NordenBladet —Valitsuskabinet otsustas teisipäeval toetada maaeluministri ettepanekut, et Maaelu Edendamise Sihtasutus alustaks maale elama asumist soodustava pilootprogrammi ellu viimist Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal.
„Tegu on Vabariigi Valitsusele olulise tegevusega, mis soodustab inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse ja noorte eneseteostusvõimalusi maal ning aitab seeläbi kaasa Eesti tasakaalustatud arengule,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse.
Maaeluministri sõnul on maapiirkonnas peamised probleemid kinnisvara madal turuväärtus ja sellest tingitud täiendavate lisatagatiste nõuded laenu saamisel. Samuti tuleb arvestada, et mida kaugemal keskusest kinnisvara asub, seda keerulisemaks ka laenu saamine muutub. „Siin saab riik tulla appi, aidates leevendada sellise turutõrke mõju,“ lausus Urmas Kruuse.
Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu hakatakse koostöös pankadega andma pilootprojekti raames kaaslaenu kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis Põlva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal. Sihtpiirkonnaks on kuni 1000 elanikuga asustusüksused, mis tagab pilootprojekti rakendamise piirkondades, kus laenu saamine on kõige keerulisem.
Urmas Kruuse sõnul analüüsiti toetusprogrammi sihtpiirkondade valikul nii rahvastikunäitajaid, majanduslikke näitajaid kui ka piirkonna kinnisvaraturu hinnastatistikat. Samuti arvestati asjaoluga, et piirkonnas peab olema nõudlus kodu soetamiseks, piisav kinnisvara turuaktiivsus ja ka arvestatav elanike hulk.
Pilootprojekti elluviimiseks on plaanitud MESi omakapitalist vahendeid 5 miljoni euro ulatuses. Täpsemad tingimused töötab välja MES koostöös Maaeluministeeriumiga ning kinnitab MESi nõukogu.
Pilootprojekti eesmärk on soodustada maale elama asumist, mis panustab “Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavasse aastani 2030”, mille visiooniks on, et maal on hea elada!
NordenBladet —Teisisõnu esineb Balti ja Rootsi aktsiaturgude vahel kointegratsioon ehk pikaajaline stabiilne tasakaaluseos. Isegi siis, kui Balti ja Rootsi aktsiaturud liiguvad ajutiselt erisuunaliselt, võib olla kindel, et varem või hiljem tasakaaluline liikumine taastub. Teiseks kinnitab analüüs fakti, et igasugune šokk Rootsi aktsiaturgudel kandub alati üle ka Balti aktsiaturgudele, nendib Kersti Harkmann kolmest artiklist koosnevas doktoritöös „Esseed volatiilsusest ja nakkuslikkusest finantsturgudel”.
Teiste turgudega sarnane side puudub
Balti aktsiaturgude integratsiooni arenenud aktsiaturgudega käsitlebki autor töö teises osas, uurides, kas meie ja valitud riikide aktsiaturgude vahel esineb ajavahemikus 2005-2015 pikaajalist stabiilset tasakaaluseost. Analüüsiks kasutatakse nädalase sagedusega andmeid ning arenenud aktsiaturgude võrdlusindeksitena Euro Stoxx 50 indeksit, OMX Helsingi aktsiaindeksit, Rootsi aktsiaindeksit ja USA S&P 500 indeksit.
Tulemused näitavad, et peale Rootsi puudub Balti aktsiaturgudel pikaajaline tasakaalu seos teiste arenenud aktsiaturgudega. Ja tulemus kinnitab, et šokke ja finantskriise, mis kanduvad üle kointegratsiooni tõttu, ei saa pidada nakkuslikeks. Pigem on tegemist loomuliku levikuga, mis on tingitud turgude integratsioonist ja lähedastest seostest. Seega pakuvad Balti riikide aktsiaturud arenenud aktsiaturgudele häid portfelli hajutamise võimalusi.
Kriisiaegne aktsiaturgude nakkuslikkus
Harkmann keskendub doktoritöö esimeses artiklis „Kriisiaegne Lääne aktsiaturgude nakkuslikkus Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturgudele aastatel 2008 kuni 2012” Euroopa finantsturgude lühiajalistele koosliikumistele globaalse finantskriisi ajal. Tulemused näitavad, et ajal, mil finantsturud olid finantskriisist tingituna väga kõikuvad, suurenesid ka korrelatsioonikordajad valitud indeksite vahel hüppeliselt. Suurimad keskmised korrelatsioonitasemed saavutati Lehman Brothers’i pankroti ja Euroopa võlakriisi ajal, kui Kreeka taotles finantsabi. Need järsud tõusud on ajutised ja iseloomustavadki finantsturgude lühiajalisi koosliikumisi.
Kolmas artikkel „Optimaalne valuutariski maandamine ja „carry“ tehingud“ otsib vastust küsimusele, kuidas saaksid institutsionaalsed ja riskikartlikud investorid vähendada finantsturgude koosliikumiste mõju välisriikide võlakirjadesse investeerimisel. Küsimust uuriti euroala investori perspektiivist, kasutades seitsme riigi võlakirjadest koosnevat portfelli ja nädalase sagedusega andmeid. Klassikalist regressioonanalüüsi ja DCC-GARCH-mudelit kasutades leitakse võlakirjaportfellidele optimaalsed valuutariski maandamise tasemed. Omavahel võrreldakse maandamata, täielikult maandatud ja optimaalselt maandatud valuutariskidega portfelle.
Artiklis selgub, et valuutariski maandamisel väheneb välisriikide võlakirjade portfelli volatiilsus märkimisväärselt. Parim riski ja tulususe suhe saavutatakse valuutariski optimaalse maandamise korral. Lisaks näitavad tulemused, et optimaalselt maandatud portfelli puhul on optimaalsed valuutariski maandamise tasemed ja võlakirjade intressitasemed omavahel negatiivselt seotud – mida kõrgem on tulusus, seda madalam on optimaalne valuutariski maandamise tase.
Tallinna Tehnikaülikooli 103. sünnipäeval, 17. septembril sai Kersti Harkmann kätte doktorikraadi, tema töö teemaks on „Esseed volatiilsusest ja nakkuslikkusest finantsturgudel”. Kokku promoveeriti 66 doktorit.
NordenBladet —Riigikogu liige Jaak Juske uuris Riigikogu infotunnis peaminister Kaja Kallaselt, millal saab õpetajate keskmine palk olema 120 protsenti riigi keskmisest.
Juske märkis küsimust sõnastades, et Eesti on riigina andnud õpetajatele lubaduse, et õpetajate keskmine palk peab moodustama riigi keskmisest 120 protsenti ning mullu jõuti 112 protsendini, kuigi juba siis oleks pidanud see eesmärk täidetud olema. „Viieprotsendilise palgatõusuga on uuel aastal õpetajate keskmine palk alla riigi keskmise palga. Ehk sellest 120st protsendist oleme me järgmisel aastal valgusaastate kaugusel,“ ütles Juske. Samuti soovis ta teada, mille arvelt tuleb järgmise aasta palgatõus.
Peaminister Kallas ütles vastuses, et kuna Haridus- ja Teadusministeerium leidis ümberkorraldusi tehes oma vahenditest täiendavalt raha, siis tõuseb õpetajate palk järgmisel aastal 5 protsendi asemel 7,3 protsenti, mis on peaministri sõnul samas suurusjärgus muude palkade tõusuga. „Õpetajate keskmine palk tõuseb 1653 euroni, see kasv on 113 eurot, ja kui me räägime palga alammäärast, siis see tõuseb 1412 euroni. „Ehk siis tõesti see palgakasv on ette nähtud ja neid pingutusi selle jaoks on tehtud, et õpetajaid vääriliselt tasustada,“ märkis Kallas.
„Loomulikult on soov, et see palk oleks veelgi suurem. Ja õnneks kohalikud omavalitsused saavad ka üle 100 miljoni juurde uues eelarves,“ lisas Kallas. Ta ütles, et paljud kohalikud omavalitsused kavatsevad anda oma omavalitsuste õpetajatele palgalisa, et nende palk veelgi tõuseks. „See on kindlasti meie ühine mure,“ sõnas peaminister.
Palgatõusu vahendite kohta ütles Kallas, et Haridus‑ ja Teadusministeerium plaanib edasi lükata või ära jätta teatud investeeringuid n-ö betooni, majadesse, ja suunab selle raha investeeringuks inimestesse ehk õpetajatesse.
Lisaks vastas peaminister Helle-Moonika Helme küsimusele valitsuse välispoliitikast, Priit Sibula küsimusele koroonakriisist, Martin Helme küsimusele ravikindlustusest, Mart Helme küsimusele vähemuste diskrimineerimisest ja Anti Poolametsa küsimusele retoorikast koroonahaigete ravimisel.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna vastas Heiki Hepneri küsimusele õppetöö korraldamise kohta tervisekriisi tingimustes.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik vastas Tarmo Kruusimäe küsimusele e-sigarettide riigisisese kaugmüügikeelu kohta.
NordenBladet —Täna, 29. septembril tähistatakse teist korda rahvusvahelist toidu raiskamise vähendamisele pühendatud päeva. Eestis keskendutakse sel puhul kodumajapidamiste ja potentsiaalsete annetajate teadlikkuse tõstmisele.
Igal aastal läheb maailmas toodetud toidust kolmandik raisku ehk prügikasti; samas kasvab inimeste arv, kellel on toidust puudus. Toidujäätmete teke ja toidu raiskamine on aktuaalsed teemad ka Eestis. Tänavu kevadel valminud Keskkonnaministeeriumi tellitud toidujäätmete ja toidukao tekke uuringust selgus, et Eesti kauplustest läheb annetamisele vaid 12% müümata jäänud toidust.
„Eestis on pea 300 000 absoluutses ja suhtelises vaesuses elavat inimest, kes vajavad toiduabi. Viimasel aastal on lisandunud suure võlakoormaga perekondi ja teisi, kes on raskustesse sattunud koroonaviiruse levikust tingituna. Kvaliteetsete toiduülejääkide kogumine ja ümberjaotamine on hea võimalus säästa keskkonda ja toetada abivajavaid peresid ja üksi elavaid vanemaid inimesi, sajad Eesti ettevõtted panustavad juba praegu toidu päästmisesse,“ ütles Sotsiaalministeeriumi nõunik Tea Varrak.
Varraku sõnul võib toidu annetamisega tegelemine tunduda lisatöö ja -kuluna, kuid tegelikult saab see olla ettevõttele kasulik. „Toitu ära visates tuleb tasuda jäätmeveo ja -käitluse eest, aga annetamisel neid kulusid ei ole ning ettevõte saab aidata abivajajaid ja panustada keskkonnahoidu. Nimelt kaasnevad toidu äraviskamisega ressursside asjatu raiskamine ja negatiivne mõju keskkonnale. Toidu annetamine on üks viis, kuidas toidujäätmete teket ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid vähendada.“
Annetamisel on kõige olulisem toidu ohutuse tagamine. Selleks on Põllumajandus- ja Toiduamet koostanud juhendi „Toiduohutus annetamisel“. Valminud interaktiivselt veebilehelt leiab viited nii toiduohutust kui ja annetuste maksustamist kajastavatele juhenditele.
Toidu ülejääkide ohutu ümberjaotamisega tegeleb Eestis kõige ulatuslikumalt SA Eesti-Hollandi Heategevusfond ehk toidupank, mis on tänaseks arenenud üle-eestiliseks toidupankade võrgustikuks. Lisaks toidupangale aitavad annetatud toidu abivajajateni viia Lasterikaste Perede Liit, Päästearmee, Punane Rist, Puuetega Inimeste Liit, kirikud ja kogudused jt.
Toidujäätmete tekke ja toidu raiskamise vähendamiseks on oluline tähelepanu pöörata ka tarbimisharjumustele. Kevadel valminud toidujäätmete ja toidukao uuringust selgus, et tarneahela eri sektorite võrdluses läheb enim toitu raisku kodudes. Kokku viskavad Eesti kodumajapidamised ära ligikaudu 98 miljoni euro väärtuses toitu aastas. Kõige enam läheb meie kodudes prügikasti aed- ja juurvilju, aga ka valmistoidu jääke, puuvilju ja marju ning piimatooteid. Sageli on toidu äraviskamise põhjuseks see, et toit rikneb enne, kui see ära süüakse.
„Teadlikum toiduga majandamine saab alguse menüü ja ostude planeerimisest, arvestades, mis toiduained on külmikus ja kappides juba olemas. Püüdke sättida menüüd planeerides toidukordi nii, et toorained kattuksid või saaks eelmise päeva söögist järgmisel päeval uue roa valmistada,“ soovitab Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Kibin.
Sageli ei mõisteta pakendil säilimisaja märgistuse „parim enne“ ja kõlblik kuni“ erinevusi. “Kõlblik kuni” märgitakse kiiresti riknevale toidule, mis võib muutuda lühikese aja jooksul inimese tervist ohustavaks. See toit tuleb ära süüa enne kuupäeva möödumist. „Parim enne“ kuupäev näitab aga toidu kvaliteeti märgitud ajani ja selle möödumisel on toitu veel mõnda aega ohutu süüa. “Selleks, et toidud enne säilimistähtaja möödumist saaksid söödud, tasub külmikus või kapis tõsta vanemad ja lühema säilimisajaga tooted ettepoole. Samuti võib pereliikmetega kokku leppida, et külmikus üks riiul on selline, kuhu alati paigutatakse esmajärjekorras söömist vajavad toidud,” lisas Kibin.
Rohkem nippe toiduraiskamise vähendamiseks leiab Keskkonnaministeeriumi kampaanialehelt “Austa toitu jäägitult“: https://envir.ee/toidujäätmed.
Vaata lehelt https://toiduannetamine.ee, kellele saad oma lähiümbruskonnas toitu annetada. Samal lehel saad lugeda ka toiduannetamisega seotud müüte.
NordenBladet — Soome haiglaõde Janina saab põhipalka 2600 eurot kuus, aga sellele vaatamata on otsustanud eriala vahetada. Nõnda talitavad nüüd sajad haiglaõed üle Soome. 38-aastane Janina tunnistab, et algul tahtis ta saada ämmaemandaks, aga õppimise ajal huvi muutus ja ta otsustas hakata haiglaõeks, vahendab Iltalehti.
Naine tunnistab, et on oma tööd teinud südamega ja tema kutsumus on olla haiglaõde. Nüüd aga otsustas ta täita oma ammuse unistuse minna ülikooli arstideadust õppima. Viimase aasta jooksul on paljud tema kolleegid eriala vahetanud.
Janina sõnul on haiglaõdedel väga suur vastutus. Nad peavad olema kogu aeg patsiendi kõrval ning pöörama patsiendi olukorrale tähelepanu. Haiglaõde on see, kes annab patsiendi kohta infot edasi, et talle ravi määrata.
Kuigi haiglaõdedel on kõrgkooli haridus, on palk vaid 2600 eurot kuus. Kuivõrd töö on väga raske, ei vasta see palk töö raskusastmele.
Naine räägib, et palju räägitakse lisatasudest, aga need on ohtlikud. Lisatasud tähendavad, et igal teisel aastal on naine jõulude ajal tööl. Ja et kolme nädala jooksul on vähemalt üks nädalalõpp töö juures.
Naine on välja arvestanud, et jõulude lisatasu on 200 eurot miinus maksud. 200 eurost on naise jaoks tähtsam, et ta saab veeta jõulud koos perega.
Tööl mööduvad ka õhtud ja ööd. See aeg peab ta olema pere juurest eemal. Sageli unustatakse vahetustega tööga kaasnev väsimus ja taastumise vajadus. naine töötab vastsündinute osakonnas ning seal tuleb arvestada teiste perede vajadustega, mis nõuab palju vaimset pingutamist ja empaatiat.
Janina peres on abikaasa ning 11-, 7- ja 2-aastased tütred. Naisel on tugivõrgustik, kes teda vajadusel abistab. Isegi ämm on valmis 500 kilomeetri kauguselt kohale sõitma.
Naine tunnistab, et tahtis tegelikult minna arstiks õppima, aga kartis, et ei saa sisse. Nüüd proovis ta uuesti ja peaaegu sai sisse. Järgmisel aastal proovib uuesti.
Arstiks saamine võtab aega 6 aastat. Kui ta 45-aastaselt lõpetab, siis jääb pensionile 75-aastaselt. See tähendab veel 30 tööaastat. Naine leiab, et õppida pole kunagi liiga hilja. Ta ei taha seda, et pensionile jäädes peab kahetsema, et arstiks ei õppinud. Ta leiab, et tänu 10 aastale haiglaõena saab temast tulevikus parem arst ning parem kolleeg raviasutuses.
