NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Keele Instituut tunnustavad Ilmapuu auhinnaga hõimurahvaste eestkõnelejaid, tänavu on oodatud preemiale kandideerima soome-ugri keelte ja kultuuriteemade eestvedajad Eestis.Â
Ilmapuu auhind antakse silmapaistva kodanikualgatuse eest inimesele:
kelle tegevus on tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahvaste kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega,
kes on oluliselt aidanud tugevdada koostööd soome-ugri hõimurahvastega ja tutvustanud hõimurahvaid Eestis ja laiemalt Euroopas.
Preemia määratakse üldjuhul ühele inimesele, kuid erandkorras võib selle saada ka töörühm. Auhinna suurus on 2500 eurot.
Kandidaate saab esitada 4. maini 2022. Kandidaatide esitamine toimub elektrooniliselt https://avaldus.eki.entu.ee/.
Ilmapuu auhinna laureaat kuulutatakse välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval (maaentšäüz), mis käesoleval aastal langeb 2. juunile.
Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm annab Ilmapuu auhinda välja igal aastal alates 2010. aastast. Teiste hulgas on preemia saanud liivi keeleteadlane ja kultuuritegelane Valts Ernštreits (2020), handi ning vene keele ja kirjanduse õpetaja, handi keele ja kultuuri säilitaja Oljesja Handõbina (2019); õigusteadlane, ÜRO põlisrahvaste alalise foorumi ekspert ja Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee esimees isur Dmitri Harakka-Zaitsev (2015).
Ilmapuu auhinna statuut ja kandidaatide esitamise juhend.
Täiendavat infot annab hõimurahvaste programmi koordinaator Marika Alver marika.alver@eki.ee.
NordenBladet — Soome valitsus leevendab suurenenud sõidukulu 2022. aastal kodu ja töökoha vaheliste sõidukulude maksusoodustuste ajutise suurendamisega. Valitsus andis probleemist ülevaate 2022. aasta veebruaris ja valitsuse vastav eelnõu esitati täna, 7. aprillil.
Reisikulude maksusoodustuse maksimumsummat tõstetakse 7000 eurolt 8400 eurole. Oma sõiduauto kasutamise eest määratava kilomeetri sõidusoodustuse suurust suurendatakse 0,30 euroni kilomeetri kohta ja ametiauto kasutamise eest määratavat summat 0,24 euroni kilomeetri kohta. Muudatus suurendab võrreldes 2021. aastaga soodustuse suurust 5 sendi võrra kilomeetri kohta.
Seadusemuudatused jõustuvad 1. juulil 2022, mil saab muudatusi oma süsteemides rakendada ka maksuamet. Pärast seda saavad maksumaksjad taotleda maksukaardi muutmist ja saada kasu juba jooksva aasta ettemaksete arvelt. Töölesõidu kulude maksusoodustuse muudatused mõjutavad ligikaudu 594 000 maksumaksjat.
Sõidukulude mahaarvamise muudatused rakenduvad maksustamisel terve 2022. aasta kohta ehk tagasiulatuvalt 2022. aasta algusest.
NordenBladet — EL-i uued sanktsioonid peatasid eile õhtul kogu kaubaveo Venemaa või Valgevene numbrimärgiga sõidukitele. Öösel saatis toll piirilt tagasi 35 sõidukit. Euroopa Liit kehtestas Ukraina sissetungi tõttu Venemaale ja Valgevenele ulatuslikud sanktsioonid. Tolli kui täitevasutuse roll hõlmab ELi tasandil kaubaveo suhtes kokkulepitud sanktsioonide kontrolli.
EL-i kehtestatud uute sanktsioonide kohaselt lõppes kogu kaubavedu Venemaalt 2022. aasta 9. aprilli südaööl kell 0.00 ning kõik Venemaa või Valgevene numbrimärgiga sõidukid saadetakse piirilt tagasi. Öö jooksul saatis toll Vaalimaa, Nuijamaa ja Imatra piiripunktides tagasi kokku 35 sõidukit.
Olukord tolliasutustes on olnud rahulik. Need eile õhtul jõustunud sanktsioonid kehtivad transpordivahenditele, mitte kaubale, ehk kõik Venemaa või Valgevene numbrimärgiga sõidukid saadetakse tagasi. Praegu EL-is olevatel sõidukitel on seevastu keskööst algav 7-päevane üleminekuperiood, mille jooksul nad peavad lahkuma, ütles Soome tolli kontrolliosakonna direktor Sami Rakshit.
Piirilt saadeti tagasi kaubaveokid järgmiselt:
Olukord 9. aprill 2022 kell 9.00
Vaalimaa: 15 sõidukit
Nuijamaa: 8 sõidukit
Imatra: 12 sõidukit
Niirala: juhtumeid pole
Kokku: 35 sõidukit
Tagasi saadetud sõidukite ülevaadet uuendatakse orienteeruvalt kell 16.00 tolli kodulehel. Värskendusi tehakse kell 9.00 ja 16.00.
