Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: jaanuar 2022

Koroonakaitse KALKULAATOR aitab arvutada koroonatõendite kehtivust ja tõhustusdoosi aega + LINK!

NordenBladet – Sotsiaalministeeriumi uus tööriist koroonakaitse kalkulaator annab inimesele ĂĽlevaate tema läbitud vaktsineerimiskuuri, tõendite kehtivuse ja järgmise vaktsineerimise soovitusliku kuupäeva kohta. Kalkulaator jagab soovitusi ka neile, kes on koroona juba läbi põdenud ja/või kes pole veel vaktsineerimas käinud.

Koos COVID-19 arengute ja uute teaduslike andmetega muutub ajas ka info selle kohta, millal, kellele ja millist vaktsiini manustada ning millist tõendit luua ja kui kaua seda kasutada.

„Kiiresti muutuvas infovoos navigeerimine ja sealt enda kohta käiva info välja otsimine on inimeste jaoks üha koormavam. Seetõttu on oluline, et suudaksime anda inimesele just tema olukorrast lähtuvad ning tänaste kokkulepete alusel koostatud suunised nii vaktsineerimise seisu kui ka tõendite kehtivuse kohta,“ selgitab Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna nõunik Evelin Vanker uue tööriista vajalikkust.

Selleks, et anda võimalikult täpseid soovitusi, küsib kalkulaator infot inimese senise vaktsineerimiskuuri (sh viimase doosi kuupäeva) ja läbipõdemise kohta. Vastuste järgi arvutab kalkulaator välja, kui kaua kehtib inimese vaktsineerimis- ja/või läbipõdemistõend, millal saab minna tõhustusdoosile või millal pärast vaktsineerimist saab hakata tõendit kasutama. Kalkulaatori vastused täienevad ajas vastavalt lisanduvale COVID-19 vaktsineerimise korralduslikule infole.

Reklaam:



Kalkulaator ei ole isikustatud ja selle abil saad kontrollida vaktsineerimise ja tõendite seisu ka kellegi teise eest, aga selleks pead teadma andmeid nende senise vaktsineerituse või läbipõdemise kohta.

Kalkulaatori küsimustele vastamine on anonüümne. Kokkuvõtliku soovituse saab salvestada arvutisse, telefoni või välja printida.

Koroonakaitse kalkulaator on loodud kõigile vähemalt 12-aastastele inimestele (laste osas kalkulaatorit täiendatakse) oma vaktsineerimise staatusest ülevaate saamiseks. Kalkulaator on abiks ka tervishoiutöötajatele ja teistele vaktsineerimisega seotud spetsialistidele ning riigiinfo telefonile 1247 inimeste abistamisel.

Koroonakaitse kalkulaator asub SIIN.

Koroonakaitse kalkulaator on valminud Sotsiaalministeeriumi ja ADM Interactive koostöös.

NEED OLID 2021.aasta kõige populaarsemad beebinimed

NordenBladet – Siseministeeriumi rahvastiku toimingute alusel olid just need allpool toodud nimed eelmisel aasta kõige populaarsemad.

2021.aasta popimad beebinimed olid Robin, Mark, Mia ja Sofia.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel eelmisel aastal olid populaarsemad eesnimed poistele Robin, Mark, Oliver, Sebastian, Hugo, Rasmus, Henri, Martin, Kristofer ja Aron.

Menukaimad eesnimed tĂĽdrukutele olid Mia, Sofia, Emily, Hanna, Eva, Lenna, Nora, Marta, Alisa, Emma ja Mirtel.

Mullu registreeriti Eestis 13 138 sĂĽndi, neist 6754 poissi ja 6384 tĂĽdrukut. Kaksikuid registreeriti 2021.aastal 232 paari, neist 71 paari poisse, 86 paari tĂĽdrukuid ja 75 segapaari. SĂĽndisid ka kahed kolmikud.

Avafoto: Pexels

Rootsi: Rootsi kirdeosas asuv kĂĽla taotleb nime muutmist, sest elanikud saavad sotsiaalmeedias pidevalt karistada

NordenBladet – Rootsi kirdeosas asuv Fucke kĂĽla, mida on mainitud 1547. aastal taotleb nĂĽĂĽd nime muutmist, kuna elanikud saavad pidevalt sotsiaalmeedias karistada.

Küla asub Fuckesjöni järve kaldal. Elanikud kurdavad, et neid blokeeritakse pidevalt Facebookis, kui nad oma elust räägivad või asju müügiks pakuvad, vahendab STV.

Nüüd tahetakse võtta küla uueks nimeks Dalsro. See võib aga võtta küllalt kaua aega ja enne suve midagi ilmselt veel ei muutu.

Ajaloolised nimed on Rootsis seadusega kaitstud. Nime muutmiseks peab olema väga mõjuv põhjus.

