Pühapäev, detsember 21, 2025

Menetlusse võeti eelnõu emakeelepäeva nimetamiseks riigipühaks

NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kaks eelnõu.

Riigikogu liikmete Krista Aru, Maire Aunaste, Monika Haukanõmme, Ain Lutsepa, Enn Meri, Martin Helme, Laine Randjärve, Artur Talviku, Liina Kersna, Helmen Küti, Henn Põlluaasa, Uno Kaskpeiti ja Raivo Põldaru 19. aprillil algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu (618 SE)

Eelnõu näeb ette riiklik tähtpäev 14. märts – emakeelepäev, nimetada ümber riigipühaks.

Seletuskirjas rõhutatakse, et muudatuse tulemusena väärtustakse inimest ja tema kaudu eesti keelt. Eesti keel riigikeelena on üks meie riigi tugisambaid. See on tugisammas, mis hoiab toimimas asutused, parlamendi, hoiab koos meie koolivõrgu ja mis viib edasi demokraatliku Eesti elu. Keel on üheaegselt võimalus, vahend ja struktuur, millega luuakse iga päev uut elu. Eesti keel on Eesti riiklik taristu, mis vajab pidevat hoolt ja tööd, tunnustust ja kasutamist. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Rahanduskomisjoni 19. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse” eelnõu (619 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada kontrollkomiteesse Eesti esindajaks 1. juunist 2018 kuni 31. maini 2020 rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin.

Kontrollkomitee moodustatakse eesmärgiga tagada panga tegevuse vastavus põhikirjale. Kontrollkomitee vastutab panga raamatupidamisdokumentide auditeerimise eest ning esitab panga nõukogule iga-aastase audiitorijäreldusotsuse. Kontrollkomitee koosneb kümnest liikmest. Komitee liikmed nimetatakse ametisse kuni kaheks aastaks. Põhjamaade Nõukogu ning Eesti, Läti ja Leedu parlamendid nimetavad igast riigist ühe liikme. Panga Juhatajate Nõukogu nimetab ametisse kaks liiget, kes täidavad komitee juhatuse esimehe ja aseesimehe ülesandeid. Komitee esimehe ja aseesimehe asetäitja kohta täidavad rotatsiooni korras kordamööda erinevate liikmesriikide esindajad. Vastavalt Riigikogu otsusele oli perioodiks 1. juuni 2015 kuni 31. mai 2018 nimetatud kontrollkomiteesse Riigikogu liige Remo Holsmer. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Teaduste Akadeemia saalis tunnustati Eesti Mõisate Ühenduse eestvedamisel 2018. aasta parimaid Eesti mõisaid

NordenBladet – Teaduste Akadeemia saalis tunnustati Eesti Mõisate Ühenduse eestvedamisel 2018. aasta parimaid Eesti mõisaid. Parimad selgusid viies kategoorias: parim kultuurimõis, parim mõisatoitlustus, parim mõisamajanduse edendaja, parim mõisa restaureerimistegu ja parim mõisamajutus. Samuti sai eriauhinna parim mõisakultuuri arendaja.

2018. aasta parimad mõisad on:

Parim kultuurimõis 2018 — Kernu mõis (kernumois.ee)
Kernu mõisa võib nimetada pereettevõtteks. Kernu mõis on avalikult tegutsenud ainult mõned aastad, kuid juba on mõisal tihe ning sisukas kontserdi- ja teatriprogramm. Mõisas korraldatakse ka erinevaid piletita kontserte, kus keegi ei pea ukse taha jääma. Suviti tegutseb Kernu mõisas suveteater, kuid erinevad etendusi ja kontserte jätkub ka sügisesse.

Parim mõisatoitlustus 2018 — Palmse mõis (palmse.ee)
Enamik Eesti inimestest teavad Palmse mõisa ning selle huvitavat muuseumi ja kaunist parki. Palmse mõisa juurde kuuluvad aga ka mitmed huvitavad söögikohad, millest kaks asuvad mõisasüdames. Palmse kõrts pakub tõsist eestimaist kehakinnitust, lisaks on kõrtsis huvitav väljapanek moonakate eluolust. Samuti pakub unustamatu elamuse mõisa veinikelder oma põnevate toitude ja jookidega.

Parim mõisamajanduse edendaja 2018 — Mooste mõis (moostemois.ee)
Mooste mõisa majandab kohalikule vallale kuuluv sihtasutus. Mõisakompleksi arendamist alustati juba ligi 15 aastat tagasi peahoone restaureerimisega. Järgmisena võttis mõisa ühe kõrvalhoone kasutusele kunstnike hallatav ning juhitav kunsti- ja sotsiaalpraktikakeskus. Tänaseks on Mooste mõisas kasutusel juba ligi 10 kõrvalhoonet, mida rendivad erinevad äri- ja mittetulundusühingud. Mõisa-kompleksis tegutseb harrastusteater, toimuvad erinevad näitused, töötoad ja restaureerimisalased õpitoad. Samuti on aktiivses kasutuses külalistemaja ja toimub hulgaliselt mõisaekskursioone. Mooste mõis on hea näide, kuidas väikeses piirkonnas saab vald kohaliku ajaloo ja traditsioonide säilitamisele kaasa aidata.

