NordenBladet — Venemaa alustas eile teisipäeval Läämerel sõjalist õppust. Baltiiski baasist väljusid juba esmaspäeval sõjalaevad. Soomes toodi selle peale sõdurid tänavatele.
Soome välispoliitika instituudi analüütik Charly Salonius-Pasternak prognoosis sotsiaalmeedias, et Soome tõstab selle peale sõjalist valmisolekut. See tähendab, et sõjaväelasi on näha tänavatel Helsingi piirkonnas ja mujal Uusimaal, vahendab Iltalehti.
Soome kaitseväe info kohaselt on tegemist õppusega, kus treenitakse võitlusvõimet, otsinguid ja kinnivõtmisi ning kaitset linnaruumis ja metsas. Kokku osaleb õppusel 300 reservväelast.
300 pole palju, aga see on Salonius-Pasternaki väitel märk valmisoleku tõstmisest. Tegemist pole ilmselt rutiinse õppusega. Tavaliselt antakse reservväelastele õppustest ette teada 3 kuud, kui tegemist pole vabatahtliku lühiajalise õppusega.
Salonius-Pasternaki hinnangul on lähiajal oodata veel avalikke ja varjatud toiminguid ja teateid.
NordenBladet — NATO riigid mobiliseeruvad Venemaa rünnaku hirmus Balti riikide kaitsele. USA on pannud valmis 8500 sõjaväelast, Ühendkuningriik on valmis saatma kohale eriväelased ning Taani saadab Läänemerele fregati ja sõjalennukid Leetu.
Suurbritannia saadab piirkonda kohale väeüksused, kui Venemaa peaks ründama Ukrainat, hoiatas peaminister Boris Johnson. Suurbritannia saadab lisavägesid NATO liitlastele, see on Balti riikidesse, vahendab Daily Mail.
NATO on juba saatnud sõjalaevad ja lennukid Eesti ja Läti kaitsele, USA on valmis saatma piirkonda 50 000 sõjaväelast.
Boris Johnson ütles parlamendi liikmetele esinedes, et Venemaa president Vladimir Putin soovib Euroopa taas jagada mõjusfäärideks ning tema sihikul pole üksnes Ukraina.
Vene eriväelased on arvatavalt juba Ukrainas kohal, oodates vaid käsku. Venemaa on Ukraina piiri äärde koondanud enam kui 100 000 sõjaväelast, mida on rohkem kui kunagi varem.
Peaminister Johnson ütles, et Briti armee juhib NATO lahingugruppi Eestis ja kui midagi peaks juhtuma, siis tuuakse vägesid lisaks juurde. „Kui president Putin valib verevalamise ja hävitamise tee, siis peab ta aru saama, et see on nii traagiline kui mõttetu. Kui Venemaa läheb seda teed, siis paljude vene emade pojad ei tule koju,” ütles Johnson.
Briti väeosasid siiski sõjakoldesse ilmselt ei saadeta, sest Ukraina pole NATO liige. Selle asemel tugevdatakse NATO liitlaste kaitset Balti riikides.
Vene president Putin peab käesoleval nädalal läbirääkimisi Prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga ning Vene, Ukraina, Prantsuse ja Saksa ministrid kohtuvad täna Pariisis.
Vene vägede rünnak Ukraina vastu oleks suurim operatsioon pärast Berliini ründamist Punaarmee poolt 1945. aastal.
NATO riikide praegune ühtsus on tulnud Putinile suure üllatusena. Samuti võivad saatuslikuks saada olümpiamängud, mis algavad 4. veebruaril ja Hiina võib Venemaa peale vihastada, kui sõda Ukrainas hakkab olümpiat varjutama.
USA räägib läbi gaasi ja nafta tootjatega Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Aasias, et toetada Euroopat, kui Venemaa peaks sõja korral keerama Euroopa kraanid kinni.
Taani on saatnud Läänemerele fregati ja F-16 hävituslennukid Leetu. Hispaania saadab laevad ning kaalub lennukite saatmist Bulgaariasse. Prantsusmaa on valmis saatma väed Rumeeniasse. Holland saadab F-35 lennukid Bulgaariasse.
Suurbritannia on saatnud juba Ukrainasse tuhendeid tankitõrjerelvi. Suurbritannias võrreldakse praegust olukorda 1939. aastaga, mil Saksamaa ja NLiit vallutasid koos Poola, mis käivitas teise ilmasõja.
NordenBladet —Maaeluministeerium ootab tänasest, 26. jaanuarist Eestimaa erinevate piirkondade esindajate sooviavaldusi 2022. aastatoidupiirkonna tiitlile kandideerimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 28. veebruar.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul annab toidupiirkonna tiitel hea võimaluse oma piirkonda uuest küljest avada ja toidu kaudu tutvustada nii lähemalt kui ka kaugemalt tulnud huvilistele. „Kohalik toit ja toidutraditsioonid on üks osa meie vaimsest kultuuripärandist. Seitsmendat korda toimuv konkurss aitab esivanemate toidutraditsioone tutvustada, aga samas ka uusi huvitavaid toidutooteid esile tuua,” ütles minister.
Toidupiirkonna tiitli kandjad on läbi aastate olnud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa. 2021. aasta oli pühendatud Põhja-Eesti paepealsetele maitsetele.
Mais kuulutatakse välja uus toidupiirkond, kellele antakse pidulikult üle tiitel koos maitsete aasta rändkahvliga.
