NordenBladet – Rootsi valitsus teatas reedel, et plaanib tugevdada Gotlandi saarel sõjalist taristut. Valitsus plaanib selleks investeerida 163 miljonit dollarit.
Investeeringud suunatakse Gotlandi saarel olevate kasarmute laiendamisele. Tegemist on Läänemerel strateegiliselt olulise saarega.
“Eesmärk on majutada palju rohkem ajateenijaid ja muuta Gotlandil operatsioonid efektiivsemaks,” ütles finantsturgude minister Max Elger.
Rootsi taasaktiveeris 2018. aastal Gotlandi rügemendi. Samuti on Rootsi tugevdanud saare kaitset maa-õhk-rakettidega, vahendas Reuters.
Gotland on Rootsi suurim saar ja asub umbes 330 kilomeetrit põhja pool Kaliningradist.
NordenBladet – Tuumaenergiafirma Teollisuuden Voima (TVO) teatas neljapäeval, et Olkiluoto* kolmanda reaktori täisvõimsusel elektritootmine lükkub edasi. Tootmine hakkab juuli asemel hoopis septembris.
“Viivitus on tingitud sellest, et võimaldada teha jaama jahutussüsteemides täiendavaid ülevaatustöid. Jaama elektritootmine jätkub pärast neid kontrolle,” avaldas TVO.
Olkiluoto kolmas reaktor pidi esialgse plaani kohaselt valmis saama juba 2009. aastal. Reaktori ehitamine venis aga 12 ja pool aastat.
Ehitus läks maksma 11 miljardit eurot, mida on kaheksa miljardi euro võrra rohkem, kui projekteerimisetapis eeldati. Pool sellest summast maksab kinni TVO. Ülejäänud poole summast maksavad hilinemise hüvitusena jaama ehitanud tööstuskontsernid. Need on Prantsusmaa firma Areva ja Saksamaa tööstushiid Siemens.
Esmakordselt ühendati reaktor vooluvõrku juba selle aasta märtsi alguses. Seade ühendati vooluvõrku võimsusega 103 megavatti. Reaktori täisvõimsus on 1600 megavatti. Täisvõimusel kataks reaktor umbes 14 protsenti Soome elektritarbimisest.
_____________________________ * Olkiluoto tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam, mis asub Soomes Rauma lähedal Olkiluoto saarel. 1979. aastal käiku antud jaamas on kolm tuumareaktorit. Pärast kolmanda rektori täisvõimsuse saavutamist 2022. aastal on jaama koguvõimsus 3380 MW. Kolmanda reaktori ehitamine venis 12 ja pool aastat üle kavandatud aja.
Olkiluoto tuumaelektrijaamas on kaks 890 MW keevveereaktorit[1] ja üks 1600 MW surveveereaktor. Esimene reaktor valmis 1978. aastal ning lülitati elektrivõrku oktoobris 1979. Teine reaktor valmis oktoobris 1979 ning on töös alates juulist 1982. Esimesed kaks reaktorit valmisid Rootsi firmade Allmänna Svenska Elektriska Aktiebolaget, Westinghouse Electric Company filiaali, ABB ja Uddcomb Sweden AB ning Soome Finnatomi, Strömbergi, Atomirakennusi, Jukola ja Työyhtymä koostöös. Algselt oli reaktorite võimsus 660 MW. Reaktorite võimsust kasvatati moderniseerimiste käigus 1983–1984, 1995–1998, 2005–2006, 2010–2011 ja 2017–2018. Septembris 2018 pikendati reaktorite litsentsi 2038. aastani.
Detsembris 2000 hakati kavandama kolmanda reaktori ehitamist. Sellekohane otsus tehti 2005. aasta veebruaris ning ehitus algas samal aastal. Ehitama hakates oli Olkiluoto 3 Euroopas esimene kolmanda põlvkonna surveveereaktor EPR. Reaktori kavandatav võimsus oli 1600 MW. Reaktor oli kavas lülitada elektrivõrku 2010. aastal. Peamised ehitajad olid Prantsuse firma Areva ja Saksa Siemens.
