Teisipäev, juuli 1, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2022

Eesti: Tallinna Tehnikaülikool ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing arvutasid välja kaugküttesektori CO2 jalajälje

NordenBladet — Uurimistöö koostanud TalTechi energiatehnoloogia instituudi dotsendi Eduard Latõšovi sõnul on selline analüüs Eestis esmakordne ning määrab omamoodi algpunkti edasisel kaugküttesektori dekarboniseerimisel. „Töös kasutasime kolme erinevat metoodikat. Euroopas laialt kasutatava power-bonus metoodika järgi võib väita, et Eesti kaugküttesektor oli 2020. aastal süsinikuneutraalne,“ sõnas Latõšov. Ka teiste metoodikate järgi on kaugküttesoojuse CO2 eriheide Eestis väga madal.

Veelgi enam – eelmise aasta andmed näitavad, et kaugküttevõrkudest üle 92 protsendil oli edastatav soojusenergia madalama CO2 keskkonnajäljega kui näiteks soojuse tootmine elektri, soojuspumba või maagaasi abil.

Uurimistööks koguti andmed 99 Eesti suurima kaugküttevõrgu kohta, mis katavad hinnanguliselt 95% Eesti kaugkütte turumahust. Arvesse võeti soojuse tootmiseks ja edastamiseks tarbitud kütuste ja energiate (elekter ja heitsoojus) kogused.

Andmeanalüüsis kasutati kolme erinevat lähenemist, milleks on statistiline, proportsionaalne ning power-bonus metoodika. Neist viimane võtab arvesse ka koostootmisjaamades toodetud elektrienergia.

Samuti saab analüüsist teada, et üle 74% soojusest pärineb taastuvatest energiaallikatest või siis tööstuse heitsoojusest. Lühikestel külmaperioodidel kasutati puudujääva võimsuse kompenseerimiseks maagaasi ja teisi kütuseid.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuhi Siim Umbleja sõnul moodustas üle poole kaugküttes kasutatud kütustest puiduhake, mida oma taastuva päritolu tõttu loetakse süsinikuneutraalseks kütuseks. „Taastuvate energiaallikate osakaal Eestis on aasta-aastalt kasvanud. 2020. aastal kasutati sooja tootmiseks puiduhaket 58% juhtudest,“ selgitas Umbleja.

Metsade säästliku majandamise huvides tuleb kindlasti eelistada puidu kasutamist kohalikes katlamajades ja kõrge efektiivsusega koostootmisjaamades. „Näiteks metsanduse arengukava fikseerib väga selgelt aastased raiemahud ning biokütuste ebaefektiivne kasutamine võib tuua kaasa kütusedefitsiidi koos hüppelise hinnatõusuga,“ ütles Umbleja.

Taastuvenergiale üleminek koos energiatõhususe parandamisega on Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitikas üks kõige suuremaid eesmärke. Kaugkütte- ja jahutussüsteemidel on oluline tähtsus linnade ja hoonete süsinikujalajälje vähendamisel. Kaugküte on Eestis kõige levinum kütmisviis ning soojusettevõtted on juba üle kümne aasta panustanud kohalike biokütuste ning tööstusliku heitsoojuse kasutamisele. Kohalikud energiaallikad tugevdavad varustuskindlust ja on taganud tarbijatele soodsa energiahinna.

Uurimistöö lõpparuanne on leitav SIIT

Uurimistööd tutvustati EJKÜ korraldatud kaugkütte sügisseminaril 18.11.2021, ettekanne on leitav SIIT

 

 

Eestist pärit hasartmängude veebitarakvara tootja Playtech võidakse osadena maha müüa

NordenBladet – Täna (26.jaanuar 2022) langes Londoni börsil Playtechi aktsia 1,6 protsendi võrra, 631,5 pennini. Ettevõte uurib võimalusi, kuidas ennast osadena maha müüa.

Osadena müük tuleks kõne alla, kui Aristocrat Leisure’i toetatud väljaost ebaõnnestuks, kirjutab Reuters.

Playtech teatas, et tegeleb 2,1 miljardi naelase pakkumisega Austraalia Aristocratilt, mis peaks minema 2. veebruaril aktsionäride üldkoosolekul hääletusele.

Kuigi regulaatorid on tehingule rohelist tuld näidanud, pole selge, kas aktsionärid kiidavad selle heaks.

Peel Hunti analüütikud tõstsid kolmapäeval Playtechi aktsia soovitust, kuna äri restruktureerimine viiks vähemalt 700 pennise väärtuseni aktsia kohta. Aristocrat pakkus aktsia eest 680 penni.

Loe ka:
Eestist pärit hasartmängude veebitarakvara tootja Playtech müüakse hiigelsumma eest

Venemaa alustas Läänemerel suurt sõjalist õppust

NordenBladet — Venemaa on alustanud Läänemerel suurt sõjalist õppust, milles osaleb 20 laeva. Laevad läksid teele Kaliningradis asuvast Baltiiski baasist. Laevade hulgas on mitmed korvetid ja toetuslaevad, samuti miinitraalerid ja väiksemad laevad, vahendab RIA Novosti.

Lisaks võtab õppusest osa terrorismivastane üksus.

Rootsi kaitsejõud kinnitasid väljaandele Dagens Nyheter, et Venemaa teatas õppusest ette. Rootsi kaitsejõudude andmetel on õppuse toimumine olnud teada mõnda aega ette.

Venemaa korraldab samaaegselt õppused ka Vahemerel, Atlandi ookeani kirdeosas ja Vahemerel.

