NordenBladet – Eesti lipp – sinimustvalge trikoloor – on Eesti rahvuse ja vabaduse sümbol, mille juured ulatuvad 19. sajandi lõpu rahvusliku ärkamise aega. Eesti lipu loojateks peetakse Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeid, kes soovisid luua rahvusliku sümboli, mis esindaks eestlasi ja tugevdaks nende rahvustunnet.
Kuidas sündis sinimustvalge Eesti lipp?
Eesti lipu loomise idee tekkis 1881. aastal, kui Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) liikmed Tartus otsustasid luua seltsi lipu, mis väljendaks rahvuslikku vaimu. Pärast pikka arutelu valiti värvideks sinine, must ja valge, mis peegeldavad Eestimaa loodust ja rahvuslikke väärtusi. Sinine sümboliseerib Eestimaa taevast ja järvesid, must viitab rahva kannatustele ja ajaloolisele mulla seosele, ning valge tähistab lootust ja helget tulevikku.
Lipp õnnistati sisse 4. juunil 1884 Otepääl ja seda kasutati algul EÜS-i rahvusliku lipuna. Lipp võeti aga kiiresti omaks laiemas rahvuslikus liikumises ning sinimustvalge trikoloorist sai Eesti rahva ühtsuse ja iseseisvuse sümbol.
Kes olid Eesti lipu loojad?
Kuigi täpne Eesti lipu idee autorsus on jagunenud, oli lipu loomisel juhtivaks jõuks Eesti Üliõpilaste Selts ja seltsi liikmed. Seltsi eesmärgiks oli lipu abil suurendada eestlaste rahvustunnet ja tugevdada eestlaste kuuluvustunnet oma maaga. Lipu õnnistamisel ja kasutamisel mängisid olulist rolli Jakob Hurt ja Karl August Hermann, kes toetasid ideed, et eestlastel peaks olema oma rahvuslipp.
Eesti lipu lõid Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed 1880ndatel, kui rahvuslik ärkamisaeg tõi vajaduse Eesti rahvast esindava sümboli järele. Sinimustvalgest lipust on saanud vabaduse ja rahvusliku uhkuse sümbol, mis on kandnud Eesti rahva läbi ajaloosündmuste kuni tänapäevani.
Milline oli Eesti lipu roll iseseisvumisel?
Eesti lipust sai oluline sümbol iseseisvusliikumise ajal 20. sajandi alguses. 24. veebruaril 1918, Eesti iseseisvumise väljakuulutamisel, heisati sinimustvalge lipp Pärnus Endla teatri rõdule. Sellest hetkest alates oli Eesti lipp seotud Eesti iseseisvuse ja vabadusega ning see kinnitati ametlikult riigilipuks pärast Eesti Vabariigi sündi.
Mis juhtus Eesti lipuga Nõukogude okupatsiooni ajal?
Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal keelati sinimustvalge lipp ja selle kasutamine muutus ohtlikuks. Vaatamata keelule jäi Eesti lipp rahva seas tugevaks iseseisvuse ja rahvusliku vastupanu sümboliks. Alles 1980. aastate lõpus laulva revolutsiooni ajal toodi lipp taas avalikkuse ette, sümboliseerides vabadusvõitlust ja iseseisvuse taastamise soovi.
Eesti lipu taasheiskamine
Sinimustvalge Eesti lipp heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni Tallinnas, tähistades Eesti iseseisvuse taastamise algust. Alates iseseisvuse taastamisest on Eesti lipp olnud ametlik riigilipp ja Eesti sümbol nii kodu- kui välismaal.
Loe ka:
Eesti lipu ajalugu: Sinumustvalge sümboli teekond
Avafoto: NordenBladet digiarhiiv