Eesti: Tallinna Tehnikaülikool ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing arvutasid välja kaugküttesektori CO2 jalajälje

NordenBladet — Uurimistöö koostanud TalTechi energiatehnoloogia instituudi dotsendi Eduard Latõšovi sõnul on selline analüüs Eestis esmakordne ning määrab omamoodi algpunkti edasisel kaugküttesektori dekarboniseerimisel. „Töös kasutasime kolme erinevat metoodikat. Euroopas laialt kasutatava power-bonus metoodika järgi võib väita, et Eesti kaugküttesektor oli 2020. aastal süsinikuneutraalne,“ sõnas Latõšov. Ka teiste metoodikate järgi on kaugküttesoojuse CO2 eriheide Eestis väga madal.

Veelgi enam – eelmise aasta andmed näitavad, et kaugküttevõrkudest üle 92 protsendil oli edastatav soojusenergia madalama CO2 keskkonnajäljega kui näiteks soojuse tootmine elektri, soojuspumba või maagaasi abil.

Uurimistööks koguti andmed 99 Eesti suurima kaugküttevõrgu kohta, mis katavad hinnanguliselt 95% Eesti kaugkütte turumahust. Arvesse võeti soojuse tootmiseks ja edastamiseks tarbitud kütuste ja energiate (elekter ja heitsoojus) kogused.

Andmeanalüüsis kasutati kolme erinevat lähenemist, milleks on statistiline, proportsionaalne ning power-bonus metoodika. Neist viimane võtab arvesse ka koostootmisjaamades toodetud elektrienergia.

Samuti saab analüüsist teada, et üle 74% soojusest pärineb taastuvatest energiaallikatest või siis tööstuse heitsoojusest. Lühikestel külmaperioodidel kasutati puudujääva võimsuse kompenseerimiseks maagaasi ja teisi kütuseid.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuhi Siim Umbleja sõnul moodustas üle poole kaugküttes kasutatud kütustest puiduhake, mida oma taastuva päritolu tõttu loetakse süsinikuneutraalseks kütuseks. „Taastuvate energiaallikate osakaal Eestis on aasta-aastalt kasvanud. 2020. aastal kasutati sooja tootmiseks puiduhaket 58% juhtudest,“ selgitas Umbleja.

Metsade säästliku majandamise huvides tuleb kindlasti eelistada puidu kasutamist kohalikes katlamajades ja kõrge efektiivsusega koostootmisjaamades. „Näiteks metsanduse arengukava fikseerib väga selgelt aastased raiemahud ning biokütuste ebaefektiivne kasutamine võib tuua kaasa kütusedefitsiidi koos hüppelise hinnatõusuga,“ ütles Umbleja.

Taastuvenergiale üleminek koos energiatõhususe parandamisega on Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitikas üks kõige suuremaid eesmärke. Kaugkütte- ja jahutussüsteemidel on oluline tähtsus linnade ja hoonete süsinikujalajälje vähendamisel. Kaugküte on Eestis kõige levinum kütmisviis ning soojusettevõtted on juba üle kümne aasta panustanud kohalike biokütuste ning tööstusliku heitsoojuse kasutamisele. Kohalikud energiaallikad tugevdavad varustuskindlust ja on taganud tarbijatele soodsa energiahinna.

Uurimistöö lõpparuanne on leitav SIIT

Uurimistööd tutvustati EJKÜ korraldatud kaugkütte sügisseminaril 18.11.2021, ettekanne on leitav SIIT

 

 


Tags assigned to this article:
Eestiteadusteadusinfoteadusuudised

Reklaam:







Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

Copyright © NordenBladet 2008-2022 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service