EESTI RIIKLIKUD SÜMBOLID
Eesti riiklikud sümbolid on ametlikult kinnitatud sümbolid, mis esindavad Eesti riiki ja Eesti suveräänsust. Need sümbolid on määratletud Eesti Vabariigi põhiseaduses ja neid kasutatakse riiklikel tseremooniatel, ametlikes dokumentides ja esindustegevuses.
Eestil on kolm riiklikku sümbolit – Eesti lipp, vapp ja hümn.
EESTI LIPP
Eesti lipp
Eesti lipp (ka sinimustvalge) on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Eesti lipu kasutamist reguleerib Eesti lipu seadus. Eesti lipp on nii riigi- kui rahvuslipp. Lipuväli on sinise, musta ja valgega põigiti kolmeks jaotatud. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu tavasuurus on 105 korda 165 sentimeetrit.
Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Eesti ajutine valitsus kinnitas 21. novembril 1918. aastal sinimustvalge rahvuslipu Eesti riigilipuks. 1922. aasta juunis võttis Riigikogu vastu riigilipu seaduse, millega reguleeriti selle kasutamist. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati sinimustvalge Eesti lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette aastatel 1987-1988, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine.
Rahva survel legaliseeris võõrvõim 23. juunil 1988 sinimustvalge värvikolmiku rahvusvärvidena, misjärel ilmusid nii uued kui ennesõjaaegsed sinimustvalged lipud massidesse (öölaulupeod, Tartu muusikapäevad). 20. augustil 1991 lõppes okupatsioon ning Eesti Vabariik taasiseseisvus. Selleks ajaks oli sinimustvalge lipp läbi teinud taassünni rahvuslipuna ning lippude massiline kasutamine nõudis riigilipu kasutamise korra kehtestamist. Riigikogu kinnitas riigilipu etalonkujutise, kasutamise korra ning ühendas rahvus- ja riigilipu Eesti lipuks.
Eesti lipu heiskamine
Eesti lippu on õigus heisata ja kasutada kõigil.
Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel.
Sinimustvalge võib heisata avalikel üritustel ning igaühel on õigus lippu heisata perekondlike tähtsündmuste puhul.
Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Riigilipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Jaaniööl riigilippu ei langetata.
Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on lipu laiusest ligikaudu kuus korda suurem. Seinal asuva lipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem kui lipu laius.
EESTI VAPP
Eesti riigivapp
Eesti vappi kasutatakse kujunduselemendina, turvaelemendina ja pitseri elemendina.
Riigivapi kasutamist reguleerib riigivapi seadus. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese riigivapi kilp on sama mis suure vapi kilp.
Kolm lõvi sümboliseerivad julgust ja kestvust, olles ajalooliselt seotud Põhjamaade sümboolikaga. Eesti riigivapi motiiv pärineb Taani kuninga vapist. Riigikogu kinnitas riigivapi 19. juunil 1925. aastal. Taasiseseisvumiseajal on korrastatud riigivapi etalonkujutisi.
Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati riigivapi kasutamine. Taasiseseisvumisel oli riigivapi taaskasutuselevõtt ainumõeldav. Riigikogu kinnitas 1993. aastal riigivapi heraldilise kirjelduse, täiendatud kasutamise korra ning korrastatud riigivapi etalonkujutised.
EESTI HÜMN
Eesti hümn
Eesti riigihümn on laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille sõnad kirjutas Johann Voldemar Jannsen ja mille viis pärineb soome heliloojalt Fredrik Paciuselt. Eesti hümn esitatakse ametlikel sündmustel, riiklike pühade ajal ning rahvusvahelistel spordiüritustel, kus esindatakse Eestit.
Vajalikud lingid:
Eesti hümn koduleht
Eesti hümni ajalugu
Eesti hümni sõnad ja noodid
Kes kirjutas Eesti hümni
Eesti hümni sõnad ja tähendus
Eesti hümni kombed
Eesti hümni esmakordne esitamine
Eesti hümni pealkiri ja autor
Mitu salmi on Eesti hümnis
Kas Eesti hümn on sama mis Soome hümn
Eesti hümni laulmine riiklikel üritustel
Eesti hümn ja püsti seismine jne
EESTI RAHVUSLIKUD SÜMBOLID
Eesti rahvuslikud sümbolid on märgid, mis esindavad Eesti rahvust, kultuuri ja iseseisvust ning on olulised Eesti identiteedi ja pärandi kandjad. Need sümbolid peegeldavad eestlaste ajalugu, loodust ja rahvuslikku enesetunnetust.