Kolmanda reaktori valmimise tähtaega lükati korduvalt edasi ning selle ehitamine venis üle 10 aasta. 2007. aastal alustas Areva Prantsusmaal Flamanville’i tuumaelektrijaama teise EPR tüüpi reaktori ehitust, mis pidi hakkama elektrit tootma 2012. aastal. Ka selle jaama valmimine on nihkunud kümme aastat kavandatust hilisemaks. Esimene valmis saanud EPR tüüpi reaktor on Hiinas 2018. aastal tööd alustanud Taishan 1.
Algselt oli jaama kolmanda ploki maksumuseks kavandatud 3 miljardit eurot. Detsembris 2012 hindas Areva, et reaktori maksumuseks kujuneb 8,5 miljardit eurot. 2019. aastaks olid projekti kogumaksumuse hinnangud kasvanud 11 miljardi euroni. Ka Flamanville EPR reaktori ehituskulud on juba ületanud eelarvet viiekordselt.
Energiaplokki on ehitanud 3800 töötajat viiesajast firmast. 80% ehitajaist on Ida-Euroopa riikidest.
Augustis 2020 teatas Olkiluoto tuumajaama operaator Teollisuuden Voima, et jaama kolmas plokk antakse käiku 2022. aastal. Tuumkütuse vardad paigaldati reaktorisse 2021. aasta kevadel. Reaktor ühendati elektrivõrku 12. märtsil võimsusega 103 MW ning selle võimsust hakati tõstma arvestusega, et reakor saavutaks täisvõimsuse umbes nelja kuuga. Aprilli lõpus teatas Teollisuuden Voima, et Olkiluoto kolmanda reaktori täisvõimsusel elektritootmine lükkub edasi. Tootmine hakkab juuli asemel hoopis septembris.
Arutatud on ka neljanda reaktori rajamist Olkiluoto tuumajaamas, aga viivituste ja ülekulude tõttu kolmanda reaktori ehitusel on see arutelu peatatud.
Tuumajaama juurde on rajamisel Onkalo tuumajäätmete hoidla – maa-alune hoidla ligikaudu 500 m sügavusel. Michael Madsen tegi sellest dokumentaalfilmi “Into Eternity” (“Igavene haud”), kus ta võtab erilise tähelepanu alla küsimuse, kuidas tuleks tähistada see ohtlik paik, nii et see tähistus oleks arusaadav 100 000 aasta jooksul (ükski keel teatavasti nii kaua ei kesta).
NordenBladet – Venemaa ajaleht Izvestija teatas, et riigiduumas kaalutakse võimalust vaadata uuesti läbi ning tõenäoliselt tühistada Saimaa kanali rendileping, kui Soome liitub NATO-ga.
Kremli-meelse Izvestija teatel võidakse kanali rendileping tühistada, kui Venemaa vaatab suhted naaberriigiga Soome NATO-ga liitumise tulemusel uuesti läbi.
Saimaa kanal on üks Soome olulisemaid siseveeteid, rendileping osaliselt läbi Venemaa kulgeva kanali kasutamiseks laevaliikluseks sõlmiti 1962. aastal ning 2013. aastal pikendati lepingut veel 50 aastaks.
Venemaa riigiduuma rahvusvaheliste asjade komisjoni asejuhataja Dmitri Novikov ütles, et kui Venemaa suhted mõne riigiga halvenevad, on täiesti loomulik, et ka headel aegadel tehtud lepingu tuleb uuesti üle vaadata.
Liiklus Saimaa kanalil on Venemaa rünnaku tõttu Ukrainale juba praegu olulisel määral kukkunud, kuna ettevõtted on suunanud oma kaubaveod teistesse transpordiliikidesse ning osa kanalil töötavatest lootsidest on saadetud sundpuhkusele, kirjutas Iltasanomat.
