NordenBladet – Rootsi sisustuskaupade ettevõte IKEA teatas, et sulgeb oma Venemaal asuvad neli tehast ning piirab veelgi oma äritegevust Venemaal ja Valgevenes. IKEA sulges oma poed Venemaal selle kallaletungi tõttu Ukrainale juba 3. märtsil.
“Viimastel kuudel on olukord äriprotsesside ja tarneahelatega kogu maailmas tugevalt halvenenud. Seda arvestades ei näe me võimalust taastada oma müüki [Venemaal] nähtavas tulevikus. Selle tagajärjel ettevõtete grupid IKEA Inter ja Ingka otsustasid vähendada oma äritegevuse mahtu Venemaal. See on raske otsus, aga usume, et see on möödapääsmatu,” teatas ettevõte oma kodulehel.
Teate kohaselt jäävad IKEA kauplused Venemaal suletuks ning ettevõte müüb oma ladudesse jäänud kauba oma töötajatele ja klientidele.
Lisaks vähendab IKEA oma tehaste töötajaskonda ning alustab tehastele uute omanike otsimist. IKEA tehased asuvad Leningradi, Kirovi, Moskva ja Novgorodi oblastis.
Samuti ei toimu endiselt IKEA kaupade importi ja eksportiVenemaal ja Valgevenes.
IKEA-l on Venemaal 14 kauplust ja kaubanduskeskust Mega, mõned linnaformaadis kauplused IKEA City ja disainistuudiod.
Eelmisel rahandusaastal (2020. aasta septembrist 2021. aasta augustini) suurendas ettevõte oma müüki Venemaal 31 protsendi võrra. IKEA poode Venemaal haldava ettevõtte tulu kasvas Vene maksuameti andmeil 2020. aastal 6,7 protsendi võrra, ulatudes 123,1 miljardi rublani (umbes 2 miljardit eurot).
NordenBladet – USA föderaalreservi kolmapäevane otsus tõsta ootamatult järsult intressimäärasid ning märguanne, et intresse võidakse veelgi tõsta, andis tõuke ka aktsiahindade tõusule USA ja Aasia turgudel.
USA keskpanga teate järel sulgusid kõik Ühendriikide börsid kolmapäeval kõrgemal tasemel.
S&P 500 indeks kasvas 54,51 punkti ehk 1,5 protsendi võrra, sulgudes tasemel 3789,99. Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 303,7 punkti ehk 1 protsent ja sulgus 30 668,53 punkti tasemel. Nasdaqi indeks suurenes 270,81 punkti ehk 2,5 protsendi võrra ja sulgus 11 099,15 protsendi juures. Väiksemate ettevõtete aktsiate indeks Russell 2000 kasvas 23,31 punkti ehk 1,4 protsendi võrra ja jõudis tasemele 1731,14 punkti.
Ameerika Ühendriikide turgude järel tõusid ka neljapäeval avanenud Aasia aktsiaturud. Hongkongi aktsiaturg langes siiski pisut tagasi, kui sealsed võimud olid teatanud kavatsusest järgida USA Föderaalreservi otsust.
Jaapani Nikkei 225 indeks suurenes 1,4 protsenti, Lõuna-Korea börsiindeks Kospi tõusid 1,3 protsenti ja Hiina Shanghai börsiindeks liikus üles 0,2 protsendi võrra.
Hongkongi börsi indeks Hang Seng avanes ühe protsendi võrra kolmapäevasest sulgemishinnast kõrgemal, kuid langes hiljem 0,5 protsenti allapoole kolmapäevast taset.
Hang Sengi indeksi languse põhjuseks peetaks Hongkongi võimude otsust tõsta sarnaselt USA-ga sealseid intressimäärasid.
USA föderaalreserv tõstis kolmapäeval intressimäärasid 0,75 protsenti, mis on oodatust suurem samm. Viimati tõsteti intressimäärasid nii palju 1994. aastal.
Föderaalreservi otsus tõstab intressimäära, mida pangad üksteiselt laenamise eest küsivad, 1,5 kuni 1,75 protsendini.
Föderaalreservi otsust tõukas tagant inflatsioon, mis ei näita möödunud nädalal avaldatud andmete järgi leevenemise märke.
NordenBladet – Stockholmi Eesti Maja annab Eesti Kunstimuuseumi kogudesse Eesti kunstiajaloo neli märgilist teost: Johannes Greenbergi õlimaalid „Naine maskiga“ (1930. aastate lõpp) ja „Naine sinise buketiga“ (1940–44), Ants Laikmaa pastell „Mulatipoisi portree“ (1919) ning Kristjan Raua segatehnikas teos „Kalevi pojad jahil“ (u 1927–28). Teoste pidulik üleandmine toimub kolmapäeval, 15. juunil kell 12 Kumu kunstimuuseumis.
