaaskiri ning soovitused praegustelt või endistelt õppejõududelt või tööandjatelt.
Pea silmas tähtaegu!
Delegatsioonis on kolm vabatahtliku praktika võimalust aastas, mis on 3–6-kuulised. Järgmise taotluste esitamise tähtaja saad teada siit: European Union @ United Nations.
_______________________________ Mis on ÜRO? Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 193. ÜRO peasekretär on António Guterres. ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.
Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.
Eesti keeles on selle organisatsiooni ametlik nimi Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja lühend ÜRO, ehkki mõnes keeles piirdutakse ingliskeelse lühivormi (United Nations) tõlkega. Eestikeelne kasutus rõhutab institutsiooni.
ÜRO ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu.
ÜRO struktuur Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele.
Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis – Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV – on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee iga-aastaselt kaheks aastaks, igal aastal valitakse 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest.
Majandus- ja Sotsiaalnõukogul (Economic and Social Council) on 9 alalist komiteed ning lisaks eksperdiorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid.
Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice) on ÜRO tähtsaim õigusorgan. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja ÜRO organite tõstatatud õiguslikke küsimusi.
Hooldusnõukogu (Trusteeship Council) kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume.
Sekretariaat (Secretariat) on ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. Alates 1. jaanuarist 2017 on ÜRO peasekretär Antonio Guterres Portugalist.
ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuuluvad spetsialiseeritud valitsustevahelised organisatsioonid, sh:
ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO),
Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (IBRD),
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO),
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO),
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO)
ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) jm)
ning ÜRO abiorganisatsioone:
ÜRO Lastefond (UNICEF),
ÜRO Arenguprogramm (UNDP),
UNEP,
UNCHR,
UNCTAD,
UNDCP,
ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo (UNODC) jm.
ÜRO Pekorter Praegune ÜRO peakorter ehitati New Yorki East Riveri jõe kaldale aastatel 1948–1952. John D. Rockefeller jun ostis selle krundi 8,5 miljoni USA dollari eest ja detsembris 1946 annetas maa ÜRO-le.
Hoone projekteerimisega tegeles rahvusvaheline arhitektide töörühm, mida juhtis Wallace K. Harrison USA-st. Rühma kuulusid ka sellised tuntud arhitektid nagu Le Corbusier (Prantsusmaa) ja Oscar Niemeyer (Brasiilia). Lõplik projekt koostati Le Corbusier’ visandatud idee põhjal, mis koosnes vastandite tasakaalust – kõrge klaasist kontorihoone ja madala ümmarguse kupliga peaassamblee hoonega. Valminult peeti objekti lõplikku lahendust üheks modernsemaks arhitektuurinäiteks Manhattanil.
Nurgakivi panemise tseremoonia toimus 14. septembril 1948 ja ÜRO peakorter avati 10. jaanuaril 1951. Selleks ajaks oli valminud 39-korruseline marmorist ja klaasist sekretariaadihoone. 1952 valmisid ka konverentside ja peaassamblee hooned.
ÜRO peakorteri aadress on 760 United Nations Plaza, New York, NY 10017, USA.
Avafoto: NordenBladet
Märksõnad: EL, Euroopa Liit, ÜRO, New York, praktika, tegevusvaldkond, arengupoliitika, rahutagamine, humanitaarabi , koostöö, kuidas saada praktikale, kuidas saada praktikandiks, EL delegatsioon, praktikandi iseloomustus, praktikandi juhendamine, praktikandi hinnang, praktikandi analüüs, alaline vaatleja, mida nõutakse, mis on tingimused, mis tingimustel, institutsioon, taotlusvorm, CV, üro peasekretär, üro inimõiguste ülddeklaratsioon, üro peasekretärid, üro harta, üro liikmed, üro eesti, üro julgeolekunõukogu, üro mereõiguse konventsioon, üro lapse õiguste konventsioon , arengueesmärgid, allasutused, ametlikud keeled, alalised liikmed, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, rahvusvaheline julgeolek, rahvusvaheline rahu, põhikiri, harta, mis on üro, abiorganisatsioon, poliitika, politoloogia, uuringud, tudeng, ülikool, haridus, töörühm
NordenBladet – Jah, sa võid minna välismaale kas õppima, tööle, tegutsema vabatahtlikuna või lihtsalt elu nautima. Kuid miks mitte süüvida mõnda kultuuri Lions-klubi rahvusvahelise noortevahetuse ja noortelaagrite programmi kaudu?
