NordenBladet – Kõrge elektrihinna tingimustes on mõned elektrimüüjad muutnud oma äriklientidega sõlmitud fikseeritud hinnaga lepingud ühepoolselt ümber börsihinnaga lepinguteks. Eratarbijaid selline üllatus ei ähvarda, sest seadus seda ei võimalda. Näiteks Narva-Jõesuu Meresuu spaad ja hotelli tabas ebameeldiv üllatus, kui elektrimüüja lepingu ühepoolselt ümber tegi.
“Me viisime läbi hanke, selle võitis firma Inter Rao Eesti OÜ. Temaga sõlmiti elektriostuleping kaheks aastaks. Üksikasju ma ei hakka rääkima, aga see oli meile kõige soodsam ning 2019. aasta teises pooles sõlmisime lepingu. Aga 2021. aasta keskpaiku tuli teade, et leping lõpetatakse ühepoolselt ning meid viiakse üle börsipaketile,” rääkis Meresuu spaahotelli tegevjuht Igor Baranov.
Inter Rao Eesti tegevdirektor Diana Jašina ütles, et nemad oma kliendilepinguid ei kommenteeri.
Suured elektrimüüjad kinnitavad, et nemad äriklientidega sõlmitud lepinguid ühepoolselt ei muuda, kuigi turusituatsioon paneb nad raskesse olukorda.
Nii Eesti Energia kui Alexela kinnitasid, et nemad lepinguid ühepoolselt ei lõpeta.
NordenBladet – Rootsi tõstis oma sõjalist valmisolekut Gotlandi saarel, kuna sel nädalal sisenesid Läänemerele kolm Vene Põhjalaevastiku dessantlaeva. “Minu ülesanne on vägede paigutamine ja valmisoleku tõstmine,” ütles Rootsi relvajõudude ühisoperatsioonide juht Michael Claesson. Tema sõnul ei ole valmisolekut tõstetud mitte ainult Gotlandil (eesti keeles Ojamaal*), vaid mitmel pool riigis.
Valmisolekutaseme tõstmist on saarel selgesti näha, kuna sadamates, Visby lennujaamas ning sõjaväeobjektide lähistel patrullivad sõjaväelased, kirjutas leht.
Valmisoleku suurendamise põhjuseks peetakse seda, et kolmapäeval sisenesid Läänemerele kolm Venemaal Koola poolsaarel baseerunud dessantlaeva.
“Ma saan ainult öelda, et need laevad on mõeldud mereväelaste transportimiseks ning seda tüüpi üksused tegelevad dessantoperatsioonidega,” selgitas kindralleitnant Claesson Aftonbladetile.
Tema sõnul on Gotlandil rakendatud nii avalikkusele nähtavaid kui ka varjatud kaitsemeetmeid.
Claesson rääkis esmaspäeval Aftonbladetile antud usutluses, et julgeolekuolukord on äärmiselt tõsine ning Venemaa rünnakut Rootsile ei saa välistada. Neljapäeval kordas ta oma hinnangut.
_____________________
* Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Ojamaa pindala on 2994 km². Saare suurim linn ja halduskeskus on läänekaldal asuv kunagine hansalinn Visby. Ojamaal elab ligi 60 000 inimest, neist umbes 22 600 Visbys. Saare elanike põhiline sissetulek tuleb turismist ja põllumajandusest. Ojamaa kuulub Rootsile.
NordenBladet – Taani endine kaitseminister Claus Hjort Frederiksen (74) ütles reedel avalduses, et talle esitati süüdistus karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb riigireetmist läbi riigisaladuse lekitamise.
Selle nädala alguses levis uudis, et samadel põhjustel on vahi all Taani välisluureagentuuri juht Lars Findsen. Findsen on väidetavalt kõrgelt salastatud teabe lekitamise eest juba alates 8. detsembrist vangis istunud, teatas kohalik meedia. Findsen juhtis siseriiklikku julgeolekuteenistust PET (Politiets Efterretningstjeneste ehk Politsei Luureteenistus) aastatel 2002-2007. Pärast seda juhtis ta välisluureteenistust FE (Forsvarets Efterretningstjeneste – Riigikaitse Luureteenistus) alates 2015. aastast kuni ametist kõrvaldamiseni 2020. aasta augustis pärast seda, kui sõltumatu järelevalveorgan kritiseeris teenistust teravalt tahtliku informatsiooni kinnihoidmise ja Taani seaduste rikkumise eest. 10. jaanuaril toimus Kopenhaageni kohtus kinniste uste taga vahi alla jätmise istung ja Findsen otsustati vahi alla jätta veel vähemalt 4. veebruarini.