Näiteks 2017. aastal soovisid Rootsi Fjuckby küla elanikud võtta külale uue nime Fjukeby, aga seda ei lubatud. Selle asemel soovitati jätta külale vana nimi.

Austrias läks kergemini- seal soovisid Fucking’i küla elanikud 2020. aasta detsembris vahetada nime Fugging’i vastu ja see läks läbi. Enne seda oli küla populaarne turistide hulgas ja veebisait Pornhub teatas, et pakub Austria küla elanikele tasuta eksklusiivset vaatamisõigust, vahendab Daily Mail.

Teise taseme hoiatus Eestis: ILM MUUTUB EKSTREEMSEKS, tulekul on selle talve esimene märkimisväärne torm

NordenBladet – Ilmateenistuse sĂĽnoptik Kairo Kiistak kirjutab, et Eestit on mõjutamas praegu talve esimene märkimisväärsem torm. Tuul võib esmaspäevast veelgi tugevamaks muutuda. Teise taseme hoiatusega tuleb arvestada, et ilm on ohtlik ning ilmaprognoosi tasuks tavapärasest sagedamini jälgida.

Tugev tuul seiskas juba laevaliikluse Sõru-Triigi liinil. Veetase on üle riigi küll tõusnud, kuid mitte oluliselt.

Sünoptik märkis, et praegu on Eestit mõjutamas selle talve esimene märkimisväärne torm, kus tuul puhub üle 25 meetri sekundis. Küll aga võib tugevamaid tuulehooge oodata esmaspäeval. Kiitsak kirjeldas, et prognoosi järgi jõuab lörtsi- ja vihmasadu koos jäiteohuga pühapäevaks saartele, seejärel laieneb üle Eesti. Sisemaal on oodata ka lund ja tõuseb edelatuul.

Reklaam:



Esmaspäeval liigub tema kirjeldusel väga aktiivne madalrl õhkkond üle Skandinaavia põhjatipu ja selle lõunatiivas tekib lisaks veel uus pööris, mis üle Soome suuna Peterburi poole võtab. Eesti jääb selle lõuna-edelaserva. Tuul puhub enne keskööd edelast ja läänest, pärast keskööd pöördub loodesse ning tugevneb.
Tugevam torm Lääne-Eesti kohal

“Mitmed mudelid näitavad praegu esmaspäevaks merele loodetuule puhanguid ĂĽle 30 meetrit sekundis. Kõige tugevam tuul ongi arvutatud praegu merele ja Lääne-Eesti kohale,” märkis Kiitsak. Enam kui 25 meetrit sekundis puhangute tõenäosus on tema sõnul hetkel kĂĽllaltki suur – ĂĽle 75 protsendi.

“Numbrid võivad veel muutuda, aega on paar päeva, aga ĂĽldpilt on igatahes kurjakuulutav. Ăśhes tugeva tuulega kaasneb ka tuisk. Peame veel hoolega jälgima, kuidas ilmaprotsessid edasistes prognoosides muutuvad,” teatas sĂĽnoptik.

Avafoto: Pexels

Eesti: Koroonaviirusega on haiglates 269 nakatunut, ööpäevaga suri kolm inimest

NordenBladet – Reede (14.jaanuar) hommikuse seisuga on haiglas 269 koroonaviirusega nakatunud patsienti, neist 191 vajab haiglaravi raskeloomulise Covid-19 tõttu.

Ööpäev varem oli haiglas 28 inimest vähem ja raskeloomulise Covid-19 tõttu kümme inimest vähem ehk mõlemad haiglaravi näitajad on kasvanud.

150 patsienti ehk 78,5 protsenti oli on vaktsineerimata ja 41 ehk 21,5 protsenti oli lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 53 uut haigusjuhtu. Intensiivravil on 20 inimest, neist juhitaval hingamisel 14.

Suri kolm koroonaviirusega nakatunud inimest: 76-aastane mees, 77-aastane naine ja 89-aastane naine. Kokku on Eestis surnud 1970 koroonaviirusega nakatunud inimest.

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti 8120 testitulemust, millest 2087 osutus positiivseks. Eesti viimase kahe nädala nakatumisnäitaja on nüüd 1586,2.

Meie naabritest on see näitaja Rootsis 2178,6, Soomes 2032,0, Leedus 1407,6 ja Lätis 1084,0.

Kokku on alates pandeemia algusest Eestis koroonaviirus diagnoositud 262 482 inimesel.

Viimase seitsme päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 123,4 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta on nakatunud keskmiselt 150 vaktsineerimata inimest päevas.

Ööpäeva jooksul manustati 5941 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 550.

Reede hommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 334 534 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 61,9 protsenti. Täisealistest on vaktsineeritud 72,7 protsenti.