NordenBladet – Soome Panga juht Olli Rehn on eelistatuim presidendikandidaat 2024. aasta valimistel, selgub Ilta-Sanomate värskest kĂĽsitlusest.
Vastajatel paluti teha valik eri parteide võimalike presidendidkanidaatide seast, mõeldes, kellele nad kõige tõenäolisemalt annaksid oma hääle 2024. aasta presidendivalimistel. Võimalik oli valida mitu kandidaati.
49 protsenti vastanutest eelistasid Rehni. Talle järgnes välisminister Pekka Haavisto, keda toetas 45 protsenti. Kolmandal kohal oli 35 protsendise toetusega peaminister Sanna Marin ja neljas endine peaminister Alexander Stubb 34 protsendiga.
Kõige üllatavam nimi selles valikus oli Soome välispoliitika instituudi juhataja Mika Aaltola, kellele annaks oma hääle 32 protsenti vastanutest.
NordenBladet — Kaheksas üle-eestiline avatud talude päev toimub tänavu 23. ja 24. juulil ning registreerimise lõppedes oli oma osalemisest teada andnud 279 talu ja ettevõtet.
„Tänavusel avatud talude päeval soovib oma uksed ning ka südamed avada 279 talu ja maaettevõtet üle Eesti. Rasked ajad pole vähendanud maapiirkonnas elavate aktiivsete ja ettevõtlike inimeste huvi tutvustada oma tegemisi kõigile huvilistele,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Avatud talude päeval osalevate talude nimekirja vaadates on valik päris mitmekesine, aga eks iga külastaja saab juulikuus oma marsruudi ise koostada, sõltuvalt sellest, mis talle rohkem huvi pakub.“
Ministri sõnul leidub tänavu eelmistele aastatele sarnaselt avastamist igale maitsele: saab näha erinevaid loomi ja linde ning põllumajandustootmise n-ö köögipoolt. Kindlasti on põnev näha ka seda, kuidas tootmine toimub ehk seda, kuidas kodumaine toit meie lauale jõuab ning kui palju tööd tuleb selleks teha. Talud on meie toidujulgeoleku tagajad.
Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on avatud talude päeval osalejate seas uusi tulijaid 61, mida on kümmekond rohkem kui eelmisel aastal. 52 talu avavad oma ettevõtmise vaid pühapäeval, ülejäänud 80% on avatud nii laupäeval kui ka pühapäeval.
Sel aastal on üllatanud talude rohkusega Kesk-Eesti: Järvamaal (18), Raplamaal (16) ja Jõgevamaal (11) on oma maakonna kohta rekordiliselt palju avatud talusid. Sel aastal paistab silma, et lisandunud on rohkem n-ö elustiilitalusid, kes soovivad näidata, kui tore ja hea maal on elada ja mida kõike seal saab ette võtta. Üha rohkem saab avatud talude päeva kirjeldada kui mitmekesist ja põnevat.
Avatud talude päeva veebileht asub aadressil www.avatudtalud.ee. Sealt leiab külastaja ka avatud talude kaardi, kuhu lisanduvad enne üritust ka talude programmid. Facebookis on avaldatud üritus „Üle-eestiline avatud talude päev 2022“, kus jagatakse samuti infot toimuvast. Avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 24. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud. Samas võib avada oma talu ka juba laupäeval, 23. juulil ning seda võimalust kasutab tänavu neli viiendikku taludest.
2021. aastal oli üle Eesti avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 234 000 külastuse.
Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Taludele on toeks ka kohalikud Leader-tegevusrühmad. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse „Eesti maaelu arengukavast 2014–2020“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
NordenBladet — Euroopa Komisjon tegi ettepaneku lisada ELi piiravate meetmete ehk sanktsioonide rikkumine ELi kuritegude loetellu. Samuti tegi komisjon ettepaneku uute rangemate vara sissenõudmise ja konfiskeerimise eeskirjade kohta. Tänaste ettepanekute eesmärk on tagada, et sanktsioone rikkuvate isikute ja üksuste vara saaks tulevikus tegelikult konfiskeerida.
Väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová ütles: „ELi sanktsioonidest tuleb kinni pidada ja karistada neid, kes püüavad neist mööda hiilida. ELi sanktsioonide rikkumine on raske kuritegu ja sellele peavad järgnema tõsised tagajärjed. Selle kehtestamiseks on vaja ELi-üleseid õigusnorme. Liiduna seisame oma väärtuste eest ja Putini sõjamasin peab selle rahastajatele kõvasti tasku pihta käima.“
Esiteks teeb komisjon ettepaneku lisada sanktsioonide rikkumine ELi kuritegude loetellu. See võimaldab kehtestada süütegude ja karistuste kohta kogu ELis ühised põhinõuded. Sellised ühised ELi eeskirjad lihtsustaksid omakorda sanktsioonide rikkumiste uurimist, nende eest vastutusele võtmist ja karistuste määramist kõigis liikmesriikides.
