NordenBladet — Euroopa Komisjon võttis vastu määruse, millega keelatakse titaandioksiidi (E 171) kasutamine toidu lisaainena.
„Keeld tuleneb Euroopa Toiduohutusameti mullu kevadel avaldatud hinnangust, mille kohaselt ei saa pidada aine kasutust toiduvärvina ohutuks,” selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.
„Titaandioksiidi kasutatakse paljudes levinud toitudes – näiteks võib seda leida makrast, kondiitritoodetest ja maiustustest. Mul on hea meel, et aine kasutamise keelamisega muutub elanike toidulaud ohutumaks,” lisas minister.
Kuna ohutushinnangu kohaselt ei tuvastatud titaandioksiidi tarbimisega seotud vahetuid terviseprobleeme, siis antakse nõuetega kohanemiseks üleminekuaeg. Selle kohaselt tohib titaandioksiidi sisaldavat toitu toota kuni tänavu 7. augustini ning müüa minimaalse säilimisaja („parim enne”) või tarvitamise tähtpäeva („kõlblik kuni”) lõpuni. Määrus jõustub 7. veebruaril.
Lisaaine titaandioksiid on valge toiduvärv. Kui toit sisaldab titaandioksiidi, on toidu märgistusel koostisosade loetelus sõnad „toiduvärv titaandioksiid“ või „toiduvärv E 171“.
NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel avalikul istungil postiteenuse korraldust, mis on Riigikontrolli hinnangul ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist.
Komisjoni esimees Urmas Reinsalu märkis, et postiteenus peab jääma inimestele kättesaadavaks üle kogu Eesti. „Kui kavandatakse muutusi kaasaegseteks lahendusteks, siis ei saa need leida aset hiilivalt ja kogukondi sundvaliku ette pannes,“ ütles Reinsalu.
Riigikontroll leidis oma kontrolliaruandes, et praegune universaalse postiteenuse korraldus tagab küll põhiliste postiteenuste osutamise, kuid takistab sobivamate ja tänapäevasemate lahenduste pakkumist.
Istungile on kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, AS Eesti Posti (Omniva) juhatuse esimees Mart Mägi ja Riigikontrolli esindajad.
Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.
NordenBladet —Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsioon osaleb sel nädalal assamblee täiskogu istungil Strasbourgis, kus arutatakse julgeoleku olukorda Euroopas ja Venemaa delegatsiooni volitusi.
Eesti delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski ütles, et arvestades üldist pingelist olukorda ja Venemaa esitatud nõudmisi maailma julgeolekuarhitektuuri ülevaatamiseks, ei ole küsimus Venemaa volituste kohta ENPAs ootamatu. „Geopoliitiline olukord on äärmiselt pingeline. Maailm on küll taastumas pandeemia põhjustatud kriisist, kuid Euroopas on taas rahutud ajad,“ sõnas ta.
Täna räägitakse assambleel laste õigust olla ära kuulatud, nende osalusest ühiskonnas ning sellestki, et tegevusetus kliimamuutuste vastu võitlemisel on laste õiguste rikkumine.
Homme arutab assamblee LGBTI-inimeste õigusi ning meedia rolli kriisiolukordades.
Kolmapäeval võtab delegatsiooni asejuht RaivoTamm sõna arutelul, mis käsitleb Venemaa opositsionääri Aleksei Navalnõi mürgitamist. Kolmapäeval arutatakse ka spordi ja poliitika seoseid.
Neljapäeval tuleb arutlusele võitlus Covid-19 pandeemiaga ja Euroopa Nõukogu roll Euroopa julgeolekule ilmnenud väljakutsetele vastu astumisel. Jufereva-Skuratovski võtab selles arutelus sõna ALDE grupi nimel ja rõhutab Euroopa ühtsuse vajalikkust.
Delegatsiooni liikmed Eerik-Niiles Kross, Urmas Reitelmann ja Vilja Toomast võtavad assamblee tööst osa videosilla vahendusel.
NordenBladet — Soomes osales esimestel piirkondlikel valimistel alla poole, 47,5 protsenti valimisõiguslikest. Seda peetakse madalaks tulemuseks. Eelmisel suvel toimunud kohalike omavalitsuse valimistel oli osalusprotsent 55,1, mis oli samuti madal, madalaim tase alates 1945. aastast. Varem on Soomes olnud kohalikel valimistel osalusprotsent 60 ringis.
