Reede, juuli 4, 2025

Monthly Archives: aprill 2022

Põhjamaade Nõukogu teeb digitaliseerimise teemal rahvusvahelist koostööd

NordenBladet — Põhjamaade Nõukogu, Balti Assamblee ja Beneluxi parlament kirjutasid alla digitaliseerimisteemalisele ühisavaldusele. Avaldus võeti vastu Brüsselis Beneluxi parlamendi kevadsessioonil, mille raames toimus ka kolme organisatsiooni mitteformaalne ühisarutelu Ukraina sõja teemal.

Avaldus kirjeldab muu hulgas viise, kuidas kolm parlamentaarset assambleed saaksid digiarengu teemal koostööd teha ja kogemusi jagada. Lisaks aitab koostöö ühiselt tuvastada piirkonna probleeme ning võimaldab üksteise lahendustest õppida.

Avalduses tuuakse välja, et „riikide ja piirkondade vaheline digitaliseerimisalane koostöö on oluline nii selleks, et süsteemid oleksid üleilmastumise kontekstis omavahel hästi lõimitud, kui ka selleks, et üksteiselt koostöö ja uuenduslike lahendustega tutvumise abil õppida.“

Kõik kolm organisatsiooni näevad digitaliseerimist põhivaldkonnana, mis võiks eri sektorites uusi võimalusi luua. Samas kutsuvad nad kõiki üles arutlema inimõiguste ja selle üle, kuidas inimõigusi kaitsta, ning samuti selle üle, kuidas valitsusi ja kodanikke kiire digitaliseerimisega toimetulekul toetada.

Ukraina arutelu

Kevadsessiooni raames toimus ka mitteformaalne arutelu seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse. Põhjamaade Nõukogu asepresident Lulu Ranne rõhutas oma kõnes, et Põhjamaade Nõukogu temaatilisel koosolekul avaldati Ukrainale ülivõimsalt toetust.

Lisaks juhtis ta tähelepanu rahvusvahelise koostöö olulisusele Venemaa sissetungile reageerimisel.

„Põhjamaad, Balti riigid ja Beneluxi maad on pikka aega tihedalt koostööd teinud. Sõda ja praegune julgeoleku- ja poliitiline kriis Euroopas annab tõestust sellest, kui olulised on head Euroopa sõbrad. Meil on ühised väärtused ning me hindame ühtviisi inimelu. Põhjamaade Nõukogu, Balti Assamblee ja Beneluxi parlament seisavad alati rahu, demokraatia, inimõiguste ja rahu eest,“ ütles Lulu Ranne.
Ranne tõi ka välja, et ehkki meil on vaja „avaldusi“, on konkreetsete meetmete rakendamine alati veel olulisem.

„Meil on poliitikutena võimalus teha nii palju enamat. Oma Baltimaade ja Beneluxi sõpradega koostööd tehes on meil palju parem lähtekoht Ukraina inimeste aitamiseks kui üksi tegutsedes.“

Lisaks Lulu Rannele esindas Põhjamaade Nõukogu ka presiidiumi liige Hanna Katrin Friðriksson.

Põhjamaade Nõukogu, Balti Assamblee ja Beneluxi parlamendi ühisavaldus digitaliseerimise teemal

