NordenBladet — Riigikogu majanduskomisjonis andsid tööstuse eri tahkudest ülevaate tööstusettevõtete esindajad, korduvalt leidsid mainimist toorme puuduse ja kallinemise ning tööjõu teemad.

Riigikogu majanduskomisjonis andsid tööstuse eri tahkudest ülevaate tööstusettevõtete esindajad, korduvalt leidsid mainimist toorme puuduse ja kallinemise ning tööjõu teemad.Istungil osalesid ASi Rait (Raitwood) juhatuse esimees Ivar Dembovski, ASi Salvest juhatuse liige ja tegevjuht Triin Kõrgmaa, Chemi-Pharm ASi juhataja Ruth Oltjer, BLRT Grupp ASi juhatuse nõunik Roman Vinartšuk. Samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad.

Komisjoni esimehe Kristen Michali sõnul oli tööstusettevõtete üks korduv sõnum, et oskustööjõu palkamine ja sõjapõgenikele töö pakkumine peab olema lihtne. “Võtmaks Vene võimudelt võimalused kuritegude jätkamiseks, tuleb lõpetada Kremlile kasu toovate energiakandjate ostmine. Tööstusvaldkonna ootus riigi ja majandusvaldkonna otsustajatele on – nii palju kui selles olukorras võimalik on – võimalikult pikk ettenähtavus, kust saab tooret tuua ning millised energiaallikad on saadaval. Tööstustel oli ka mitmeid mõtteid, kuidas saaks antud olukorras ümber orienteeruda turgudel ja milliseid reegleid Eestis üle vaadata, et hoida tööhõivet jaheneva majanduse ja tagada hakkamasaamine kõrge inflatsiooni tingimustes,” võttis Michal kokku.

Enim probleeme on sektorites, mis sõltuvad puidu, metallide ja väetiste põhistest tootmissisenditest. Komisjonis toodi esile, et Venemaa ja Valgevene puidu kadumine Eesti turult sanktsioonide tõttu ning kodumaine linnurahu kehtestamine paneb keerulisse olukorda Eesti puidusektori. Varutud toormest peaks jätkuma veel kvartali jagu, kuid edasine on ebakindel ja valdkond loodab raimahtude suurendamise peale.

Komisjoni aseesimehe Sven Sesteri sõnul on valitsuse ja parlamendi kiiret reaktsiooni praegu väga vaja. „Suurenenud on ebakindlus ja vajadus selgete sõnumite järele seoses energiakandjate, eeskätt gaasi varustuskindlusega. Näiteks trükitööstuses on gaasi varustuskindlus otsene ellujäämise küsimus,“ sõnas ta.

Toiduainetööstus tunneb Ukraina sõja mõju, kuna Ukraina on üks maailma suurimaid põllumajandusriike, kust tuleb märkimisväärne hulk õli, teravilja ja köögivilju. Sõda muutis nende toorainete kättesaamise volatiilseks ning ümberlülitumine teistele allikatele võtab aega ja toob endaga kaasa hinnatõusu.

Nii puidu-, toidu-, keemia- kui ka metallitööstuse esindajad tõid esile probleemi tööjõuga. Metallitööstus on tööjõudu värbamas käinud just Ukrainast, kuid sealsed mehed on nüüd mobiliseeritud, töö aga on füüsiliselt nõudlik ja vajab spetsiifilisi oskusi. Asendust leida on seda keerulisem, et varuvariantideks olid siiani Venemaa ja Valgevene. Keemiatööstuse esindaja avaldas muret, et Ukrainast siia sõja eest pakku tulnud inimesed tuleks võimalikult kiiresti integreerida Eesti tööturule. Samuti oodatakse välistööjõu palgakvoodi leevendust.

NordenBladet — Eesti Näituste messikeskuses jätkusuutliku ehituse konverentsil, kolmapäeval 6. aprillil algusega kell 11, otsitakse lahendusi ehituse säästvamaks muutmiseks.

“Pool maailma loodusvaradest kasutatakse ehituses ja on selge, et nõnda raiskaval moel me edasi kesta ei saa. Loodusressurss on üha kättesaamatum ja kallim,” selgitas Riigikogu keskkonnakomisjoni juht Yoko Alender konverentsi korraldamise tagamaid.

“Peame enam rõhuma kvaliteetsele renoveerimisele, uuskasutusele ja taaskasutatavusele, samuti kestlikele taastuvatele materjalidele. Kui avalikus sektoris on viimasel ajal häid näiteid puitehitusest, siis erasektoris on suur läbimurre veel tulemata,” ütles Alender.

„Konverentsil on esindatud poliitikakujundajad, tellijad, ehitajad, teadlased, arhitektid, kliimaspetsialistid,“ märkis Alender.

Konverentsi peaesineja on Aalto Ülikooli ressursitõhusa ehituse professor Matti Kuittinen, kes on rohepöörde ja ehitussektori vastastikuste mõjude vallas üks tunnustatuim ekspert Põhjamaades.

Konverentsi avab keskkonnaminister Erki Savisaar ja päeva juhib Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhi Henrik Välja sõnul on puidul ehituse tulevikus üks võtmerolle. “Puit on taastuv loodusvara, mis targa majandamisega suureneb, mitte ei vähene. Keskkonna-alaseid eesmärke silmas pidades on oluline ka see, et puitmajades, -ustes, -akendes ja muudes ehitusmaterjalides kasutatav puit seob süsinikku edasi,” ütles Välja.

Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kibus lisas, et võiksime puittoodetest, eriti aga puitmajadest mõelda kui süsinikupankadest. “Skandinaavias leidub ohtralt näiteid, kuidas industrialiseeritud puitehitusega on üles ehitatud mitmeid suuri selliseid “pankasid” – kortermajad, koolid, büroohooned. Ehitajateks tihtipeale Eesti ettevõtted. Aeg oleks ka kodumaal jätkusuutlikkuse suund võtta,” lausus Kibus.

Konverentsi “Jätkusuutlik ehitus Eestis” Eesti Näituste messikeskuses korraldavad Riigikogu keskkonnakomisjon, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Puitmajaliit.

Konverentsil osalemine on tasuta, aga vajalik on registreerumine SIIN.

Konverentsi algusega kell 11 on võimalik jälgida ka veebiülekande kaudu.