Taani ringhäälingu DR teatel on juhtum seotud salastatud teabe lekitamisega meediaväljaannetesse. DR teatas 2020. aastal, et Taani luureteenistus jagas USA Riikliku Julgeolekuagentuuriga (NSA) andmeid. Seetõttu võis NSA-l olla juurdepääs Taani kodanike isikuandmetele.
Eelmisel aastal jagasid Taani meediaväljaanded riigi luuretegevusega seotud konfidentsiaalset informatsiooni.
Frederiksen nimetas süüdistusi hullumeelseteks.
________________________________________
Claus Hjort Frederiksen (sündinud 4. septembril 1947 Kopenhaagenis) on Taani jurist ja poliitik, ta kuulub erakonda Venstre. Ta oli 28. novembrist 2016 kuni 27. juunini 2019 Taani kaitseminister.
Ta oli aastatel 2001–2009 tööministriks Anders Fogh Rasmusseni esimeses, teises ja kolmandas valitsuses. Aastatel 2009–2010 oli ta rahandusministriks Lars Løkke Rasmusseni esimeses valitsuses, aastatel 2015–2016 oli ta rahandusministriks Lars Løkke Rasmusseni teises valitsuses. 28. novembrist 2016 kuni 27. juunini 2019 oli ta Taani kaitseminister Lars Løkke Rasmusseni kolmandas valitsuses.
NordenBladet —Valitsus kiitis eilsel istungil heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustuse ehk nn patsiendikindlustuse eelnõu. Loodav patsiendikindlustus aitab muuta tervishoidu patsientide jaoks turvalisemaks ning lihtsustab võimaliku kahju korral hüvitiste saamist.
„Patsiendikindlustuse loomisega saavad patsientide huvid senisest paremini kaitstud – süsteem toetab ohutumat ja kvaliteetsemat ravi, soodustab ravivigadest teavitamist ja nende ennetamist. Samuti muutub inimese jaoks lihtsamaks võimaliku tervisekahju tekkimisel hüvitise saamine,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Raviasutustel ja arstidel võimaldab uue süsteemi loomine edaspidi ohujuhtumitega senisest avatumalt ja julgemalt tegeleda ning neist õppida. See on tervishoius kauaoodatud ja vajalik samm.“
Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega tekib raviasutustele kohustus vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks ning kui patsient saab raviprotsessis tervisekahju, mida oleks olnud võimalik vältida, siis kahjunõude korral hindab juhtumi asjaolusid ning maksab kindlustusjuhtumi korral välja kahjuhüvitise kindlustusandja. Praegu on patsiendil võimalik nõuda hüvitist otse raviasutuselt või kohtu kaudu ning soovi korral saada juhtumile eksperthinnang tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonilt.
Uue patsiendiohutus- ja kindlustussüsteemi loomise eesmärk on muuta kahju hüvitamine kannatada saanud inimese jaoks lihtsamaks ja kiiremaks võrreldes hüvitise taotlemisega kohtu kaudu või otse raviasutusega vaidlusse asudes. Patsient saab edaspidi pöörduda hüvitise taotlemiseks kindlustusandja poole, kes konkreetsele raviasutusele kindlustust pakub, juhtumit menetleb ja otsustab kahju hüvitamise. Kahju hakatakse hüvitama kindlate piirmääradeni sõltuvalt kahju suurusest.
Samas jääb patsiendile ka pärast kindlustusseltsilt otsuse saamist, kas juhtum kuulub hüvitamisele, võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks, kui ta otsusega ei nõustu. Lepituskomisjon luuakse terviseameti juurde.
Kolm aastat pärast kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi käivitumist on kavas analüüsida vastutuskindlustuse toimimist ning järgmise sammuna luua vajadusel patsiendikindlustusfond. Nii võib patsientidel tekkida edaspidi võimalus pöörduda kindlustusandjate moodustatava patsiendikindlustusfondi poole.