  • Digitaliseerimisvaldkonna (sh tehisintellekti) kiire areng parandab kõikjal maailmas kodanike heaolu ja soosib rohepööret.
  • Digitaliseerimisega kaasneb palju uusi võimalusi. Samas on oluline arutleda ĂĽhiskonna väärtuste, põhiõiguste, inimeste kaitse ning selle ĂĽle, kuidas riigid, ametkonnad ja kodanikud taolise arenguga toime tulevad.
  • Riikide ja piirkondade vaheline digitaliseerimisalane koostöö on oluline nii selleks, et sĂĽsteemid oleksid ĂĽleilmastumise kontekstis omavahel hästi lõimitud, kui ka selleks, et ĂĽksteiselt koostöö ja uuenduslike lahendustega tutvumise abil õppida. Koostöö aitab tugevdada ka Euroopa positsiooni digitaliseerimisteemade ĂĽle arutlemisel. Siin on oluline roll Euroopa Liidul, mis on digiĂĽlemineku nimetanud ĂĽheks kõige tähtsamaks valdkonnaks ning 2020. aastal välja töötanud strateegia „Digiajastule vastav Euroopa“. Killustunud lähenemisviisi tulemusel kasvaksid kulud, soovimatud riikidevahelised erinevused ning tõrked piiriĂĽlestes teenustes.
  • Balti-, Beneluxi ja Põhjamaad on kõik digiĂĽlemineku vallas olnud ambitsioonikad. Näiteks tegid kolme Beneluxi liikmesriigi peaministrid 2016. aastal ĂĽhisavalduse, milles viitasid riikide soovile ja võimalustele olla digiĂĽlemineku eestvedajad ning Euroopa Liidu ĂĽlese digituru mudeli toetamisel eeskujud. 2020. aasta oktoobris võtsid Põhja- ja Baltimaade digiarengu eest vastutavad ministrid vastu deklaratsiooni Digital North 2.0, mis toetub riikide ĂĽhistele prioriteetidele ja jätkab varasemas ministrite deklaratsioonis (Digital North 2017–2020), Põhjamaade peaministrite 5Gd puudutavas pöördumises, Põhja- ja Baltimaade tehisintellekti deklaratsioonis ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2030. aasta visioonis esitatud põhimõtete elluviimist.
  • Kõik kolm parlamentaarset assambleed on digitaliseerimise teemaga aktiivselt tegelenud. Balti Assamblee võttis 2020. aastal vastu mitu tehisintellekti ja digitaliseerimist käsitlevat soovitust. Näiteks puudutab ĂĽks soovitus kolme Balti riigi ĂĽhise digitaristu loomist. Põhjamaade ĂĽhine tulevikunägemus on saada 2030. aastaks kõige integreeritumaks piirkonnaks maailmas ning seda ka digitaalse integratsiooni valdkonnas. See eesmärk on võimalik saavutada ĂĽksnes sarnase mõttelaadiga piirkondade ja partnerite abil. 2019. aasta lõpus võttis Beneluxi parlament vastu soovituse teemal „Benelux kui Euroopa digiĂĽlemineku eestvedaja“.
  • Balti Assamblee, Beneluxi parlament ja Põhjamaade Nõukogu soovivad digitaliseerimise tuleviku teemal teha koostööd, jagada kogemusi, tuvastada ĂĽhiselt valdkonna probleemid ning tugevdada ĂĽksteise lahendustest õppimise abil parlamentidevahelist koostööd.
  • Balti Assamblee, Beneluxi parlament ja Põhjamaade Nõukogu jätkavad digitaliseerimisalase koostöö arendamist ning teavitavad ĂĽksteist piirkondades vastu võetud soovitustest ning asjakohastest edusammudest, kutsudes teiste organisatsioonide esindajaid temaatilistele kohtumistele. Ăśks näide sellisest ĂĽritusest on hiljuti 2021. aasta märtsis Põhjamaade Nõukogu ja Euroopa Parlamendi korraldatud digitaliseerimise veebiseminar. Kõik kolm parlamentaarset assambleed toetavad digitaliseerimisteemalisi ĂĽhistegevusi.

 

 

Eesti: Venemaa ja Valgevene kodanikud ei saa viisasid ja elamislube Eestis töötamiseks

NordenBladet – Valitsuse heaks kiidetud sanktsioon piirab Venemaa ja Valgevene kodanike võimalusi Eestis töötada või tegeleda ettevõtlusega ja peatab vastavate viisade ja elamislubade väljastamise.

Siseminister Kristian Jaani selgitas, et uus sanktsioon aitab vältida vastuolu, kus rahvusvaheliste ja riiklike sanktsioonidega piiratakse küll Venemaa ja Valgevene majandust ja investeeringuid, kuid samas antakse nende riikide kodanikele elamislube Eestis äriajamiseks ja töötamiseks.

“Meil tuleb otsustavalt piirata nende kahe riigi kodanike võimalusi Eestisse saabumiseks ja elama asumiseks,” rõhutas ta.

Olemasolevaid elamislube ja Eestis viibimise ning töötamise aluseid riik kehtetuks ei tunnista ja nende olemasolul saab inimene vastavalt seadusele taotleda ka nende pikendamist või Eestis viibimise aluse muutmist.