„Stockholmi Eesti Maja otsustas 2022. aasta alguses võtta oma kunstikogu fookusesse väliseesti kunsti. Sellega seoses kavandasime mõne teose müüki ning valisime koostööks Vernissage galerii, mis korraldas mais Tallinnas kevadoksjoni. Oksjoni eel otsisime Vernissage galerii palvel oma arhiivist kunstiteostega seonduvat täiendavat materjali. Selle käigus tuli päevavalgele kinkeleping aastast 1990, millega nelja oksjonile pandud teose eelmine omanik Lisette Steinman need Stockholmi Eesti Majale kinkis, andes ka juhise need edasi kinkida Eesti kunstimuuseumile, kui Stockholmi Eesti Maja leiab, et see on asjakohane,“ selgitas Stockholmi Eesti Maja tegevjuht Taave Sööt Vahermägi.
„Palusime kunstigaleriil nende teoste müük vaid kaks päeva enne oksjoni peatada, et maalid jõuaksid proua Lisette Steinmani soovi järgides Eesti Kunstimuuseumi kogusse. Stockholmi Eesti Maja tänab keerulisse olukorda sattunud Vernissage galeriid äärmiselt mõistva ja professionaalse suhtumise ning kiire tegutsemise eest. Meil on hea meel, et Eesti kunst on jõudnud tagasi koju,“ ütles Stockholmi Eesti Maja tegevjuht Taave Sööt Vahermägi.
„Mul on väga hea meel, et kinkeleping tuli avalikuks enne oksjoni ning nende nelja silmapaistva kunstiteose eelmise omaniku soovi on õnnestunud täita ja austada. Vernissage 18-aastase ajaloo jooksul on selline juhtum esmakordne, kus vahetult enne oksjoni ilmnevad enampakkumist välistavad asjaolud. Vernissage galerii kontrollib alati vahendatavate teoste autentsust, päritolu ning õigust kunstiteoste müügiks. Kunstikollektsionääride huvi nende teoste vastu oli märkimisväärne, kuid nende saatuseks oli jõuda Eesti Kunstimuuseumi väärikasse kogusse,“ ütles Vernissage galerii juhataja Kristiina Radevall.
Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liikme doktor Sirje Helme sõnul on tegu Eesti kunstiloo märgiliste teostega, mis saavad muuseumis väärikalt eksponeeritud.
„Kristjan Raud, Ants Laikmaa ja Johannes Greenberg on meie kunstiajaloo suurnimed, hindamatud ja väärikad autorid. Eesti Kunstimuuseumil on erakordne rõõm vastu võtta Lisette Steinmani pärandisse kuulunud teosed, mis täiendavad ja rikastavad muuseumi 20. sajandi kogu. Tänan nende teoste koju jõudmise eest nii Stockholmi Eesti Maja kui ka Vernissage kunstigaleriid. Kindlasti saame tulevikus kõiki neid teoseid eksponeerida nii püsinäitusel kui ka teemanäitustel, pakkudes rõõmu ja elamust kunstisõpradele ja külastajatele,“ kommenteeris Helme.
NordenBladet – Kantar Emori tehtud uuringust selgus, et pea iga teine Eesti noor soovib saada ettevõtjaks ja valdkondadest osutus populaarseimaks infotehnoloogia.
Kantar Emori uuring avab samuti, mis ärisuunad noori enim huvitavad. Populaarseimad valdkonnad on tulevaste asutajate seas IT ja tehnoloogia, millele järgnevad finantsarvestus, turundus, reklaam, disain ja toitlustus. Neiud eelistavad ettevõtlust alustada eelkõige disaini, toitlustuse ja meelelahutuse või turismi valdkonnas. Noormehi huvitavad ennekõike IT, äri ja turundus.
Noori tõmbab ettevõtlusalase karjääri poole paindlikkus tööaja suhtes, mida peab väga oluliseks 61 protsenti vastanuist. Peaaegu sama palju tähtsustatakse loomingulist vabadust (58 protsenti). Mõne ühiskonna probleemi leevendamist ning millegi ära tegemist nimetas väga olulisena 44 protsenti, rahalist aspekti ehk võimalust palju teenida tõi välja 41 protsenti. Noored, kes ettevõtlusalast karjääri ei kaalu, tõid peamise põhjusena välja huvi puudumise (63 protsenti). Hea idee või vajalike teadmiste või oskuste puudumist nimetas vastavalt 43 protsenti ning 40 protsenti. Ettevõtlusega kaasneva suure vastutuse tõi välja kolmandik (34 protsenti) vastanuist.