Märtsis teatas Venemaa, et vähendab metsamaterjali vedu Saimaa kanali kaudu oma metsatööstuse kaitseks
Soome kavatses kanalit laiendada
43-kilomeetrine Saimaa kanal on oluline veetee peamiselt hobimeresõitjatele, kuid selle kaudu liikus ka arvestatav kogus Soome metsamaterjali. Venemaa territooriumil asuva kanaliosa pikkus on 29 kilomeetrit ning selle läbimisel on laevadel keelatud Venemaa kallastel randuda või silduda.
Enne Venemaa rünnakut Ukrainale oli Soome alustanud ulatuslikke ettevalmistustöid Saimaa kanali taristu laiendamiseks. Et järvistu veetase on kõrgem kui Soome lahel, on kanalil mitmeid lüüside süsteeme. Soomlased kavatsesid lüüse suurendada ning tõsta veetaset kanalis, et suurendada veetee sügavust. Muutunud geopoliitilises olukorras on arendusprojektide ellu viimine määramatuks ajaks edasi lükatud.
NordenBladet —Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas investeeringutoetuse eelnõu muudatuse, millega võimaldatakse mikro- ja väikeettevõtjatel toodete turustamiseks vajaliku seadme ostmist või ehitise ehitamist.
Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas maaelu arengukava raames makstava mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega hakatakse toetama toodete turustamiseks vajaliku seadme ostmist või ehitise ehitamist.
Maaeluministri sõnul muudeti määrust sektori vajadusi arvestades. „Mikro- ja väikeettevõtjad on välja toonud, et oma toodete välisturgudele müümise osakaalu suurendamiseks on neil vaja teha lisainvesteeringuid turustamiseks vajalikesse seadmetesse ning ehitistesse. Alates 2015. aastast on mikro- ja väikeettevõtjad saanud toetust taotleda turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks üksnes juhul, kui nad taotlevad toetust ka töötlemiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Määruse muudatusega võimaldatakse toetust taotleda ka üksnes turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks, “ lisas minister.
Tegemist on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetmega 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda need mikro- ja väikeettevõtjad kuni 40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kelle tegevusalaks on toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10) või joogitootmine (EMTAK-i jao C alajagu 11). Toetuse maksimaalne suurus on 750 000 eurot ühe taotleja kohta kogu arengukava programmiperioodi jooksul
NordenBladet — Sotsiaalmeediasse on pandud pilt, kus on näha, kuidas Helsingis Pasilas on passi taotlemise järjekord pikalt majast väljas. Sellist asja pole varem nähtud.
Soomes taotlevad inimesed omale järjest enam passe. Põhjuseks on varem väidetud Ukraina sõda, mistõttu inimesed valmistuvad evakueerumiseks. Samuti on paljudel passid aegumas, sest varasema 10 aasta asemel on nüüd passide kehtivusaeg 5 aastat. Politseis peab kohal käima sõrmejälgi uuendamas.
Kommentaarides on märgitud, et järjekorras ei pea seisma, kui aeg broneerida, aga järgmised kolm kuud on Soome lõunaosas kõik ajad täis. Seetõttu minnakse järjekorda, et saada kiiremini pass kätte.
Tampere kandist antakse teada, et seal on broneerides järjekorra pikkus koguni 5 kuud ja üldjärjekorda seisma minna ka ei saa. Turus pole samuti mitu kuud ühtegi vaba aega.
Helsingis on politseiasutuste juures rekordiliselt pikad järjekorrad, mis takistab passide väljaandmist. Helsingi politsei andmetel on järjekorrad pikad vaatamata sellele, et passe antakse välja rekordkiirusel.
Helsingi politsei andmetel väljastati märtsikuus rekordilised 27 540 passi. Veebruaris anti uusi passe välja 12 855 ja jaanuaris vaid 8851.
Kommentaarides märgitakse, et probleem laheneks, kui passi kehtivusaega pikendataks 10 aastani, nagu see on enamikus Euroopa riikides.