Parim mõisa restaureerimistegu 2018 — Koluvere loss (koluvereloss.com)
Käesoleva aasta restaureerimisteoks on Koluvere lossi taastamine. Pärast ligi 40-aastast kasutamist hooldekoduna ja nelja aastat kasutuna seismist müüs riik 700 aastase põneva ajalooga lossi 2005-ndal aastal erakätesse. Tänaseks on see Kullamaa vallas, Liivi jõe väikesel saarel asuv unikaalne kastell-linnus saanud täiesti uue näo. Kolme meetri paksuste seintega hoonesse on rajatud ajaloolise interjööriga hotell ja restoran, samuti uhked ruumid vastuvõttude ja pulmade korraldamiseks.

Parim mõisamajutus 2018 — Vihula mõis (vihulamanor.com)
Käeosleva aasta parim mõisamajutaja, 16. sajandist pärit Vihula mõis on teinud läbi põhjaliku uuenduse. Erinevad mõisahooned on hoolikalt renoveeritud, säilitades nende ajaloolise hõngu. Kitsad trepid, vanad originaalsed laudpõrandad ja paksud paekiviseinad on saanud endale uue funktsiooni. Vihula mõisale on antud ka Rohelise Võtme keskkonnamärk, seega pööratakse hotelli igapäevatöös tavalisest rohkem tähelepanu keskkonnasõbralikkusele. Vihula mõis pakub oma klientidele ööbimiseks 75 hästisisustatud tuba ja sviiti, samuti on klientide käsutuses erinevad vabaaja veetmise võimalused. Vihula mõisale on omistatud 4 tärni.

2018. aasta mõisakultuuri arendajana tunnustas Eesti Mõisate Ühendus Eesti arhitektuuriajaloolast Ants Heina, kelle sulest on aastate jooksul ilmunud kümneid mõisasid ja mõisakultuuri tutvustavaid raamatuid.

Eesti Mõisate Ühendus on mõisaomanikke ning kõiki mõisahuvilisi ühendav vabatahtlik mittetulunduslik organisatsioon. Eesti Mõisate Ühendus on Euroopa Ajalooliste Hoonete Ühenduse täisliige, kuhu kuulub ligi 50 000 ajaloolist lossi ja mõisa üle Euroopa, kaasaarvatud mitmed kuningakojad.

Mõis on osa Eesti rahvuslikust kultuurmaastikust, kultuurilukku kuuluv pärimus, pärimusmaastiku keskne element, mis paljuski on kujundanud meie suhtumist ümbritsevasse keskkonda, hoidnud rahvusliku iseloomu ja mõttemaailma järjepidevust. Paljude mõisate ajaloolised aiad ja pargid on esimeseks eeskujuks nii kodukaunistajatele kui lastele võtmeks looduse, rohelise mõtlemisviisi ja ökoloogilise maamajanduse juurde.

UURING: Kellele on kõige kulukam riideid osta – kas naistele, meestele, tüdrukutele või poistele?

NordenBladet — Väga paljud  on oma pahameelt  avaldanud ja öelnud, et sarnase tegumoega rõivad võiksid maksta sama palju, olenemata soost. Kellele on kõige kulukam riideid osta – kas naistele, meestele, tüdrukutele või poistele? Lapsevanemad on jõudnud tõdemusele, et tüdrukute rõivastele kulub enam raha, kui poiste omadele, ütleb The Independent. Varasemad uuringud on kinnitanud, et ka naiste rõivad maksavad enim, kui meeste omad.

Kaks kolmandikku lapsevanematest on märganud, et rõivaste hinnad erinevad vastavalt soole. Hinnaerinevus algab juba nendelt rõivastelt, mis mõeldud aastasele lapsele ja 71% erinevust märganud lapsevanemad ütlevad, et tüdrukute vanemad peavad kahjuks rohkem maksma.

Lapsevanemlusele keskenduv veebileht Channel Mum korraldas uuringu ja võttis aluseks sini-rohe-triibulise poiste jope, mis oli mõeldud 1-6 aastastele ja maksis 8-9 naela, kui jällegi sarnane roosades toonides maksis 10-12 naela. Poiste aluspesu komplekt maksis 4-7 naela, kui tüdrukute oma 6-8 naela. The Independent´i sõnul pole tegemist aga ainult rõivastega. Sinised rulluisud maksid 7,99 naela, kui roosad maksid 10,99. Tuleb välja, et see seaduspärasus ei pea täiesti kogu valiku osas paika, sest näiteks poiste kingad ja teksapüksid maksavad rohkem, kui tüdrukute omad.