Samaaegselt noorte ettevõtluskonkursiga uuris Kantar Emor rahvusvahelise tehnoloogiaettevõtte Wise’i tellimusel kolmandat korda läbi uuringu noorte eelistusi tulevase tööelu kohta. Selgus, et üha enam firmasid panustab noorte ettevõtlushuvi tõstmisesse ning uuringu tulemused näitavad toetava keskkonna mõju olulisust.
NordenBladet – 17. – 19. juunini toimub Tallinnas Euroopa Disainifestival, mis toob Eestisse kokku enam kui 100 tippdisainerit kogu maailmast. Festivali kulminatsiooniks saab laupäeval Kultuurikatlas toimuv Euroopa disainiauhindade gala, kus tunnustatakse Euroopa parimaid. Teiste seas on nomineeritud neli Eesti disainibürood.
„Disainifestivali tuum on viia kokku disainereid ja valdkonna huvilisi Euroopast ja kaugemaltki. Kohalikele disaineritele annab see võimaluse suhelda, vahetada kontakte ja ideid maailma tippudega otse koduukse all. Saame rahvusvahelisel tasandil tutvustada, kuidas meie disainibüroodel läheb ning milline on disainerite võimekus Eestis ,“ rääkis sündmuse peakorraldaja Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihand.
„European Design Awardsi võiks võrrelda disainerite olümpiaga – tegemist on ühe laiahaardelisema disainerite tunnustamise üritusega maailmas,“ märkis Tiia Vihand. „Konkursile esitati sel aastal üle 1400 töö 34 erinevast riigist. Eestist laekus 50 projekti, mis on meie kõigi aegade rekord ning nominentide hulka jõudis neist neli disainibürood: DUX, Velvet, Neway ja Platvorm.“
Samas rõhutab Vihand, et festival ei ole mõeldud vaid eriala inimestele. „Kavas on mitmeid näitusi ja tasuta tegevusi linnaruumis. Ka töötubadest ning konverentsist on oodatud osa võtma kõik, kes soovivad rohkem teada saada disainist ja selle kasutamise võimalustest. Esinejate seast leiab tõelisi staare sh mitu TED-konverentside esinejat ning teemad, mida käsitletakse, kõnetavad samuti laiemat publikut, sh innovatsioon, eetika, tulevikutehnoloogia, jätkusuutlikkus jm,“ selgitas Tiia Vihand.
Festivali raames avatakse näitus „Rääkiv linnaruum. Graafiline disain ja tüpograafia Tallinna linnaruumis‘‘, mis koosneb ligi 40 eriilmelisest graafilise disaini ja tüpograafia näitest, mis on eksponeeritud nii Tallinna linnakeskkonnas kui veebipõhises kaardirakenduses. Näituse avamine toimub 17. juunil kell 13.00 Eesti Kunstiakadeemias.
Laupäeval toimuva disainikonverentsi „Beyond Design“ peaesinejad on: disainer, sotsioloog ja jätkusuutlikkuse provokaator Leyla Acaroglu, futurist Angela Oguntala, disaini-ja tehnoloogiaalane eetik prof. Ariel Guersenzvaig, loominguline strateeg ja probleemilahendaja Marksteen Adamson jt.
Kolmepäevase festivali programm koosneb töötubadest, näitustest, disaini jalutuskäikudest, disainibüroode avatud ustest ning vestlustest ja kulmineerub laupäeva õhtul Kultuurikatlas toimuva European Design Awards 2022 tseremooniaga, kus tunnustatakse Euroopa parimaid disainibüroosid.
Festivali programmiga saab täpsemalt tutvuda Eesti Disainikeskuse kodulehel: https://disainikeskus.ee/et.
Euroopa disainifestival 2022 toimub ED-Awards ja Eesti Disainikeskuse koostöös. Alates 2007. aastast on ED-Awards kokku toonud säravaimad Euroopas tegutsevad graafilise disaini, digitaalse disaini, teenusedisaini jt disainivaldkondade inimesed. ED-Festival on varasemalt toimunud sellistes linnades nagu Stockholm, Zürich, Rotterdam, Helsingi, Istanbul, Viin, Porto ja Oslo.