Eesti peamised rahvuslikud sümbolid on:
Eesti lipp: Sinimustvalge trikoloor on Eesti rahvussümbol ja ametlik riigilipp. Lipp sümboliseerib Eesti maad, taevast, rahvast ja vabadust. Sinine esindab Eesti taevast ja vabadust, must viitab mullale ja rahva kannatustele ajaloos ning valge on lootuse ja puhtuse sümbol.
Eesti vapp: Eesti vapil on kolm sinist lõvi kuldsel kilbil. Kolm lõvi on seotud Taani ja Põhjamaade sümboolikaga, kuid need sümboliseerivad ka Eesti julgust ja püsivust. Vappi kasutatakse ametlikel dokumentidel, riiklikel hoonetel ja muudel ametlikel esemetel.
Eesti keel: Eesti keel on eestlaste jaoks identiteedi tuum ja oluline rahvussümbol. Eesti keele säilitamine ja edendamine on olnud oluline kogu Eesti ajaloo vältel ning see on ka iseseisvuse ja kultuurilise järjepidevuse sümbol.
Rukkilill: Rukkilill (Centaurea cyanus) on Eesti rahvuslill, mis sümboliseerib eestlaste maa-armastust ja looduse ilu. Rukkilill kasvab põldudel ja on olnud populaarne sümbol Eesti kunstis ja rahvuslikus identiteedis.
Pääsuke: Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on Eesti rahvuslind. Pääsuke sümboliseerib rahu ja kodusoojust ning rõhutab eestlaste sidet loodusega. Pääsukesed on Eestis suvekuudel tavalised ja nende saabumine kuulutab kevade algust.
Paekivi ehk paas: Eesti rahvuskivi on alates 1992. aastast paekivi, mis sümboliseerib rahva tugevust ja püsivust. Paekivi leidub Eestis laialdaselt ning seda kasutatakse ehituses ja kultuurilises sümboolikas.
Tamm: Harilik tamm (Quercus robur L.) on püsivuse ja tugevuse sümbol ning oluline Eesti looduse ja rahvatraditsioonide osa. Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu.
Räim: Rahvuskala räim (clupea harengus membras) kinnitati 2007.aastal rõhutamaks Eestit kui mereriiki
Hunt: Eesti rahvusloomaks on alates 2018. aastast hunt.
Laulupidu: Eesti laulupidu on üks Eesti rahvuslikest sümbolitest ning on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas. Laulupidudel tähistatakse eestlaste ühtekuuluvust, kultuuri ja armastust muusika vastu. Laulupidu on seotud ka rahvusliku ärkamisajaga, mil laulupidudel lauldud laulud tõstsid rahvuslikku meelsust.
ENIMLEVINUD KÜSIMUSED JA VASTUSED EESTI RAHVUSSÜMBOLITE KOHTA
Mis on Eesti rahvussümbolid?
Eesti rahvussümbolid on märgid ja esemed, mis esindavad rahvuse identiteeti ja kultuuri. Peamised rahvussümbolid on Eesti lipp, rukkilill, suitsupääsuke, paekivi ja tammepuu.
Kui pikk on Eesti rahvussümbolite nimekiri?
Eesti rahvussümbolite nimekirjas on mitmeid tuntud sümboleid, sealhulgas Eesti lipp, rukkilill, suitsupääsuke, tammepuu, paekivi, hunt ja räim. Kuigi nimekiri pole ametlikult piiratud, hõlmavad põhielemendid loodust, ajalugu ja kultuuri esindavaid sümboleid.
Kus kasutatakse Eesti rahvussümboleid?
Eesti rahvussümboleid kasutatakse ametlikel riiklikel üritustel, samuti käsitöös, kunstis. Need sümbolid on olulised rahvusidentiteedi osad.
Miks on Eestis rahvuskala räim?
Räim valiti Eesti rahvuskalaks, sest see on ajalooliselt olnud eestlastele oluline toiduallikas ja kalanduse tugisammas. Räim esindab Eesti rannikupiirkondi ja merekultuuri, olles osa Eesti köögist ja pärandist.
Kas räim on sama mis kilu?
Ei, räim ja kilu on eri kalaliigid. Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) kasvab tavaliselt suuremaks, samas kui kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) kuulub sarnasesse sugukonda, kuid on väiksem ja erineva maitsega. Mõlemad on Eesti köögis olulised ja levinud kalad.
Kuidas teha vahet kilul ja räimel?
Kilul ja räimel on sarnane välimus, kuid neid saab eristada suuruse ja teatud tunnuste järgi. Räim (heeringas) on tavaliselt suurem ja sellel on sinakas-hõbedane selg. Kilu on väiksem, selg on sageli tumedam ja selle kehaehitus on õrnem. Samuti on kilul lühem ja teravam peakuju võrreldes räimega.
