NordenBladet – Tuumaenergiafirma Teollisuuden Voima (TVO) teatas neljapäeval, et Olkiluoto* kolmanda reaktori täisvõimsusel elektritootmine lükkub edasi. Tootmine hakkab juuli asemel hoopis septembris.
“Viivitus on tingitud sellest, et võimaldada teha jaama jahutussüsteemides täiendavaid ülevaatustöid. Jaama elektritootmine jätkub pärast neid kontrolle,” avaldas TVO.
Olkiluoto kolmas reaktor pidi esialgse plaani kohaselt valmis saama juba 2009. aastal. Reaktori ehitamine venis aga 12 ja pool aastat.
Ehitus läks maksma 11 miljardit eurot, mida on kaheksa miljardi euro võrra rohkem, kui projekteerimisetapis eeldati. Pool sellest summast maksab kinni TVO. Ülejäänud poole summast maksavad hilinemise hüvitusena jaama ehitanud tööstuskontsernid. Need on Prantsusmaa firma Areva ja Saksamaa tööstushiid Siemens.
Esmakordselt ühendati reaktor vooluvõrku juba selle aasta märtsi alguses. Seade ühendati vooluvõrku võimsusega 103 megavatti. Reaktori täisvõimsus on 1600 megavatti. Täisvõimusel kataks reaktor umbes 14 protsenti Soome elektritarbimisest.
_____________________________
* Olkiluoto tuumaelektrijaam on tuumaelektrijaam, mis asub Soomes Rauma lähedal Olkiluoto saarel. 1979. aastal käiku antud jaamas on kolm tuumareaktorit. Pärast kolmanda rektori täisvõimsuse saavutamist 2022. aastal on jaama koguvõimsus 3380 MW. Kolmanda reaktori ehitamine venis 12 ja pool aastat üle kavandatud aja.
Olkiluoto tuumaelektrijaamas on kaks 890 MW keevveereaktorit[1] ja üks 1600 MW surveveereaktor. Esimene reaktor valmis 1978. aastal ning lülitati elektrivõrku oktoobris 1979. Teine reaktor valmis oktoobris 1979 ning on töös alates juulist 1982. Esimesed kaks reaktorit valmisid Rootsi firmade Allmänna Svenska Elektriska Aktiebolaget, Westinghouse Electric Company filiaali, ABB ja Uddcomb Sweden AB ning Soome Finnatomi, Strömbergi, Atomirakennusi, Jukola ja Työyhtymä koostöös. Algselt oli reaktorite võimsus 660 MW. Reaktorite võimsust kasvatati moderniseerimiste käigus 1983–1984, 1995–1998, 2005–2006, 2010–2011 ja 2017–2018. Septembris 2018 pikendati reaktorite litsentsi 2038. aastani.
Detsembris 2000 hakati kavandama kolmanda reaktori ehitamist. Sellekohane otsus tehti 2005. aasta veebruaris ning ehitus algas samal aastal. Ehitama hakates oli Olkiluoto 3 Euroopas esimene kolmanda põlvkonna surveveereaktor EPR. Reaktori kavandatav võimsus oli 1600 MW. Reaktor oli kavas lülitada elektrivõrku 2010. aastal. Peamised ehitajad olid Prantsuse firma Areva ja Saksa Siemens.
Kolmanda reaktori valmimise tähtaega lükati korduvalt edasi ning selle ehitamine venis üle 10 aasta. 2007. aastal alustas Areva Prantsusmaal Flamanville’i tuumaelektrijaama teise EPR tüüpi reaktori ehitust, mis pidi hakkama elektrit tootma 2012. aastal. Ka selle jaama valmimine on nihkunud kümme aastat kavandatust hilisemaks. Esimene valmis saanud EPR tüüpi reaktor on Hiinas 2018. aastal tööd alustanud Taishan 1.
Algselt oli jaama kolmanda ploki maksumuseks kavandatud 3 miljardit eurot. Detsembris 2012 hindas Areva, et reaktori maksumuseks kujuneb 8,5 miljardit eurot. 2019. aastaks olid projekti kogumaksumuse hinnangud kasvanud 11 miljardi euroni. Ka Flamanville EPR reaktori ehituskulud on juba ületanud eelarvet viiekordselt.
Energiaplokki on ehitanud 3800 töötajat viiesajast firmast. 80% ehitajaist on Ida-Euroopa riikidest.
Augustis 2020 teatas Olkiluoto tuumajaama operaator Teollisuuden Voima, et jaama kolmas plokk antakse käiku 2022. aastal. Tuumkütuse vardad paigaldati reaktorisse 2021. aasta kevadel. Reaktor ühendati elektrivõrku 12. märtsil võimsusega 103 MW ning selle võimsust hakati tõstma arvestusega, et reakor saavutaks täisvõimsuse umbes nelja kuuga. Aprilli lõpus teatas Teollisuuden Voima, et Olkiluoto kolmanda reaktori täisvõimsusel elektritootmine lükkub edasi. Tootmine hakkab juuli asemel hoopis septembris.
Arutatud on ka neljanda reaktori rajamist Olkiluoto tuumajaamas, aga viivituste ja ülekulude tõttu kolmanda reaktori ehitusel on see arutelu peatatud.
Tuumajaama juurde on rajamisel Onkalo tuumajäätmete hoidla – maa-alune hoidla ligikaudu 500 m sügavusel. Michael Madsen tegi sellest dokumentaalfilmi “Into Eternity” (“Igavene haud”), kus ta võtab erilise tähelepanu alla küsimuse, kuidas tuleks tähistada see ohtlik paik, nii et see tähistus oleks arusaadav 100 000 aasta jooksul (ükski keel teatavasti nii kaua ei kesta).
Avafoto: Olkiluoto tuumajaam (NordenBladet)