 

Keskkonnakomisjon arutas koos minister Taavi Aasa, Eleringi ja Elektrilevi esindajatega Eesti energiapöörde teekaardi koostamise vajadust

NordenBladet — Riigikogu keskkonnakomisjon sai avalikul videoistungil ülevaate elektrituru ja -süsteemi hetkeolukorrast ja tulevikust.

Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender rõhutas, et riigijuhtide kohustus on tagada eesti inimestele kindlus, et oleme varustatud mõistliku hinnaga elektri ja soojaenergiaga.

„Lisaks inimeste kindlustundele tagab mõistliku hinnaga energia meie ettevõttete konkurentsivõime maailmas ja teatavasti loob ainult tark ja tulemuslik ettevõtlus heaolu inimestele ja vahendid ühisteks kulutusteks riigikassasse,“ selgitas Alender.

Ta toonitas, et vajame kiiresti selget ja realistlikku plaani Eesti energiapöördeks, kuidas on tagatud energiavarustuskindlus Eestis järgmistel kümnenditel.

„Erasektor on juba omalt poolt Rohetiigri egiidi all sellise energia teekaardi koostanud. On viimane aeg, et riik koos teiste osapooltega lepib kokku edasises tegevuskavas,“ ütles Alender.

„Riigikogu kiirel kaasabil on vaja panna paika, kuidas on tagatud energiajulgeolek, kui palju ja millist energiat me impordime, milliseid tootmisvõimekusi rajame ise juurde. Et tegemist on suurte ja pikaajalise tasuvusega investeeringutega, siis peaks plaan olema vähemalt 2035, aga veel parem kui 2050 aastani. Nii saame olla kindlad, et vajalikud investeeringud tehakse,“ selgitas Alender. Ta rõhutas, et energiapööre on toimumas kiires tempos nii Euroopas kui ka kogu maailmas.

„Meie roll on sektorite koostöös paika panna oma tegevuskava ja jääda sellele kindlaks. Ainult nii, selge tegevuskavaga saame teostada energiapööret, mis on rohepöörde olulisim osa, ainult nii saame tagada meie inimeste turvatunde ja ettevõtete konkurentsivõime.,“ ütles Alender.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja toonitas samuti, et Eesti vajab selget arusaama, kuidas arvestades rahvusvahelist kliima- ja rohepoliitikat luua parimal moel alused uueks ühiskondlikuks arenguhüppeks selliselt, et meie tuleviku majandusmudel arvestab bioloogilise mitmekesisuse, kliimapoliitika ja ringmajanduse põhimõtetega.

„Peame kiiremas korras lahendama meretuuleparkide rajamisega seotud küsimused, et nende rajamisele oleks loodud „roheline tee“,“ ütles Metsoja. „Hajatootmise osas vajavad koduomanikud ja väiketootjad kiiresti selgust. See, et ministri ja võrguettevõtete arvamused lähevad risti ning kerkib selguse asemel õhku ebaselgus iseloomustab paraku „energia teekaardi“ puudumist või siis selle erinevalt tõlgendamist juhitvate osapoolte poolt,“ lisas Metsoja.

Riigikantseleisse on moodustatud rohepoliitika meeskond, et juhtida koostööd valdkondade üleselt, et jõuda kokkulepete ja võtmetähtsusega otsuste langetamiseni.

Keskkonnakomisjoni istungil osalesid majandus- ja taristuminister Taavi Aas, energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ja ministri nõunik Moonika Parksepp, Elering AS juhatuse esimees Taavi Veskimägi, Elektrilevi OÜ juhatuse esimees Mihkel Härm ja juhatuse liige Rasmus Armas.

Elektri- ja sisendhindade suure kõikumise mõju ja lahendusvõimalusi käsitletakse ka homsel majanduskomisjoni videoistungil koos asjaomaste asutuste esindajatega.

 

Eesti: Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) andis välja esimese kaaslaenu kodu soetamiseks maale

NordenBladet — Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) sõlmis reedel, 21. jaanuaril maale elama asumist soodustava pilootprojekti raames esimese kaaslaenu lepingu uut kodu Ida-Virumaale rajava perekonnaga.

„Uus aasta sai hea alguse, millel on ka sümboolne väärtus. Esimese kaaslaenu lepingu sõlmis MES Ida-Virumaal elava lastega perekonnaga, kes ehitab pangalt saadava laenu ja MES-i kaaslaenu abil omale uue maja,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Täpselt sellisena ongi see riiklik abimeede mõeldud, soodustamaks kodu rajamist maapiirkonda, kus kinnisvara ostmiseks või korda tegemiseks on laenu saamine olnud raskendatud ilma lisatagatisteta.“

MESi juhatuse liige Leho Verk lausus, et krediidikomitee tegi esimese kaaslaenu taotluse osas positiivse otsuse ära juba eelmise aasta lõpus, kuid dokumendimajandus ja asjaajamine mitme rahastaja vahel nõuab oma aja ning laenulepingu allkirjastamiseni jõuti reedel. „Esimene kodulaenu klient jõudis MESi Coop panga kaudu, kuid taotlusi on juba esitanud ka teiste pankade kliendid. Meede on sihtrühma poolt soojalt vastu võetud ja erinevates etappides olevaid taotlusi on töös veel mitmeid. Järgmine leping allkirjastatakse juba täna.“

Tegemist on  pilootprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. Koostöös pankadega pakub MES kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva- Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Laenu abil toetatavate sihtpiirkondade valikul arvestati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat.

Pilootprojekti elluviimiseks eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot.  MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot.

Maaeluministri ettepanek maale elama asumist soodustava pilootprogrammi elluviimiseks MESi laenutoe kaudu sai Vabariigi Valitsuselt heakskiidu mullu septembris, mille järel töötas MES koostöös Maaeluministeeriumiga välja täpsemad laenusaamise tingimused ( https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen).