Teisipäev, aprill 23, 2024

Monthly Archives: jaanuar 2022

Eesti: Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) andis välja esimese kaaslaenu kodu soetamiseks maale

NordenBladet — Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) sõlmis reedel, 21. jaanuaril maale elama asumist soodustava pilootprojekti raames esimese kaaslaenu lepingu uut kodu Ida-Virumaale rajava perekonnaga.

„Uus aasta sai hea alguse, millel on ka sümboolne väärtus. Esimese kaaslaenu lepingu sõlmis MES Ida-Virumaal elava lastega perekonnaga, kes ehitab pangalt saadava laenu ja MES-i kaaslaenu abil omale uue maja,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Täpselt sellisena ongi see riiklik abimeede mõeldud, soodustamaks kodu rajamist maapiirkonda, kus kinnisvara ostmiseks või korda tegemiseks on laenu saamine olnud raskendatud ilma lisatagatisteta.“

MESi juhatuse liige Leho Verk lausus, et krediidikomitee tegi esimese kaaslaenu taotluse osas positiivse otsuse ära juba eelmise aasta lõpus, kuid dokumendimajandus ja asjaajamine mitme rahastaja vahel nõuab oma aja ning laenulepingu allkirjastamiseni jõuti reedel. „Esimene kodulaenu klient jõudis MESi Coop panga kaudu, kuid taotlusi on juba esitanud ka teiste pankade kliendid. Meede on sihtrühma poolt soojalt vastu võetud ja erinevates etappides olevaid taotlusi on töös veel mitmeid. Järgmine leping allkirjastatakse juba täna.“

Tegemist on  pilootprojektiga, mis rakendub kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. Koostöös pankadega pakub MES kaaslaenu kodu soetamiseks Põlva- Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal kuni 1000 elanikuga asustusüksustes. Laenu saab elamu, sh paaris- või ridaelamu ostmiseks, ehitamiseks või renoveerimiseks. Laenu abil toetatavate sihtpiirkondade valikul arvestati nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkondade kinnisvaraturu hinnastatistikat.

Pilootprojekti elluviimiseks eraldab Maaelu Edendamise Sihtasutus omakapitalist 5 miljonit eurot.  MESi poolt koostöös krediidi- ja finantseerimisasutustega pakutava kaaslaenu maksimaalne suurus on 100 000 eurot.

Maaeluministri ettepanek maale elama asumist soodustava pilootprogrammi elluviimiseks MESi laenutoe kaudu sai Vabariigi Valitsuselt heakskiidu mullu septembris, mille järel töötas MES koostöös Maaeluministeeriumiga välja täpsemad laenusaamise tingimused ( https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen).

Titaandioksiidi (E 171) kasutamine toidu lisaainena keelatakse

NordenBladet — Euroopa Komisjon võttis vastu määruse, millega keelatakse titaandioksiidi (E 171) kasutamine toidu lisaainena.

„Keeld tuleneb Euroopa Toiduohutusameti mullu kevadel avaldatud hinnangust, mille kohaselt ei saa pidada aine kasutust toiduvärvina ohutuks,” selgitas maaeluminister Urmas Kruuse.

„Titaandioksiidi kasutatakse paljudes levinud toitudes – näiteks võib seda leida makrast, kondiitritoodetest ja maiustustest. Mul on hea meel, et aine kasutamise keelamisega muutub elanike toidulaud ohutumaks,” lisas minister.

Kuna ohutushinnangu kohaselt ei tuvastatud titaandioksiidi tarbimisega seotud vahetuid terviseprobleeme, siis antakse nõuetega kohanemiseks üleminekuaeg. Selle kohaselt tohib titaandioksiidi sisaldavat toitu toota kuni tänavu 7. augustini ning müüa minimaalse säilimisaja („parim enne”) või tarvitamise tähtpäeva („kõlblik kuni”) lõpuni. Määrus jõustub 7. veebruaril.

Lisaaine titaandioksiid on valge toiduvärv. Kui toit sisaldab titaandioksiidi, on toidu märgistusel koostisosade loetelus sõnad „toiduvärv titaandioksiid“ või „toiduvärv E 171“.