Miks öeldakse, et kilu on väike räim ja heeringas on suur räim?
See väljend tuleneb sellest, et räim ja kilu kuuluvad heeringaliste sugukonda ja on välimuselt sarnased. Räim on lihtsalt väiksem heeringas, samal ajal kui kilu on väiksem kui räim. Kõnekeeles nimetatakse kilu vahel „väikseks räimeks“ ja heeringat „suureks räimeks“ lihtsalt nende suuruse tõttu.
Miks eestlased kasutavad pidulaual kiluvõileiba, kui rahvuskala on räim?
Kiluvõileib on pika traditsiooniga Eesti toidulaual ja on muutunud rahvustoiduks. Kilu on väiksem ja lihtsam kasutada soolakalana, mis sobib hästi pidulikeks võileibadeks. Kuigi räim on rahvuskala, on kiluvõileib praktiline ja maitsev alternatiiv ning sobib hästi pidulauale.
Miks Eesti Vabariigi aastapäeval süüakse alati kiluvõileiba?
Kiluvõileib on aastate jooksul kujunenud Eesti Vabariigi aastapäeva traditsiooniliseks toiduks, sest see on lihtne, kuid maitsev suupiste, mis sümboliseerib Eesti rahvuskööki. See peegeldab eestlaste sidet merega ja kalandustraditsioone, olles ühtlasi auavaldus Eesti toidu- ja kultuuripärandile.
Kas Eesti rahvussümbolid on patenteeritud?
Eesti rahvussümbolid ei ole üldiselt patenteeritud, kuid neid on kaitstud kultuuripärandi osana ja nende kasutamisel tuleb järgida teatud reegleid. Ametlikke riiklikke sümboleid, nagu Eesti lipp ja vapp, kaitstakse seadustega ning nende kasutus ärilistel eesmärkidel on reguleeritud.
Kas Eesti rahvuslikke sümboleid võib oma äris kasutada?
Eesti rahvuslike sümbolite, nagu suitsupääsukese ja rukkilille, kasutamine käsitöös ja äris on lubatud, kuid soovitatav on neid kasutada lugupidavalt. Riiklikud sümbolid, näiteks Eesti vapp, nõuavad aga eraldi luba ja neid ei tohi kasutada kaubanduslikel eesmärkidel ilma vastava kinnituse ja reeglistikuta.
Miks on Eesti vapil lõvid, kui rahvusloom on hunt?
Eesti vapi kolm lõvi on ajalooline sümbol, mille juured pärinevad Põhjamaadest ja Taani võimuajast. Hunt valiti hiljem Eesti rahvusloomaks, sümboliseerides metsikut loodust ja iseseisvat vaimu. Seega on lõvide ja hundi esinduslikud rollid rahvussümbolitena erineva päritoluga ja täiendavad üksteist.
Kas rukkilill või suitsupääsuke on ka mõne teise maa rahvuslik sümbol?
Jah, nii rukkilill kui ka suitsupääsuke on rahvussümbolid ka teistes riikides. Rukkilill on rahvuslill näiteks Saksamaal, samal ajal kui suitsupääsuke on rahvuslind mõnes USA osariigis, näiteks Nebraskas.
Millised sümbolid on ühised Põhjamaades?
Põhjamaade sümbolid hõlmavad sageli ristilippe, mis esindavad piirkonna ajalugu ja kultuuri. Enamik Põhjamaade lippe, sealhulgas Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi lipud, kannavad ristimotiivi. Samuti on mitmel Põhjamaal ühised rahvussümbolid, näiteks metsloomad nagu põder ja hunt, rahvuslinnud, rahvustaimed ning looduslähedust ja püsivust sümboliseerivad elemendid, mis seovad Põhjamaade rahvaid looduse ja kultuuriga.
Miks Eesti lipul pole risti nagu teistel Põhjamaade lippudel?
Eesti lippu kujundades valiti sinimustvalge trikoloor 19. sajandil Eesti rahvusliku ärkamise ajal ning seda ei seostatud Põhjamaade ristilippude traditsiooniga. Eesti kujundus eristub Põhjamaade ristilippudest ja väljendab Eesti rahvuse iseseisvust, olles oma rahvussümbolite kaudu ainulaadne.
Eesti lippu on vahel kujutatud põhjamaadele sarnase ristilipuna. Millest see tuleb?
