NordenBladet — Soomes arvutati esimest korda vĂ€lja inimeste vĂ€hese liikumise, istuva eluviisi ja sellest tuleneva tervise halvenemise hind – 3 miljardit eurot aastas. Vastava analĂŒĂŒsi ja arvestuse tegi UKK uurimisinstituut ning hinnang on vĂ€ga konservatiivne. Tegelik kahju vĂ”ib olla palju suurem.

VĂ€hese liikumise hind kasvab tulevikus vĂ€ga kiiresti. Ligi 70-lehekĂŒljeline raport on Soomes esimene sellelaadne ja selle eesmĂ€rk on hinnata vĂ€hese liikumise kulu ĂŒhiskonnale.

Peamine vÀhese liikumise kulutegur on haigused ja nendega seotud kulud. See tÀhendab kulu seoses haiguspuhkuse, töövÔime vÀhenemise, raviteenuste ja ravimitega, mis maksavad kokku 1,5-4,4 miljardit eurot aastas.

Lisanduvad veel hooldekulud 150 miljonit eurot, maksude vÀhesem laekumine 1,4-2,8 miljardit eurot, töötusega seotud kulud 30-60 miljonit eurot ja tÔrjutusega seotud kulu vÀhemalt 70 miljonit eurot.

Kokku on vÀhese liikumisega seotud kulud aastas 3,2-7,5 miljardit eurot.

Piisavaks fĂŒĂŒsiliseks aktiivsuseks loetakse kehalist tegevust mitmel korral nĂ€dalas. See tĂ€hendab vĂ€hemalt 2,5 tundi liikumist nĂ€dalas.

Raporti jĂ€rgi on vĂ€hese liikumise tagajĂ€rjeks sĂŒdame-veresoonkonnahaigused, diabeet, rinnavĂ€hk, jĂ€mesoolevĂ€hk, ajuveresoonte haigused, depressioon ja seljahaigused.

KÔige suurem kahju tuleb inimeste enneaegsest surmast ja sellega kaotatud eluaastatest. Tööealiste inimeste krooniliste haiguste tÔttu suri 2016. aastal 5500 inimest, kellest neljandiku ehk 1500 inimese surma oleks saanud Àra hoida piisava liikumisega.

Lapsena ja noorena piisavalt liikunud inimestel on pikem aktiivne tööiga kui neil, kes vÀhem liikusid. Kui inimeste liikumine ei parane, siis suurenevad vÀhese liikumisega seotud kulutused 29 protsendi vÔrra aastaks 2030 ja 58 protsendi vÔrra aastaks 2040. See tÀhendab, et liikumise soodustamisega on vÔimalik vÀga palju raha kokku hoida.