Määrusega saab tutvuda Euroopa Liidu õigusaktide veebilehel.

 

 

Eesti: Erikomisjoni fookuses on postiteenuse korraldus

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutab tänasel avalikul istungil postiteenuse korraldust, mis on Riigikontrolli hinnangul ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist.

Komisjoni esimees Urmas Reinsalu märkis, et postiteenus peab jääma inimestele kättesaadavaks üle kogu Eesti. „Kui kavandatakse muutusi kaasaegseteks lahendusteks, siis ei saa need leida aset hiilivalt ja kogukondi sundvaliku ette pannes,“ ütles Reinsalu.

Riigikontroll leidis oma kontrolliaruandes, et praegune universaalse postiteenuse korraldus tagab küll põhiliste postiteenuste osutamise, kuid takistab sobivamate ja tänapäevasemate lahenduste pakkumist.

Istungile on kutsutud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, AS Eesti Posti (Omniva) juhatuse esimees Mart Mägi ja Riigikontrolli esindajad.

Avalik istung algab kell 13.15 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.

 

Eesti: ENPA arutab Euroopa julgeolekut

NordenBladet — Riigikogu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsioon osaleb sel nädalal assamblee täiskogu istungil Strasbourgis, kus arutatakse julgeoleku olukorda Euroopas ja Venemaa delegatsiooni volitusi. 

Eesti delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski ütles, et arvestades üldist pingelist olukorda ja Venemaa esitatud nõudmisi maailma julgeolekuarhitektuuri ülevaatamiseks, ei ole küsimus Venemaa volituste kohta ENPAs ootamatu. „Geopoliitiline olukord on äärmiselt pingeline. Maailm on küll taastumas pandeemia põhjustatud kriisist, kuid Euroopas on taas rahutud ajad,“ sõnas ta.

Täna räägitakse assambleel laste õigust olla ära kuulatud, nende osalusest ühiskonnas ning sellestki, et tegevusetus kliimamuutuste vastu võitlemisel on laste õiguste rikkumine.

Homme arutab assamblee LGBTI-inimeste õigusi ning meedia rolli kriisiolukordades.

Kolmapäeval võtab delegatsiooni asejuht Raivo Tamm sõna arutelul, mis käsitleb Venemaa opositsionääri Aleksei Navalnõi mürgitamist. Kolmapäeval arutatakse ka spordi ja poliitika seoseid.

Neljapäeval tuleb arutlusele võitlus Covid-19 pandeemiaga ja Euroopa Nõukogu roll Euroopa julgeolekule ilmnenud väljakutsetele vastu astumisel. Jufereva-Skuratovski võtab selles arutelus sõna ALDE grupi nimel ja rõhutab Euroopa ühtsuse vajalikkust.

Delegatsiooni liikmed Eerik-Niiles Kross, Urmas Reitelmann ja Vilja Toomast võtavad assamblee tööst osa videosilla vahendusel.

 

 

Soomes osales esimestel piirkondlikel valimistel alla poole valimisõiguslikest, võitis koonderakond

NordenBladet — Soomes osales esimestel piirkondlikel valimistel alla poole, 47,5 protsenti valimisõiguslikest. Seda peetakse madalaks tulemuseks. Eelmisel suvel toimunud kohalike omavalitsuse valimistel oli osalusprotsent 55,1, mis oli samuti madal, madalaim tase alates 1945. aastast. Varem on Soomes olnud kohalikel valimistel osalusprotsent 60 ringis.

Valimised võitis 21,5 protsendiga koonderakond Kokoomus. Teisel-kolmandal kohal on tasavägiselt keskerakond ja sotsid 19,3 protsendiga. Põlissoomlased kogusid 11,1 protsenti häältest.

Viiendal kohal on vasakpoolsed 8,0 protsendiga, kuues rohelised 7,4 protsendiga ja seitsmes rootsi erakond 4,9 protsendiga, vahendab Helsingin Sanomat.