NordenBladet — Soome endine peaminister Alexander Stubb ütles, et tema arvates esitab Soome taotluse NATO-ga liitumiseks maikuus. Stubb lisas intervjuus väljaandele Iltalehti, et ei näe võimalust, et Soome jätaks kaitsealase liiduga liitumata.
Stubb ütles, et sünnitusmaja ründamine Mariupolis oli hirmus. See on sama nagu keegi oleks pommitanud Naistenklinikka sünnitusmaja või Lastensairaala haiglat või hävitataks Tampere linn. Kollektiivsesse mällu on naasnud soomlaste endi sõjakogemused, ütles Stubb.
Praegu Itaalias Firenzes Euroopa ülikooli professorina ametis olev Stubb ütles, et ajalugu võib mõjutada, aga geograafilist asendit mitte. Geograafia pooldab praegu NATO-ga liitumist.
Stubbi nägemuse kohaselt on Soome see kasakas, kes liigub kassile omase kergusega mööda kevadisi lumehangesid ja kasutab võimalusel juhust.
Stubb ütles, et kui Soome oli tsaari-Venemaa koosseisus, siis kasutati võimalust ja kuulutati välja iseseisvus. Soome iseseisvusdeklaratsiooni teksti koostas Stubbi vanaisa vanaisa vend Emil Nestor Setälä.
Soome saavutas 1944. aastal rahu õigel hetkel, kui loobuti koostööst natsi-Saksamaaga ja sõlmiti rahu ründaja ehk Staliniga. Hambad ristis loobusid soomlased Viiburi linnast, aga pärast NLiidu lagunemist võeti suund Euroopa Liidule. Nüüd, kui on selge, et Venemaast pole saanud normaalset läänelikku ja rahvusvahelisele õigusele tuginevat naabrit, siis taotletakse NATO-ga liitumist.
Stubbi arvates on Soome reaktsioon toimuvale olnud ratsionaalne ja loomulik. Kui näed, et naabermaa on imperialistlik ja agressiivne, mis on samamoodi käitunud alates 15. sajandist, siis on kaitse otsimine loomulik.
Soomlased mõtlevad, ja ühtlasi loodavad, et sõja alustamise hind on liiga kõrge. Et ei oleks ratsionaalne sõda alustada. Stubbi arvates teeb Soome õige otsuse ja õigel ajal. Soome on väike, sisukas ja rahu armastav riik ja rahvas. Soome on oma sõjad ära sõdinud 1918. aastal ja pärast seda pole selleks enam soovi. Kodusõjas saadi vaktsiin, mis toimib seniajani.
NATO liikmelisusega aga saab Soome kaitse, mis hoiab venelased eemal ka edaspidi. Ajaloo murdepunktides on ohus just piiririigid, kui neil pole piisavat sõjalist kaitset.
Stubb mõistab seda, et osa Soome poliitikutest üritasid 1990ndatel ja 2000ndatel aastatel ehitada Vene-sõbralikke suhteid. Omal moel üritati pärast Külma sõja lõppu ehitada üles sõbralikke suhteid Venemaaga. Selles oldi isegi edukad. Järsku aga kukkus see sammas alt ära. Isegi kui Putin ametist lahkub, siis kestab uue samba ehitamine kauem kui see oli vana samba puhul pärast Külma sõja lõppu. Eelarvamused on nii tugevad.
Stubb ei taha kedagi soomlastest süüdistada, kuna tegutseti heas usus. Ta ei taha öelda, et keegi on olnud naiivne. Ta küsib, et kui Venemaa on valmis seda tegema oma vennasrahvale Ukrainas, hävitades täielikult Tampere-suguseid linnu, siis mida oldaks valmis tegema soomlastele? Stubb ei vasta sellele küsimusele, kuna see pole vajalik.
Stubbi peaministriks oleku ajal 2009. aastal toodi Venemaalt Soome väike poiss Anton, seda diplomaatilise auto pagasiruumis. Stubb andis selleks nõusoleku. Stubb kaitses nii poissi, poisi isa kui Soome diplomaati.
Stubb on tutvustanud maailmale Soome uut suunda. Tema sõnul on selge, et Soome valmistab praegu USA, Ühendkuningriigi ja Rootsiga ette uusi julgeolekugarantiisid. Samal ajal valmistatakse ette NATO-ga liitumist, konsulteerides kõigi NATO liikmesriikidega, et ei oleks mingeid üllatusi. Avalikult ei saa aga välja öelda, et ollakse NATO-ga liitumas.