Koos vastutuskindlustuse regulatsiooni loomisega kaasajastatakse ka tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõudeid. Seadusega luuakse juhtumitest teavitamise kord, et ohu- ja kahjujuhtumeid ennetada ning seeläbi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja ohutust parandada.
Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu on välja töötanud töörühm, kuhu kuulusid nii patsientide, arstide, õdede, perearstide, hambaarstide, haiglate, eratervishoiuasutuste, Tartu Ülikooli ning Eesti Kindlustusseltside Liidu esindajad. Lisaks kaasati eelnõu väljatöötamisse kindlustusõiguse eksperdid, justiitsministeerium ja prokuratuur. Eelnõu läbis ametlikud kooskõlastusringid 2019. aastal. Patsiendikindlustuse seadus on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. juulil.
Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna 24. jaanuaril 2021 sõlmitud koalitsioonilepe aastateks 2021 – 2023 näeb ette patsiendikindlustuse süsteemi loomisega edasi liikumise, et tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus.
NordenBladet — Soome piirikontrolli ja piiriületuse piirangud jäävad kuni 31. jaanuarini suures osas muutumatuks. Küll on piirangutes mõnevõrra leevendust neile, kes meditsiinilistel põhjustel ei saa koroonavaktsiini võtta. Valitsus otsustas teha muudatused 13. jaanuari istungil ja uus kord jõustub esmaspäeval, 17. jaanuaril 2022.
Sisepiirikontroll taastati tervenisti Soome ja kõigi Schengeni riikide vahelisele piiriületusele alates 28. detsembrist. Lisaks karmistati piiriületuse piiranguid ja tervisekaitsemeetmeid nii, et mõne erandiga nõutakse kõigilt välismaalt Soome saabujatelt tõendit täieliku vaktsiinikuuri läbimise või vähem kui kuus kuud tagasi läbi põetud koroonahaiguse kohta ning neile lisaks tõendist alla 48 tunni vanuse negatiivse COVID-19 testi kohta. Nõue kehtib 2006. aastal või varem sündinutele.
Kergendus neile, kes meditsiinilistel põhjustel ei saa koroonavaktsiini võtta
Detsembri lõpus tehtud sisepiirikontrolli otsust muudetakse nii, et Soome pääsevad inimesed, kes ei saa meditsiinilistel põhjustel COVID-19 vaktsiini võtta, kui neil on seda tõendav arstitõend ja tõend alla 48 tunni vanuse negatiivse COVID-19 testi kohta.
Samuti muudetakse välispiiriliikluse otsust selliselt, et Schengeni piirkonda mittekuuluvatest ELi riikidest lubatakse Soome siseneda isikutel, kes meditsiinilistel põhjustel ei saa võtta COVID-19 vaktsiini, kui neil on eelnimetatud tõendid. Ülejäänud kolmandate riikide puhul jätkuvad sisenemispiirangud kooskõlas varasema otsusega.
Välispiiriliiklus tähendab piiriületust Soome ja kolmandate riikide vahel väljaspool Schengeni ala.
Reklaam:
Erandid piirikogukondade elanikele ja Ahvenamaale saabujatele
Erandina võivad Soome ja Rootsi ning Soome ja Norra piiriäärsete kogukondade elanikud ning Rootsi Norrtälje valla ja Ahvenamaa maakonna vahel reisivad isikud Soome siseneda, kui neil on kas kinnitatud COVID-19 vaktsiinikuuri läbimise tõend, tõend vähem kui kuus kuud tagasi läbi põetud koroonahaiguse või tõend mitte rohkem kui 7 päeva enne Soome saabumist tehtud COVID-19 testi negatiivse tulemuse kohta.
Negatiivset testitulemust ei nõuta Soome kodanikelt
Negatiivset koroonatesti tulemust ei nõuta Soome kodanikelt, Soomes alaliselt elavatelt välismaalastelt või isikutelt, kelle riiki sisenemisel on hädavajalik põhjus, näiteks kaalukad perekondlikud või muud kaalukad isiklikud põhjused. Kõigile reisijatele kehtivad aga nakkushaiguste seadusest tulenevad tõendite esitamise nõuded ja piirkondlike ametiasutuste otsused kohustusliku tervisekontrolli kohta.
Soomlastest turistid peaksid ka arvestama, et kuigi Soome pääseb ilma testita, võivad teistel riikidel ja lennufirmadel olla oma testinõuded.