Eesti lippu on vahel kujutatud teistele Põhjamaadele omase ristilipuna, et peegeldada Eesti kultuurilist ja ajaloolist sidet Põhjamaadega. See alternatiivne kujutis, kus Eesti sinimustvalged värvid on paigutatud ristina, on tekkinud peamiselt soovist rõhutada Eesti geograafilist ja kultuurilist kuuluvust Põhjamaade piirkonda. Ametlik Eesti lipp on sinimustvalge trikoloor. Eesti risti kujulise lipu mitteametlik versioon on vaid kujundlik idee ja pole ametlikult kinnitatud ega kasutusel riiklikel sündmustel.
Mida tähistab Eesti lipp?
Eesti lipp – sinimustvalge trikoloor – sümboliseerib Eesti rahvust ja väärtusi. Sinine tähistab taevast ja vabadust, must maa ja rahva ajalugu, valge lootust ja helget tulevikku.
Millal heisatakse Eesti lipp?
Eesti lippu heisatakse riiklike tähtpäevade, näiteks Eesti Vabariigi aastapäeva (24. veebruar) ja taasiseseisvumispäeva (20. august) puhul. Lipupäevad on määratud riiklikult, kuid lippu võib heisata ka isiklikel tähtpäevadel.
Kes lõi Eesti rahvusliku sinimustvalge lipu?
Eesti lipp loodi 1884. aastal Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt. See õnnistati esimest korda Otepääl, saades eestlastele rahvussümboliks.
Millal tähistatakse Eesti lipu päeva?
Eesti lipu päeva tähistatakse 4. juunil. See päev on oluline, kuna sellel mälestatakse Eesti lipu esmakordset õnnistamist.
Mis on Eesti rahvuslill?
Eesti rahvuslill on rukkilill (Centaurea cyanus). Rukkilill sümboliseerib eestlaste maalähedust ja looduslähedust.
Miks on rukkilill eestlaste rahvuslill?
Rukkilill kasvab Eesti põldudel ja on rahvale juba mitmeid põlvi tuttav ravimtaim. Rukkilill sümboliseerib lihtsust ja eestlaste maalähedust.
Miks valiti suitsupääsuke Eesti rahvuslinnuks?
Suitsupääsuke valiti Eesti rahvuslinnuks, kuna see on levinud kogu Eestis ja sümboliseerib kodusoojust ja kevadet. Pääsukesed saabuvad igal kevadel ja on eestlastele olulised kevade kuulutajad.
Kus asuvad Eesti rahvuslinnu suitsupääsukese pesad?
Suitsupääsukesed pesitsevad tavaliselt inimeste läheduses, näiteks majade ja lautade juures. Nende olemasolu sümboliseerib kevade saabumist ja kodusoojust.
Mis on Eesti rahvuskivi?
Eesti rahvuskivi on paekivi. Paekivi esindab rahva tugevust ja püsivust ning on laialdaselt levinud looduses ja kasutusel ehituses.
Mida sümboliseerib Eesti rahvuskivi paekivi?
Paekivi sümboliseerib tugevust ja püsivust. Seda kasutatakse Eesti arhitektuuris ja see on oluline osa Eesti looduspärandist.
Mida tähistab tammepuu Eesti rahvuspuuna?
Tamm sümboliseerib püsivust ja jõudu. See on Eesti rahvuspuu ja seotud eestlaste rahvuspärimusega. Tammeoksad on kujutatud ka Eesti vapil.
Millised rahvuslikud sümbolid esindavad Eesti loodust?
Eesti loodust esindavad rahvuslikud sümbolid on rukkilill, suitsupääsuke, räim, hunt ja paekivi. Need sümbolid seovad eestlasi oma maa ja loodusega.
Kas Eesti rahvussümboleid kasutatakse rahvuspühadel?
Jah, Eesti rahvussümboleid kasutatakse laialdaselt rahvuspühadel, näiteks iseseisvuspäeval ja võidupühal. Lipu heiskamine ja rahvussümbolite esindatus on neil päevil olulised.
Kas Eesti rahvussümbolite kasutamisel on reegleid?
Eesti lipu kasutamisel on kindlad reeglid, mida tuleb järgida. Teiste rahvussümbolite kasutamisel tuleb säilitada austus ja sümbolite tähenduse teadlikkus.
Kas Eesti rahvussümboleid võib kasutada käsitöös ja kunstis?
Jah, Eesti rahvussümboleid kasutatakse laialdaselt käsitöös, tikandites ja kunstis, et edendada Eesti rahvuskultuuri ja traditsioone.
Miks on Eesti rahvussümbolid olulised?
Eesti rahvussümbolid on olulised, sest need esindavad rahvuse identiteeti, ajalugu ja väärtusi. Need sümbolid hoiavad elus rahvuslikku uhkust ja kultuuripärandit.