„Kõikide piirkondade maitsed on aastate jooksul tublisti rikastanud meie toidulauda ja teadmisi kohalikest toidutraditsioonidest. Lisaks on see pakkunud tänuväärset kogukondadevahelist koostööd ja tekitanud sünergiat, mis kannab kaua. Jääme põnevusega ootama uusi ideid, et uhkusega välja kuulutada 2022. aasta toidupiirkond,“ sõnas Urmas Kruuse.
Kõik konkursile esitatud ettepanekud vaatab läbi toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon. Esitatud ettepanekus tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse aasta jooksul kohalikke maitseid esile tuua ja neid tutvustada. Lisaks tuleb kandideerijal läbi mõelda aastane ürituste kava ehk maitsete aasta programm, mis ühendab toidu teiste kohalike üritustega ning kutsub aasta jooksul inimesi piirkonda külastama.
Alates 2016. aastast toimunud Eesti toidupiirkonna valimine on kujunenud oodatud traditsiooniks, mis aitab tutvustada toidukultuuri ning ühtlasi edendada kohalikku väikeettevõtlust ja turismi.
Täpsem teave ettepanekute esitamise ja varasemate toidupiirkondade kohta on Eesti toidu veebilehel.
NordenBladet — Soomes registreeriti täna kolmapäeval, 26. jaanuaril viimase ööpäeva jooksul 8093 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates pandeemia algusest 464 394 koroonaga nakatumist.
Soome ametlik nakatumiste arv ei peegelda enam tegelikku seisu, sest näiteks Helsingi piirkonnas on lõpetatud haigestunud inimeste testimine, välja arvatud meedikud ja riskigrupi inimesed.
Tegelik nakatumiste arv on arvatavalt kordades suurem.
NordenBladet —Riigikogu infotunnis vastas peaminister Kaja Kallas Riigikogu liikme Indrek Saare küsimusele ebavõrdse kohtlemise põhjuste kohta energiakulude hüvitamisel.
Saar juhtis küsimust esitades valitsusjuhi tähelepanu sellele, et valitsuses välja töötatud energiakulude hüvitamise meetmetega toetatakse elektriga oma eluruume kütvaid inimesi sisuliselt kaheksa korda vähem kui neid inimesi, kes gaasiga kütavad. Kaugküttega kütvatele inimestele ei tule Saare sõnul valitsus üldse appi. Saar küsis valitsusjuhilt, mis on sellise diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise põhjus?
Peaminister Kallas selgitas, et valitsus on teinud nii üleüldised meetmed kõigile inimestele kui ka sihitud meetmed. Üleüldiste meetmetena nimetas ta võrgutasu alandamist 50 protsendi võrra kõigile, gaasi võrgutasu alandamist 100 protsendi võrra, samuti kõigile.
„Siis me oleme teinud sihitud meetmed, et rohkem aidata neid peresid, kes seda vajavad ehk alla mediaansissetulekuga peresid, kelle hinnatõusust gaasi, elektri ja keskkütte puhul hüvitame 80 protsenti,“ selgitas Kallas.
Kallas juhtis tähelepanu, et valdav osa ehk umbes 82–83 protsenti elektritarbijatest tarbib alla 650 kilovatt-tunni kuus ja neid puudutab meede, mille puhul on hinnalaeks seatud 120 eurot megavatt-tunni kohta või 12 senti kilovatt-tunni kohta. „Kõik, mis sealt üle läheb, selle riik hüvitab,“ ütles Kallas. Gaasitarbijatele mõeldud meetmega algab hinna hüvitamine üle 2,75 megavati tarbimise ja hinnaga 65 eurot megavatt-tunni kohta.
Kaugkütte kompenseerimine läheb peaministri sõnul sihitud meetme alla. Ta tõi välja, et kaugkütjad on väga erinevad. Osad kaugkütjad kasutavad puiduhaket, mille hind ei ole oluliselt tõusnud ja osadel on kaugkütte hind palju tõusnud, sest seal kasutatakse sisendina gaasi.
Kallase sõnul puudutab gaasi võrgutasu alandamine ka neid kaugkütjad, kes kasutavad gaasi. „See peaks seda hinda alla tooma ja mida rohkem seda gaasi tarbitakse, seda suurem on ka võrgutasu selle pealt,“ rääkis Kallas. „Ehk siis tegelikult sisendhinnad ka kaugkütjail, kes kasutavad gaasi, lähevad madalamaks.“
Kallase sõnul töötab valitsus veel meetmega, et aidata ettevõtjail just gaasi hinnaga toime tulla. „Senikaua saavad just need inimesed, kes pihta saavad, sellest sihitud meetmest abi ka kaugküttearvete ja hinnatõusude hüvitamisest,“ lisas ta.
Kallas vastas veel Sven Sesteri küsimusele koroonakriisist, Helle-Moonika Helme küsimusele kärbetest ja Anti Poolametsa küsimusele „Eesmärk 55“ kohta.
Kaitseminister Kalle Laanet vastas Henn Põlluaasa küsimusele Kaitseliidust ja Alar Lanemani küsimusele õhutõrje arendamise kavadest.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas vastas Helir-Valdor Seederi küsimusele energiahindadest, Heljo Pikhofi küsimusele energiapoliitikast ja Helmen Küti küsimusele tasuta ühistranspordist.
