Eesti: Kultuurikomisjon saatis esimesele lugemisele lasteaedade ja lastehoidude süsteemi uuendava eelnõu

NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon arutas eelnõu, millega asendatakse senine koolieelse lasteasutuse seadus uue seadusega. Eelnõuga soovitakse parandada erinevaid aspekte alushariduses, näiteks tugiteenuste osutamist, õpetajate kvalifikatsiooni, hoolekogu kaasamist, eesti keele õpet venekeelsetes lasteaedades ning vabaneda järjekordadest.

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must lausus, et eelnõu koostades on silmas peetud vanemate huve ja nii soovitakse lahti saada lasteaiajärjekordadest. „Selleks pannakse eelnõuga paika, et vanem peab saama tagasisidet koha eraldamise kohta kahe kuu jooksul taotluse esitamisest,“ sõnas Must. Ta täpsustas, et vanemad saavad jätkuvalt oma eelistustest teada anda ning kui soovitud lasteaeda pole võimalik kohta pakkuda, tuleb arvestada õdede-vendade lasteaias käimist ja kodulähedust.

„Üks uue seaduse loomise põhjus on see, et sooviti lastehoiud kaasata lasteaedadega samasse regulatsiooni. Eelnõu järgi on kohalikel omavalitsustel lasteaiakoha pakkumisel võimalik koostööd teha eralasteaedadega, kusjuures seal ei tohiks vanematelt küsida suuremat tasu. Samuti on eeldus ja ootus, et omavalitsused jälgivad laste arvu muutust ning teevad vajadusel lasteaiakohtade loomiseks rohkem investeeringuid,“ ütles Must.

Komisjoni aseesimehe Jaak Valge sõnul puudutab üks oluline muudatus lasteaia õppekeelt. „On aeg minna Eesti alushariduses jõuliselt üle eesti keelele. Seejuures ei tohi eesti lapsed saada lõimumispoliitika instrumentideks. Eesti lastele peab jääma eesti lasteaed,“ rõhutas ta.

Eelnõu käsitleti kahel istungil, kus arutati põhjalikult eelnõus sõnastatud sätet, mis puudutab eestikeelset haridust ja võõrkeelte rolli lasteaedades. Ministeeriumi esindaja selgitas, et eelnõu järgi on lasteaia õppekeel eesti keel ning eesti keelt tuleb rühmas õppekeelena kasutada vähemalt 50 protsendi ulatuses ka juhul, kui lasteaiapidaja otsustab eesti keele kõrval kasutada ka muud õppekeelt. Eelnõusse on toodud ka nõue, et aastaks 2027 peab igas rühmas olema täiskohaga tööl vähemalt üks eesti keelt valdav õpetaja.

Eelnõuga määratakse nõuded ka lasteaia abiõpetajale, kellel peab olema keskharidus ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutse või keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Veel antakse eelnõuga suurem roll lasteaia hoolekogule, kes avaldab arvamust ning teeb ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse kohta, samuti huvitegevuse korraldamiseks lasteaias.

Istungil osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Triin Rass, õiguspoliitika osakonna juhataja Raina Loom ja õigusnõunik Kristel Möller.

Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu (579 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 1. juunil.

 

 


Tags assigned to this article:
Eestiriigikogu

Reklaam:







Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

Copyright © NordenBladet 2008-2022 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service