Kolmapäev, juuli 2, 2025

Monthly Archives: aprill 2022

Taani peatas koroona vastu vaktsineerimise, kuna viirus on kontrolli all

NordenBladet — Taani peatas inimeste koroona vastu vaktsineerimise, kuna viirus on saadud kontrolli alla. Taani terviseamet ei pea inimeste koroona vastu vaktsineerimist enam vajalikuks.

Taani kaotas koroonapiirangud veebruaris, kuna leiti, et Omikroni variant ei ohusta enam ühiskonda ja vaktsiinid on oma töö teinud.

Taani terviseameti nakkushaiguste valdkonna juht Bolette Soborg ütles agentuurile AFP, et koroona vastu vaktsineerimise programm lõpetatakse ära.

Inimeste vaktsineerimise kutsed lõppevad 15. mail ja neid ei toimu terve suve jooksul.

Taanis on ligi 81 protsenti 5,8 miljonist elanikust saanud kaks vaktsiinidoosi. 61,6 protsenti on saanud lisaks tõhustusdoosi.

Möödunud nädalal loobus Taani täielikult AstraZeneca koroonavaktsiinist ja soovitas seda ka teistel riikidel teha.

 

Eesti: Riik plaanib lihtsustada võlgade ümberkujundamist

NordenBladet – Eelmisel nädalal läbis riigikogus esimese lugemise uus fĂĽĂĽsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu, mis hakkab asendama senist korda. Uue seadusega peab võlgnik täitma ĂĽhe avalduse ja talle määratakse usaldusisik, kes aitab menetluses edasi liikuda.

Plaanitava seadusemuudatusega luuakse praeguse korra asemele, kus võlgade ümberkujundamise menetluses peab esitama mitmeid vorme, eraisikutele ühtne maksejõuetusavaldus. Avalduse alusel saab võlgniku suhtes algatada nii pankroti-, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetlust.

Lisaks füüsiliste isikute maksejõuetuse küsimustele antakse ka pankrotihalduritele õigus pankrotimenetluses avada kutsealane maksekonto.

Uue süsteemiga hakkaks võlgnikku kogu menetluses nõustama ka professionaalne usaldusisik. Tööks vajaliku eksami läbinud usaldusisik aitab välja selgitada võlgniku majandusliku olukorra, sobiva menetlusviisi ja esitab kohtule võlgade ümberkujundamise kava. Usaldusisik jälgib ka seda, et võlgnik ei varjaks võlausaldajate eest tulu.

Uus seadus hakkab asendama võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust ja kohustustest vabastamise osas pankrotiseadust.

“Eelnõu koostamisel plaaniti esmalt teha muudatused kehtivatesse seadustesse, kuid selle tulemus oleks olnud kĂĽllaltki keeruline,” ĂĽtles justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Kertu Laadoga.

Süsteemi lihtsustamiseks ja ühtse maksejõuavalduse loomise tõttu otsustati koondada võimalikult suur osa regulatsioonist ühte uude seadusesse.

Eelnõuga lihtsustatakse ka saneerimismenetlust, pikendades saneerimiskava esitamise tähtaega, võimaldades saneerimiskava enne kinnitamist muuta ja täpsustada juba kinnitatud kava.

Kehtiva korra kohaselt tohib pankrotihaldur kasutada arveldamiseks ainult võlgniku kontosid, kuid praktikas on see tekitanud mitmeid probleeme. Näiteks on tavaline, et võlgniku konto suletakse pankroti väljakuulutamisel, kuid uut kontot ei avata. Selle ja mitmete muude probleemide ületamiseks on halduril edaspidi võimalik avada menetluspõhine konto.

Läti: Valitsus toetab sanktsioonide tõttu kannatavaid firmasid 100 miljoniga

NordenBladet – Läti valitsus otsustas luua ulatusliku programmi Ukraina sõja tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonide pärast kannatavate Läti ettevõtete toetuseks. Majandust plaanitakse turgutada kokku 100 miljoni euroga.

Läti majandusministeeriumi eestvõttel loodav toetusprogramm hõlmab nii laene, tagatisi kui ka investeeringutoetust tootmise ja tarneahelate ümberkujundamiseks ning uute turgude leidmiseks.

100 miljonist eurost ligi 40 miljonit plaanitakse anda käibe- ja investeeringulaenu.

Uue toetusmeetme rahastamiseks plaanitakse kasutada koroonaseisukute hüvitamisest üle jäänud ja omakapitali fondi raha. Tagatisteks kulub üle paarikümne miljoni euro.

Et sanktsioonide tõttu kannatavate ettevõtete toetamise plaanid jõustuksid, tuleb parlamendis vastu võtta eraldi seadus ja saada ka Euroopa Komisjoni luba.

Läti majandusanalüütikute hinnangul on Venemaa agressioonist tingitud sanktsioonide mõju ka Läti ettevõtete konkurentsivõimele suur. Et säilitada maksevõime ja töökohad, on ümberkujundusteks vaja riigi toetust. Täpsem toetusmeetme sisu ja raha eraldamise kord suunatakse valitsusse arutamiseks juunis.

Kui ka seim on seejärel oma heakskiidu andnud, saab raha aasta teisel poolel kasutama hakata.

Eesti: Haigekassa hakkab järgmisest nädalast vastu võtma vaktsiinikahjude avaldusi

NordenBladet – Haigekassa hakkab tulevast nädalast vastu võtma koroonavaktsiini tĂĽsistuse saanud inimeste avaldusi. HĂĽvitist makstakse vaid neile, kelle mured on pikaajalised ja korrektselt arstide poolt fikseeritud.

Alates järgmisest nädalast võtab haigekassa vastu koroonavaktsiini tüsistuse saanute avaldusi. Hüvitist on õigust saada vaid neil, kelle tervisehäda on kestnud vähemalt neli kuud ning on arstide poolt fikseeritud.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ĂĽtles, et seejärel hindab haigekassa tervisedokumentide alusel, vajadusel ka eksperte kaasates, milline on selle tekkinud kahju raskusaste. “Kõige väiksem summa, mida kõige kergemal juhul on võimalik saada, on 2000 eurot ja kõige suurem summa, ĂĽliraske tervisekahjustuse korral või ka surma korral on 100 000 eurot,” ĂĽtles Paluste.

Taotlusi saab esitada ka tagantjärgi ning seda võivad esitada ka need, kes seni pole ravimiametit tüsistusest teavitanud. Ravimiamet on tänaseks saanud üle 7000 teatise, neist 350 puhul on tegu olnud tõsisema tervisekahjustusega.

Näiteks Soomes võib taotleda hüvitist juhul, kui pärast koroonavaktsiini tekkinud tervisehäda on kestnud kauem kui kaks nädalat või on selle kõrvaldamiseks kulunud enam kui 86 eurot.

Eesti: KORTERITE HINNATÕUS on muutunud üle-eestiliseks

NordenBladet – Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi indeks tõusis märtsis 0,01 protsenti ja jäi pidama hinnatasemel 2002 eurot ruutmeetri kohta (€/m²).

Ka veebruaris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi indeks korrigeeritud andmetel 2002 €/m². Kui veebruaris tehti indeksilinnades kokku 1227 korteriomandi tehingut, siis märtsis oli tehingute arv 1638. Võrdluseks – 2021. aasta märtsis tehti indeksilinnades 1664 korteriomandi tehingut ehk põhimõtteliselt oli turuaktiivsus sarnane.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2021 on indeks 0,3 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi indeks 221 protsenti kõrgemal.

Avafoto: Pexels