Soome juhtkonda on kritiseeritud, et NATO seisukohta otse välja ei öelda. Stubb mõistab seda. Tema väitel algab peagi see aeg, mil Soomet hakatakse seoses NATO-ga liitumisega mõjutama. Reedel juba juhtus see, et Soome välis-ja kaitseministeeriumi veebiküljed olid rivist väljas ning Nordea panga teenused ei töötanud. Algamas on Soome-vastane infosõda.
Stubbi sõnul tasub meenutada seda, et Venemaal oli oluline roll, et 2016. aastal valiti Trump USA presidendiks. Soomet päästab Stubbi sõnul see, et meediat osatakse kriitiliselt tarbida. Eluterve skepsis on inimestes säilinud. Venemaa võib rünnata üle interneti Soome parlamenti. See on mäng, millega tuleb leppida. Seetõttu on Stubbi väitel hea, et NATO teemal ei korraldata Soomes rahvahääletust – see oleks julgeolekuoht. Soomet võidakse mõjutada samamoodi nagu Venemaa on mõjutanud valimiste tulemusi Euroopas ja USA-s.
Stubbi sõnul pole Soome jaoks enam võimalik mängida NATO-võimalusega – tuleb esitada taotlus liitumiseks. Ta ei pea võimalikuks, et Soome jätab NATO-ga liitumata. Stubbi sõnul on olulised USA presidendi Joe Bideni sõnad, et USA kaitseb igat tolli NATO riikides. Kahepoolse koostöö kokkulepped ja Euroopa Liidu artikkel 42.7 pole piisavad.
Stubbi sõnul on loomulik, et tehakse koostööd Rootsiga ja võetakse maksimum artiklist 42.7. Need on kõik head asjad, aga see on illusioon, et on olemas mingi kolmas tee. Seda ei ole. Ollakse möödas juba sellest, et on olemas mingi alternatiiv NATO-le. Seda ei ole. On vaid üks võimalus ja see on NATO liikmelisus.
Stubb ütles, et tema arvates esitab Soome taotluse NATO-ga liitumiseks maikuu jooksul. Liitumise puhul on Stubbi sõnul oluline, et selles poleks mingeid piiranguid, nagu see on Norra puhul. Vajalik on maksimaalne toetus ja kaitse NATO poolt. Lepingus ei tohiks olla midagi sellist, mis seda kaitset vähendab.
Norra puhul on piiratud baaside rajamine, aga lubatud on strateegiliste B1-Lancer pommituslennukite lennud. Stubbi sõnul võib Soome suuliselt kokku leppida, et Soome ei toodaks tuumarelva. Samas ei tohiks Soome kokku leppida, et Soome ei tule NATO baase, kuna NATO väeosad roteeruvad kõigis NATO riikides. Kui midagi liitumislepingusse sisse kirjutada, siis on seda sealt hiljem raske välja saada, hoiatab Stubb. Suulisi kokkuleppeid võib sõlmida, aga Soome peaks liituma NATO-ga maksimaalses ulatuses.
Idealism on asendunud Stubbi väitel realismiga. See kaunis maailm, milles elasime, on nüüd mõneks ajaks kadunud. Sel ajal on vaja julgeolekut maksimeerida.
Stubb ütles, et NATO-aken on avatud nüüd kevadel ja see ei pruugi enam nii olla sügisel. Või pole sügisel enam asi nii kindel. Põhjuseks on USA lähenevad valimised. Kongressi vahevalimised on sügisel ja presidendivalimised pooleteise aasta pärast. Need valimised võivad Soome liitumise ära rikkuda. Igaüks peaks Stubbi väitel mõtlema, kas Soome peaks sõlmima USA-ga kahepoolse leppe, kui Valges majas istub näiteks Donald Trump või mõni temataoline. Seetõttu pole ka kahepoolne lepe USA-ga alternatiiv NATO-le.
NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel avalikul istungil koos majandus- ja taristuministri ning gaasitarnijatega Eesti tegevuskava püsivaks loobumiseks Vene gaasist.
Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul tuleb Venemaalt gaasi ostmine võimalikult kiiresti lõpetada, et mitte aidata rahastada sõjapidamist Ukrainas. „Peame loobuma Vene gaasi kasutamisest, et aidata kaasa sõja lõppemisele Ukrainas ning saavutada tõhusam energeetiline julgeolek,“ lausus Reinsalu.
Esimees lisas, et komisjon soovib saada ülevaate, millal valmib kavandatav veeldatud maagaasi ujuvterminal, kuidas areneb koostöö lähiriikidega ning kui kiiresti on võimalik gaasi tarnimine Venemaalt täielikult lõpetada.
Istungile on kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas, Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Alexela nõukogu esimees Marti Hääl ning Välisministeeriumi, Konkurentsiameti ja Riigikontrolli esindajad.
Avalik istung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.