Nii saab töötamiseks juba antud elamisloa alusel Venemaa või Valgevene kodanik taotleda korduvat elamisluba, et töötada teise tööandja juures. Kui seaduses sätestatud tingimused täidetud ei ole või inimene on rikkunud Eesti seadusi, kaotab ta Eestis viibimise õiguse. Näiteks tunnistatakse elamisluba kehtetuks, kui inimene on õhutanud rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist või vägivalda või on sooritanud kuriteo.

Eestisse saab jätkuvalt reisida pererände raames või humaansetel kaalutlustel.

Venemaa visati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) nõukogust välja

NordenBladet – Ăśhinenud Rahvaste Organisatsioon (ĂśRO) viskas täna,  neljapäeval  07.04.2022 Venemaa inimõiguste nõukogust välja.

Venemaa väljaviskamise poolt hääletas 93 riiki. Vastu oli 24 riiki ja erapooletuid oli 58, vahendas Reuters.

Väljaviskamiseks oli vaja kahekolmandikulist häälteenamust, erapooletud hääled ei läinud arvesse.

ÜRO otsust kommenteeris neljapäeval ka Eesti välisminister Eva-Maria Liimets.

“ĂśRO Peaassamblee tänane otsus peatada Venemaa liikmesus inimõiguste nõukogus on ainuõige. Venemaa sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod ja loendamatud nende põhjustatavad inimkannatused Ukrainas ei jäta mingit muud valikut. Venemaa õõvastav tegevus tsiviilisikute, sealjuures naiste ja laste piinamisel ja tapmisel ning rahvusvahelise humanitaarõiguse täielikul eiramisel ei saa jääda rahvusvahelise ĂĽldsuse hukkamõistuta,” ĂĽtles Liimets.

Tegemist on haruldase otsusega. Liibüa visati välja 2011. aastal, kuna diktaator Muammar Gaddafi kasutas protestijate vastu suurt vägivalda.

Enne hääletust teatas Hiina suursaadik ÜRO-s, et hääletab vastu.

“Inimõiguste nõukogu liikmesusega sellisel viisil käsitlemine loob uue ohtliku pretsedendi ja toob kaasa tõsiseid tagajärgi,” ĂĽtles Hiina suursaadik Zhang Jun.

Selgunud on Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna nominendid

NordenBladet — 2022. aasta Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinnale on esitatud kolmteist Põhjamaade pildiraamatut, noorteromaani ja luulekogu. Nomineeritud töödest kumab läbi mänguline jutustamisrõõm, omanäoline huumor ja melanhoolia.

Tänavused nominendid toovad esile teemasid, nagu eelarvamustest üle saamine ja ümbritsevaga leppimine, ja juhatavad meid läbi sõjakoleduste ning terrorirünnakute edasi lootuse ja üksteisemõistmise poole. Lastele mõistetava loogika abil käsitletakse soorolle, identiteeti ja rahvust. Uus elu puhutakse sisse ka iidsetele vasikanahast käsikirjadele.

Võitja kuulutatakse välja 1. novembril Helsingis Põhjamaade Nõukogu istungi raames toimuval auhinnatseremoonial. Võitja pälvib Nordlysi kujukese ja 300 000 Taani krooni. Varasemate võitjate seas on ka näiteks Eestit külastanud autorid Linda Bondestam ja Jenny Lucander.

Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinnast

Laste- ja noortekirjanduse auhind anti esmakordselt välja 2013. aastal. Auhind sündis Põhjamaade kultuuriministrite pikaajalisest soovist tugevdada ja tõsta esile Põhjamaade lastele ja noortele suunatud kirjandust. Auhind läheb ühele Põhjamaade keeles kirjutatud kirjandusteosele. Teos võib kombineerida teksti ja pilte ning peab vastama kõrgetele kirjanduslikele ja kunstilistele standarditele.

Tutvu selleaastaste nominentidega SIIN.

 

 

Soome: Valitsus panustab riigikaitsesse 2 miljardit eurot lisaks

NordenBladet — Soome valitsus suurendab kulutusi kaitsele 2 miljardi euro võrra, mille eest ostetakse sõjatehnikat ning korraldatakse õppusi, vahendab MTV.

Kulutuste suurendamine on seotud erakorraliste oludega, ĂĽtles rahandusminister Annika Saarikko.

Kulutuste suurendamine on vajalik, kuna Soome kaitsevõime on esmatähtis, lisas ta.