Valimised võitis 21,5 protsendiga koonderakond Kokoomus. Teisel-kolmandal kohal on tasavägiselt keskerakond ja sotsid 19,3 protsendiga. Põlissoomlased kogusid 11,1 protsenti häältest.
Viiendal kohal on vasakpoolsed 8,0 protsendiga, kuues rohelised 7,4 protsendiga ja seitsmes rootsi erakond 4,9 protsendiga, vahendab Helsingin Sanomat.
NordenBladet — Soomes diagnoositi aasta 2. nädalal hinnanguliselt ligi 55 500 uut koroonaviiruse juhtumit, võrreldes hinnanguliselt 57 400 uue juhtumiga eelneval nädalal. Haiglaravi koormus on jätkuvalt kõrge. Kiiresti kasvab ka esmatasandi arstiabi koormus. Vaktsiinid pakuvad väga head kaitset raske koroonahaiguse vastu ning vaktsiini kolmandate dooside võtmine on eriti oluline üle 60-aastastele ja riskirühmadele.
Viimase kahe kalendrinädala jooksul (3.–16. jaanuar 2022) esines uusi nakatumisi 100 000 elaniku kohta 2030. Kahe nädala jooksul enne seda oli 100 000 elaniku kohta 1190 nakatumist. Uute nakatumiste arv on seega peaaegu kaks korda suurem kui detsembri lõpus. 12. jaanuaril 2022 on hinnanguline efektiivne nakatumiskordaja 1,05–1,2 (90-protsendiline tõenäosus), mis on sama, mis eelneval nädalal, edastavad terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium nädala ülevaates.
Intensiivravi osakondades oli 19. jaanuari seisuga kokku 64 koroonapatsienti, nädal tagasi oli intensiivravi osakondades kokku 61 patsienti. 2. nädalal sattus intensiivravi osakonda kokku 60 uut COVID-19 patsienti, võrreldes 36–60-ga eelmisel neljal nädalal. Hinnanguliselt 20 protsenti kõigist haiglas olevatest koroonahaigetest olid seal peamiselt muudel põhjustel. See osakaal oli intensiivravi osakondades 17 protsenti.
Eilse, 19. jaanuari 2022 seisuga oli nakkushaiguste registrisse teatatud kokku 1762 koroona haigusega seotud surmajuhtumist. 14 ööpäeva jooksul (6.–19. jaanuar 2022) oli 138 surmajuhtumit, neist 87 protsenti olid üle 70-aastased.
Eilse, 19. jaanuari 2022 seisuga on Omikroni koroonaviiruse variandi põhjustatud nakatumised kinnitatud juba kõigis ravipiirkondades, kokku 784. Omikroni variant on enamikus piirkondades juba kujunemas või saanud peamiseks viiruseks. Nakatumiste arv on vaktsineeritud isikute hulgas endiselt kõrge, kuid vaktsineeritud isikute haiglaravi ei ole sama palju suurenenud.
Soomes oli 19. jaanuariks 2022 vähemalt esimese vaktsiinidoosi saanud 86,5 protsenti 18-aastastest ja vanematest, vähemalt kaks vaktsiinidoosi 83,6 protsenti ja kolm vaktsiinidoosi 44,7 protsenti. Viimase nädalaga (13.–19. jaanuar) on kolmanda doosiga vaktsineeritus kasvanud hinnanguliselt 9,2 protsendipunkti. Kolmas doos on eriti soovitatav üle 60-aastastele ja riskirühmadele.
Septembris-detsembris sattusid vaktsineerimata inimesed 14 korda suurema tõenäosusega haiglasse ja 27 korda suurema tõenäosusega intensiivravile kui kahe doosiga koroona vastu vaktsineeritud.
Koroonaviiruse testimine on endiselt laialt levinud ja positiivsete koroonatestide osakaal on suurenenud. 2. nädalal tehti ligikaudu 173 000 testi ja 32 protsenti kõigist testitud proovidest olid positiivsed. Eelneval nädalal oli positiivsete tulemuste osakaal 29 protsenti.
Koroona ulatuslik levik on üle terve Soome.
Epidemioloogilise olukorra kohta esitatakse aruanne kord nädalas. Terviseamet avaldab peamised koroonaepideemia seireandmed aruandluse veebisaidil.