Mis on Lions noortevahetuse programm? Rahvusvahelise Lions-klubide organisatsiooni liikmed teevad vabatahtlikku tööd, et muuta kohalikku elu paremaks. Lions noortevahetuse programmi raames aidatakse noortel välismaal reisida, et nad kogeksid elu teistes kultuurides.
Vahetused. Võid osaleda vahetusprogrammis kõikjal, kus on olemas Lions-klubi. Praegu on 46 000 sellist klubi, liikmete koguarvuga 1,35 miljonit. Enamik vahetusi kestab 4–6 nädalat, mille jooksul sa viibid teises riigis ühes või mitmes vastuvõtvas perekonnas. Kohtud omavanuste inimestega kogu maailmast, saad sõpru, mõistad, mis teid ühendab ning mis teid eristab, ja koged muud huvitavat.
Laagrid kestavad 1 või 2 nädalat, hõlmavad sageli viibimist peres ning tutvumist kultuuriliste ja looduslike vaatamisväärsustega.
Kes saavad kandideerida?
Osalemiseks Lions noortevahetuse programmis pead:
olema 15–22 aastat vana
omama põhiteadmisi vastuvõtvas riigis räägitavast keelest
olema valmis esindama oma kogukonda, riiki ja sponsoreerivat Lions-klubi
esitama tõendid kindlustuse (tervise, ravi ja reisikindlustus) kohta ning sõlmima vastutuskindlustuse lepingu
Kuidas kandideerida?
Võta ühendust kohaliku Lions-klubiga sponsorluse taotlemiseks või piirkondliku noortelaagrite ja -vahetuste eest vastutava isikuga, kelle leiad vastavast nimekirjast
„See noortelaager muutis mu elu mitmel erineval moel.See andis mulle hingelise ja kultuurilise tasakaalu.Sain sõltumatuks ja enesekindlaks (suheldes paljude erinevate klubidega ning esinedes neile) ning arenesin sotsiaalselt (kohtle igaüht, nagu ta oleks su pereliige, ning aidake üksteist igal võimalikul moel). Suur tänu selle suurepärase kogemuse eest. Mahalo!”
Märksõnad: Lions club, Lions clubs, Lions klubi, klubi, reisimine, kultuur, toetused, kuidas taotleda, kuidas kandideerida, taotlusvorm, välismaale vabatahtlikuks, noor, noored, noorteportaal, noorteplatvorm õpilane, õppur, õpin, kool, teenus, teenused, portaal, veebileht, veebilehed, veebisait, veebisaidid, milliseid veebisaite külastada, tervis, haridus, töö, kultuur, keskkond, praktiline teave, karjäär, töökohad, töökoht, koostöö, lõimumine, veeb, online, info, areng, asutused, teave, organisatsioon, sponsor, sponsorsuhted, kuidas leida sponsorit, noorteorganisatsioon, Eesti, Euroopa, kogemuste vahetamine, programm, noorteprogramm, Idapartnerlus, Idapartnerluse päevad, Idapartnerluse projekt, AEGEE Euroopa, Euroopa noored, välismaale elama ja tööle, välismaale elama asumine, välismaale elama minek, lapsega välismaale elama, perega välismaale elama, laps välismaale elama, kuidas minna välismaale elama, välismaale elama, välismaal elavad eestlased, kuhu välismaale elama minna, elama asumine, kuhu riiki elama minna, kuidas minna välismaale elama, lapsega välismaale elama, välismaale elama minek, kuidas välismaale kolida, ajutiselt välismaale elama
