NordenBladet — Riigikogu infotunnis vastas peaminister Kaja Kallas Riigikogu liikme Indrek Saare küsimusele ebavõrdse kohtlemise põhjuste kohta energiakulude hüvitamisel.

Saar juhtis küsimust esitades valitsusjuhi tähelepanu sellele, et valitsuses välja töötatud energiakulude hüvitamise meetmetega toetatakse elektriga oma eluruume kütvaid inimesi sisuliselt kaheksa korda vähem kui neid inimesi, kes gaasiga kütavad. Kaugküttega kütvatele inimestele ei tule Saare sõnul valitsus üldse appi. Saar küsis valitsusjuhilt, mis on sellise diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise põhjus?

Peaminister Kallas selgitas, et valitsus on teinud nii üleüldised meetmed kõigile inimestele kui ka sihitud meetmed. Üleüldiste meetmetena nimetas ta võrgutasu alandamist 50 protsendi võrra kõigile, gaasi võrgutasu alandamist 100 protsendi võrra, samuti kõigile.

„Siis me oleme teinud sihitud meetmed, et rohkem aidata neid peresid, kes seda vajavad ehk alla mediaansissetulekuga peresid, kelle hinnatõusust gaasi, elektri ja keskkütte puhul hüvitame 80 protsenti,“ selgitas Kallas.

Kallas juhtis tähelepanu, et valdav osa ehk umbes 82–83 protsenti elektritarbijatest tarbib alla 650 kilovatt-tunni kuus ja neid puudutab meede, mille puhul on hinnalaeks seatud 120 eurot megavatt-tunni kohta või 12 senti kilovatt-tunni kohta. „Kõik, mis sealt üle läheb, selle riik hüvitab,“ ütles Kallas. Gaasitarbijatele mõeldud meetmega algab hinna hüvitamine üle 2,75 megavati tarbimise ja hinnaga 65 eurot megavatt-tunni kohta.

Kaugkütte kompenseerimine läheb peaministri sõnul sihitud meetme alla. Ta tõi välja, et kaugkütjad on väga erinevad. Osad kaugkütjad kasutavad puiduhaket, mille hind ei ole oluliselt tõusnud ja osadel on kaugkütte hind palju tõusnud, sest seal kasutatakse sisendina gaasi.

Kallase sõnul puudutab gaasi võrgutasu alandamine ka neid kaugkütjad, kes kasutavad gaasi. „See peaks seda hinda alla tooma ja mida rohkem seda gaasi tarbitakse, seda suurem on ka võrgutasu selle pealt,“ rääkis Kallas. „Ehk siis tegelikult sisendhinnad ka kaugkütjail, kes kasutavad gaasi, lähevad madalamaks.“

Kallase sõnul töötab valitsus veel meetmega, et aidata ettevõtjail just gaasi hinnaga toime tulla. „Senikaua saavad just need inimesed, kes pihta saavad, sellest sihitud meetmest abi ka kaugküttearvete ja hinnatõusude hüvitamisest,“ lisas ta.

Kallas vastas veel Sven Sesteri küsimusele koroonakriisist, Helle-Moonika Helme küsimusele kärbetest ja Anti Poolametsa küsimusele „Eesmärk 55“ kohta.

Kaitseminister Kalle Laanet vastas Henn Põlluaasa küsimusele Kaitseliidust ja Alar Lanemani küsimusele õhutõrje arendamise kavadest.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas vastas Helir-Valdor Seederi küsimusele energiahindadest, Heljo Pikhofi küsimusele energiapoliitikast ja Helmen Küti küsimusele tasuta ühistranspordist.

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon sai avalikul videoistungil ülevaate elektrituru ja -süsteemi hetkeolukorrast ja tulevikust.

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender rõhutas, et riigijuhtide kohustus on tagada eesti inimestele kindlus, et oleme varustatud mõistliku hinnaga elektri ja soojaenergiaga.

„Lisaks inimeste kindlustundele tagab mõistliku hinnaga energia meie ettevõttete konkurentsivõime maailmas ja teatavasti loob ainult tark ja tulemuslik ettevõtlus heaolu inimestele ja vahendid ühisteks kulutusteks riigikassasse,“ selgitas Alender.

Ta toonitas, et vajame kiiresti selget ja realistlikku plaani Eesti energiapöördeks, kuidas on tagatud energiavarustuskindlus Eestis järgmistel kümnenditel.

„Erasektor on juba omalt poolt Rohetiigri egiidi all sellise energia teekaardi koostanud. On viimane aeg, et riik koos teiste osapooltega lepib kokku edasises tegevuskavas,“ ütles Alender.

„Riigikogu kiirel kaasabil on vaja panna paika, kuidas on tagatud energiajulgeolek, kui palju ja millist energiat me impordime, milliseid tootmisvõimekusi rajame ise juurde. Et tegemist on suurte ja pikaajalise tasuvusega investeeringutega, siis peaks plaan olema vähemalt 2035, aga veel parem kui 2050 aastani. Nii saame olla kindlad, et vajalikud investeeringud tehakse,“ selgitas Alender. Ta rõhutas, et energiapööre on toimumas kiires tempos nii Euroopas kui ka kogu maailmas.

„Meie roll on sektorite koostöös paika panna oma tegevuskava ja jääda sellele kindlaks. Ainult nii, selge tegevuskavaga saame teostada energiapööret, mis on rohepöörde olulisim osa, ainult nii saame tagada meie inimeste turvatunde ja ettevõtete konkurentsivõime.,“ ütles Alender.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja toonitas samuti, et Eesti vajab selget arusaama, kuidas arvestades rahvusvahelist kliima- ja rohepoliitikat luua parimal moel alused uueks ühiskondlikuks arenguhüppeks selliselt, et meie tuleviku majandusmudel arvestab bioloogilise mitmekesisuse, kliimapoliitika ja ringmajanduse põhimõtetega.

„Peame kiiremas korras lahendama meretuuleparkide rajamisega seotud küsimused, et nende rajamisele oleks loodud „roheline tee“,“ ütles Metsoja. „Hajatootmise osas vajavad koduomanikud ja väiketootjad kiiresti selgust. See, et ministri ja võrguettevõtete arvamused lähevad risti ning kerkib selguse asemel õhku ebaselgus iseloomustab paraku „energia teekaardi“ puudumist või siis selle erinevalt tõlgendamist juhitvate osapoolte poolt,“ lisas Metsoja.

Riigikantseleisse on moodustatud rohepoliitika meeskond, et juhtida koostööd valdkondade üleselt, et jõuda kokkulepete ja võtmetähtsusega otsuste langetamiseni.

Keskkonnakomisjoni istungil osalesid majandus- ja taristuminister Taavi Aas, energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ja ministri nõunik Moonika Parksepp, Elering AS juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Elektrilevi OÜ juhatuse esimees Mihkel Härm ja juhatuse liige Rasmus Armas.

Elektri- ja sisendhindade suure kõikumise mõju ja lahendusvõimalusi käsitletakse ka homsel majanduskomisjoni videoistungil koos asjaomaste asutuste esindajatega.