Uuringus osalenud lapsevanematest ütles 58%, et noorte neidude rõivad maksavad rohkem, kui poiste omad ja 52% uskusid, et tüdrukute joped/jakid on tihti kallimad, kui poiste omad. Tüdrukute rõivad olid keskmiselt 21% kallimad, kui samasugused tooted poistele, aga kui poistele mõeldud toode maksis rohkem, oli hinnavahe vaid 13,5%.

Uuringus osales üle 1500 lapsevanema, kellest 56% arvas, et kaupluses paigutatakse meelega tüdrukute ja poiste osakonnad eraldi, et hinnavahe silma ei torkaks. Enam, kui kolmandik vastajatest ütles, et nad toetaksid seda otsust, kui kõik rõivad muudetaks sooneutraalseks. Väga paljud vanemad on oma pahameelt ka sotsiaalmeedias avaldanud ja öelnud, et sarnase tegumoega rõivad võiksid ikka maksta sama palju, olenemata soost.

Avafoto: NordenBladet

 

Mis juhtub spinatiga, kui seda keeta?

NordenBladet — Paljud on ilmselt juba teadlikud, kui tervislik spinat meie organismile on. See roheline leheke sisaldab külluslikult vitamiine (eriti just rauda) ja mineraale, aga saad need ained kätte vaid kindlal tingimusel, vahendab Women´s Health.

Kui sulle on jäänud silma isuäratavad fotod, kus spinat on keedetud või vormiroa sees küpsetatud, ei ole see tähendus, et sedasi tulebki seda toiduainet töödelda. Kuumutamine hävitab kahjuks spinati paljud kasulikud omadused. “Köögiviljade keetmisel võivad vees lahustuvad vitamiinid kaduda,” ütleb Samara Abbot. Täiesti toore toidu tarbimisel on muidugi ka puuduseid. Toorest spinatit ei peeta just kõige paremaks kaltsiumi allikaks, kuna see sisaldab ka oksaalhapet, mis takistab kaltsiumi imendumist. Teisisõnu, sa saad C-vitamiini ja foolhappeid, aga mitte kaltsiumit.

Õnneks on olemas teisi lahendusi, kuidas süüa värskeid vilju ilma, et peaks maitse või toitainete osas järelandmisi tegema. Keedetud spinati asemel soovitatakse seda veidike aurutada, aga toitained jäävad selle lühikese protsessi käigus siiski alles. Spinatit saab lisada smuutidesse, suppidesse, omleti sisse või valmis meisterdada üks hõrgutav pesto. Kahjuks kipub värske spinat külmkapis suhteliselt ruttu halvaks minema. Sel puhul tasub seda taime sügavkülmas säilitada, kuna kõik toiteväärtused jäävad külmutamise järgselt samaväärseks.

Avafoto: NordenBladet

 

Soomlaste vähese liikumise hind: 3 miljardit eurot aastas

NordenBladet — Soomes arvutati esimest korda välja inimeste vähese liikumise, istuva eluviisi ja sellest tuleneva tervise halvenemise hind – 3 miljardit eurot aastas. Vastava analüüsi ja arvestuse tegi UKK uurimisinstituut ning hinnang on väga konservatiivne. Tegelik kahju võib olla palju suurem.

Vähese liikumise hind kasvab tulevikus väga kiiresti. Ligi 70-leheküljeline raport on Soomes esimene sellelaadne ja selle eesmärk on hinnata vähese liikumise kulu ühiskonnale.

Peamine vähese liikumise kulutegur on haigused ja nendega seotud kulud. See tähendab kulu seoses haiguspuhkuse, töövõime vähenemise, raviteenuste ja ravimitega, mis maksavad kokku 1,5-4,4 miljardit eurot aastas.

Lisanduvad veel hooldekulud 150 miljonit eurot, maksude vähesem laekumine 1,4-2,8 miljardit eurot, töötusega seotud kulud 30-60 miljonit eurot ja tõrjutusega seotud kulu vähemalt 70 miljonit eurot.

Kokku on vähese liikumisega seotud kulud aastas 3,2-7,5 miljardit eurot.

Piisavaks füüsiliseks aktiivsuseks loetakse kehalist tegevust mitmel korral nädalas. See tähendab vähemalt 2,5 tundi liikumist nädalas.

Raporti järgi on vähese liikumise tagajärjeks südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, rinnavähk, jämesoolevähk, ajuveresoonte haigused, depressioon ja seljahaigused.

Kõige suurem kahju tuleb inimeste enneaegsest surmast ja sellega kaotatud eluaastatest. Tööealiste inimeste krooniliste haiguste tõttu suri 2016. aastal 5500 inimest, kellest neljandiku ehk 1500 inimese surma oleks saanud ära hoida piisava liikumisega.

Lapsena ja noorena piisavalt liikunud inimestel on pikem aktiivne tööiga kui neil, kes vähem liikusid. Kui inimeste liikumine ei parane, siis suurenevad vähese liikumisega seotud kulutused 29 protsendi võrra aastaks 2030 ja 58 protsendi võrra aastaks 2040. See tähendab, et liikumise soodustamisega on võimalik väga palju raha kokku hoida.