Sanktsioonide rikkumine vastab ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, kuna see on enamikus liikmesriikides kuritegu. Samuti on tegu eriti raske kuriteoga, kuna see võib põlistada ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning sellel on selge piiriülene mõju, mis nõuab ühtset reageerimist ELi ja üleilmsel tasandil.
Ettepanekule lisatud teatises ja selle lisas kirjeldab komisjon ka tulevase kriminaalkaristusi käsitleva direktiivi olemust. Võimalikud süüteod võivad hõlmata järgmist: osalemine tegevuses, mille eesmärk on otseselt või kaudselt sanktsioonidest kõrvale hiilida, sealhulgas vara varjamise teel; sihtisikule või -üksusele kuuluvate, tema valduses või kontrolli all olevate rahaliste vahendite külmutamata jätmine; kauplemine kaubanduskeeluga hõlmatud kaupadega, näiteks nende import ja eksport.
Kui ELi liikmesriigid lepivad kokku komisjoni algatuses ELi kuritegude loetelu laiendamise kohta, esitab komisjon lisatud teatisel ja selle lisal põhineva seadusandliku ettepaneku.
Teiseks esitab komisjon vara sissenõudmist ja konfiskeerimist käsitleva direktiivi ettepaneku. Selle põhieesmärk on tagada, et kurjategijad jäetakse ilma nende ebaseaduslikust tulust ja piiratakse nende võimalusi panna toime uusi kuritegusid. Neid õigusnorme kohaldataks ka sanktsioonide rikkumise suhtes, mis aitaks rikkumisest saadud tulu jälitada, külmutada, hallata ja konfiskeerida.
Kuritegeliku vara sissenõudmise norme ajakohastatakse järgmiselt:
laiendatakse kriminaaltulu jälitamise talituste volitusi, et kiiresti jälitada ja tuvastada nende isikute ja üksuste vara, kelle suhtes kohaldatakse ELi sanktsioone. Neid volitusi kohaldatakse ka kuritegeliku vara suhtes, sealhulgas vara kiire külmutamise teel, kui on oht, et vara võib kaduda;
laiendatakse vara konfiskeerimise võimalusi suurema hulga kuritegude eest, sealhulgas ELi sanktsioonide rikkumise eest;
kõigis ELi liikmesriikides luuakse kriminaaltulu jälitamise talitused, et tagada külmutatud vara väärtuse säilimine, võimaldades müüa külmutatud vara, mis võib kergesti amortiseeruda või mida on kulukas ülal pidada.
Taustteave
Piiravad meetmed (sanktsioonid) on oluline vahend, mille abil kaitsta rahvusvahelist julgeolekut ja edendada inimõigusi. Selliste meetmete hulka kuuluvad vara külmutamine, reisikeelud, impordi- ja ekspordipiirangud ning piirangud pangandus- ja muudele teenustele. Praegu on ELis kehtestatud rohkem kui 40 piiravate meetmete režiimi ja selliste meetmete rikkumist kriminaliseerivad õigusnormid on liikmesriigiti erinevad.
Liit on kehtestanud hulga piiravaid meetmeid Venemaa ja Valgevene üksikisikute ja äriühingute suhtes ning valdkondlikud meetmed, millest mõned pärinevad 2014. aastast. Et parandada selliste piiravate meetmete täitmise tagamise koordineerimist ELi tasandil, asutas komisjon varade külmutamise ja arestimise töörühma. Lisaks liikmesriikidevahelise koordineerimise tagamisele püüab töörühm leida tasakaalu piiravate meetmete ja kriminaalõiguse meetmete vahel. Praeguseks on liikmesriigid teatanud külmutatud varadest 9,89 miljardi euro väärtuses ja blokeerinud 196 miljardi euro väärtuses tehinguid. 11. aprillil käivitas Europol koos liikmesriikide, Eurojusti ja Frontexiga operatsiooni Oscar, et toetada finants- ja kriminaaluurimisi, mis puudutavad ELi sanktsioonidega hõlmatud isikutele ja juriidilistele isikutele kuuluva kuritegelikku vara.
Komisjon avaldas täna ka eduaruande ELi julgeolekuliidu strateegia rakendamise kohta, milles rõhutatakse julgeolekuohtusid, mis tulenevad Venemaa provotseerimata ja põhjendamatust sõjast Ukraina vastu. Aruandes rõhutatakse vajadust kooskõlastatud ELi lähenemisviisi järele mitmes küsimuses ning tuuakse esile, et organiseeritud kuritegevuse tõkestamine on üks ELi peamisi prioriteete julgeolekuliidu tagamisel kõigile.
