Laupäev, detsember 20, 2025

22.juulil toimuv avatud talude päev meelitab üle Eestis rahva taas maale

NordenBladet – Alanud on talude ja põllumajandustootjate registreerimine 22. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale. Külastajatele avavad oma uksed nii suurfarmid kui ka väiksemad talud, näidatakse põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuhi Kerli Atsi sõnul on talud põllumajanduse selgroog ning maaelu visiitkaart. „Talupidamine ja maaettevõtlus laiemalt on maaelu maine kujundajad. Üle-eestilisel avatud talude päeval saame avada oma talude uksed, et näidata kogu rahvale, kus kasvab ja kust tuleb kvaliteetne Eesti toit. Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub üles kõiki talusid ennast külastajatele sel päeval avama,” lisas Kerli Ats.

„Mul on hea meel, et meie kirge ja armastust maaelu vastu jagavad nii paljud eestimaalased. Seetõttu usun, et sel aastal tuleb külalislahkeid talusid veelgi juurde ja me saame avastada Eesti maaelu varjatud pärleid. Avatud talude päev on suurepärane võimalus oma toodangut laiemale publikule tutvustada ning anda neile maitsta kübekest maaelu,” sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Avatud talude päev on väga tänuväärne ettevõtmine, mis tutvustab maaelu ja põllumajandust meie noortele. Just see järeltulev põlvkond hakkabki tulevikus meie maaelu edasi arendama. Seetõttu kutsungi kõiki talusid osalema ja noori põllumajanduse vallas harima,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo.

Külastajad saavad avatud talude päeval näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, põnevat põllumajandustehnikat, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ning osta kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm, milles näidatakse oma talu eripärasid.

Avatud talude päeval osalemiseks on võimalik registreerida 1. maini.

Avafoto: NordenBladet
Allikas: Maaeluministeerium

Soome president Sauli Niinistö pani pisipojale kolm eesnime

NordenBladet – Soome president Sauli Niinistö pani pisipojale kolm eesnime. Niinistö ja tema abikaasa Jenni Haukio esimene ühine järeltulija sündis 2. veebruaril, kõigest päev pärast Niinistö teistkordset ametisse vannutamist.

Seni oli Niinistö pisipoja nime vaka all hoidnud ning andis teada, et lapse nimi tehakse teatavaks ristimisel. Laupäeval ristiski Helsingi emeriitpiiskop Eero Huovinen Niinistö poja Aaro Veli Väinämö Niinistöks.

Ilta-Sanomat vahendab, et Niinistö poja nimeks ennustati Marttit, Väinöt, Jalmarit ja ka näiteks Vidmarit. Sauli Niinistö esiisade seas on olnud neli Marttit.

Soome nimeuurija Minna Saarelma-Paukkala tõdes Soome meedias, et presidendi kolmanda poja nimi on vägagi soomlaslik ning rõhutab ka kristlikke väärtusi. Aaro viitab Vana Testamendi Aaronile, nimi Veli pole küll väga populaarne, ent sellegipoolest väga soomlastele omane ning kolmas eesnimi Väinämö on justkui tuletis “Kalevala” Väinämöisest. Ka Sauli Niinistö enda teine eesnimi on Väinämö.

Tehnikaülikoolis on USA teadusfondi töötuba teadlaste ja ettevõtjate koostöö kultuurilistest ning majanduslikest eripäradest

NordenBladet — 12. aprillil on tehnikaülikoolis USA riikliku teadusfondi töötuba, kus tippteadlased ja diplomaadid räägivad, kuidas edendada teadlaste ja ettevõtjate koostööd ning saavutada maksimaalne sünergia.

Samuti vahetatakse kogemusi kultuurilistest eripäradest eri riikide teadlaste ja ettevõtjate koostöös, lisaks tutvustavad ameeriklased oma koostöömudelit, et panna ühiselt tegutsema ülikoolid ning ettevõtted, eriti tööstusettevõtted.