NordenBladet —Riigikogu riigikaitsekomisjoni delegatsioon arutas Helsingis kahepäevasel töövisiidil toimunud kohtumistel, kuidas mõjutab Soome otsus taotleda NATO liikmesust Soome, Eesti ja Läänemere piirkonna julgeolekut ning millistes valdkondades peaksid Eesti ja Soome NATO liitlastena oma kaitsekoostööd eriti hoogsalt süvendama.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on Eesti ja Soome kaitsekomisjoni pikaajaline koostöö suurepärane ning Eestil on väga hea meel, et Soome on äsja esitanud taotluse NATOga liitumiseks. „Toetame tugevalt nii Soome kui ka Rootsi ühinemisotsuseid,“ ütles ta. „Käsitlesime Soome kolleegidega Eesti ja Soome täiendavaid investeeringuid kummagi riigi kaitsevõime tugevdamiseks ning Venemaa kuritegelikku sõjategevust Ukrainas. Lubasime põhjanaabritele, et Riigikogu ratifitseerib Soome NATOga liitumise protokollid kohe, kui need esitatakse parlamendile menetlemiseks.“
Komisjoni aseesimees Leo Kunnas lisas, et Soome reservarmeele üles ehitatud kaitsevägi on väga tugev ning Soome panus kollektiivkaitsesse ja meie regiooni julgeoleku tugevdamisse saab olema märkimisväärne.
Visiidi käigus pidas riigikaitsekomisjon ühise istungi Eduskunna kaitsekomisjoniga, mida juhib Petteri Orpo. Lisaks kohtusid komisjoni liikmed Soome kaitseväe juhataja, kindral Timo Kivineni, justiitsminister Anna-Maja Henrikssoni ja Soome hädaolukorra varude ameti esindajatega ning külastasid Soome rahvusvaheliste suhete instituuti (FIIA).
Lisaks riigikaitsekomisjoni esimehele ja aseesimehele osalesid visiidil komisjoni liikmed Heiki Hepner, Peeter Rahnel ja Mati Raidma.
Riigikaitsekomisjon on Eduskunna kaitsekomisjoniga regulaarset koostööd teinud ja iga-aastaseid töökohtumisi pidanud alates 1993. aastast.
NordenBladet — Täna, 24. mail toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu (AGRIFISH) istungi keskseks teemaks oli põllumajandusturgude olukord pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Lisaks kiideti heaks strateegiline lähenemisviis linnugripi täiendavaks ennetamiseks.
„Põllumajandussektorile avaldavad jätkuvalt negatiivset mõju sisendite kasvavad hinnad ja kättesaadavus – kõrged sisendihinnad mõjutavad nii lihasektorit kui ka teravilja ning piima ja piimatoodete tootmist,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse istungil, lisades, et probleemiks on ka kunstlikud piirangud Euroopa Liidu siseturul, mida tuleks vältida.
Euroopa Komisjon on juba välja tulnud mitmesuguste meetmetega kriisiolukorra leevendamiseks. Euroopa Liidu tasandil on vastu võetud põllumajandussektorile mõeldud erakorraline toetuspakett. Selle raames eraldati 500 miljonit eurot sektori toetamiseks, avati sealiha eraladustamise meede, vaadati üle osa tootmist piiravaid rohestamise nõudeid, anti võimalus teha pindala- ja loomatoetuste ettemakseid ning võeti vastu ajutine riigiabi kriisiraamistik.
Mitu riiki, sh Eesti, rõhutasid, et sõjategevusega Ukrainas ei tohi ära harjuda. Oluline on riikidevaheline kiire infovahetus ja paindlik tegutsemine, et toetada põllumajandust kriisiga toimetulekul ja toidujulgeoleku tagamisel. Tuleb vältida toidu ekspordipiiranguid ja ekspordikeeldusid, mis võivad ühtse turu toimimist piirata. Ka maailma toiduturg on väga keerulises ja haavatavas olukorras ilma Ukraina toodetud toiduta, millest hinnanguliselt sõltub 400 miljoni inimese toidulaud.
„Peame igal võimalusel Ukrainat aitama. Meretranspordiga on omad keerukused, kuna sadamad on blokeeritud. Samas on see ainuke võimalus, kuidas päriselt kogu Ukraina teravili eksporditud saaks,“ sõnas minister Kruuse.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Prantsusmaa rõhutas kohtumisel, et sel aastal on olnud seni raskeim lindude gripi olukord Euroopas ja kogu maailmas. Kehtivad tauditõrjemeetmed (taudistunud alade piiramine ja kodulindude hukkamine) on tekitanud rahulolematust, mistõttu kiideti heaks strateegiline lähenemisviis linnugripi täiendavaks ennetamiseks. Liikmesriigid rõhutasid oma sõnavõttudes, et linnugripi ennetamise põhielemendid on endiselt bioohutus ja järelevalve. Bioturvalisuse kõrval nähakse täiendava võimalusena vaktsineerimist. Minister Kruuse rõhutas oma sõnavõtus vajadust Euroopa Toiduohutusameti koostatud riskihinnangu järele ning märkis, et kindlasti tuleb võtta ka arvesse tehnilisi ja teaduslikke asjaolusid tagamaks, et vaktsineerimisega ei kaasneks kaubanduspiiranguid.