Töötuba „Fostering Research and Development Through Public-Private Partnerships“ toimub Ameerika Ühendriikide saatkonna ning USA riikliku teadusfondi (National Science Foundation) eestvedamisel. Selles osalevad Balti riikide, USA, Soome ja Eesti teadlased, diplomaadid ning ettevõtjad.

Päeva avab TTÜ rektor Jaak Aaviksoo ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps, sõna võtab ka USA riikliku teadusfondi rahvusvahelise koostöö ja innovatsiooni juht Barry Johnson.

Kohtumise eesmärgiks on vahetada USA ja Balti riikide kogemusi ülikooli-tööstuse koostööst teaduses ja innovatsioonis.

Seminar on jätk 2017. aasta sügisel toimunud USA riikliku teadusfondi Euroopa üksuse juhi Sonia Ortega visiidile Tallinna Tehnikaülikooli.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome politsei vahetab kiiruskaamerad välja – uutes arenenum radaritehnika

NordenBladet — Soome politsei vahetab lähiajal 4,4 miljoni euro eest välja kiiruskaamerad – uutes on arenenud radaritehnika, mis võimaldab lisaks kiirusele jälgida kaugust, suunda ja sõidurida kogu selle aja, mis objekt on radari vaateväljas.

Tegemist on uue tracking radar tehnoloogiaga. Praegused kiiruskaamerad on kasutusel kuni nende eluea lõpuni.

Uue tehnoloogia pilootlõigud on maantee nr 6 Koskenkylä-Kouvola ja maantee nr 4 Lusi-Vajaakoski.

Vähese sündimuse põhjus ongi meestes: ligi üheksa noort meest kümnest jääb lasteta

NordenBladet — Soomes on justkui paisu tagant valla pääsenud teadmine, et vähese sündimuse põhjused on meestes. Nimelt on nüüd välja selgitatud, et üheksa noort meest kümnest jääb ilma lasteta.

Soome valitsust on tabanud selle uue teadmisega peaaegu et paanika. Pole ime, sest seni on vähese sündimusega seostatud peamiselt naisi ning meelitatud naisi sünnitama. Nüüd on selgunud, et soomlased on mitukümmend aastat haukunud vale puu all: vähese sündimuse põhjus on hoopis noortes meestes.

Uuringutest on selgunud, et 87 protsenti 20-29-aastastest meestest on lastetud. Lastetuse number on suur ka vanemate meeste puhul.

Põhjus, miks mehed lapsi ei saa on omakorda selles, et nende haridustee on jäänud lühikeseks, mistõttu sissetulekud on madalad.

Veel mõned aastad tagasi prognoositi Soomes, et sündimuse langus pidurdub, aga nii ei ole juhtunud ja asi läheb iga aastaga üha hullemaks. 2016. aastal sündis Soomes 1000 inimest vähem kui suri. Möödunud aastal oli see number juba 3000. Nii hull olukord on Soomes viimase saja aasta jooksul olnud vaid sõja-aastatel 1918. aastal ja 1940. aastal.

Seni on Soomes räägitud laste saamisega seoses ainult naistest ja mehed on jäänud täiesti tahaplaanile. On unustatud ära tõsiasi, et lapsi saavad ka mehed. Nüüd on kavas pöörata valitsuse tasemel rohkem tähelepanu noortele meestele.

Meeste puhul on Soomes toimunud tugev polariseerumine: mõned mehed saavad palju lapsi ja paljud mehed ei saa ühtegi.

Praegu on noortel ettekujutus, et lapsi saadakse siis, kui koolid on lõpetatud ja olemas korralik töökoht. Paljud aga ei jõua kunagi sinnani.

Nüüd tahetakse muuta asju nii, et lapsi oleks võimalik saada juba varem. Eriti oodatakse tööandjatelt, et lastega töötajate suhtes oldaks mõistvamad, sest see on Soome tuleviku ja kestmise küsimus.