NordenBladet âValitsuskabinet otsustas teisipĂ€eval toetada maaeluministri ettepanekut, et Maaelu Edendamise Sihtasutus alustaks maale elama asumist soodustava pilootprogrammi ellu viimist Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal.
âTegu on Vabariigi Valitsusele olulise tegevusega, mis soodustab inimeste tagasipöördumist maapiirkondadesse ja noorte eneseteostusvĂ”imalusi maal ning aitab seelĂ€bi kaasa Eesti tasakaalustatud arengule,â sĂ”nas maaeluminister Urmas Kruuse.
Maaeluministri sĂ”nul on maapiirkonnas peamised probleemid kinnisvara madal turuvÀÀrtus ja sellest tingitud tĂ€iendavate lisatagatiste nĂ”uded laenu saamisel. Samuti tuleb arvestada, et mida kaugemal keskusest kinnisvara asub, seda keerulisemaks ka laenu saamine muutub. âSiin saab riik tulla appi, aidates leevendada sellise turutĂ”rke mĂ”ju,â lausus Urmas Kruuse.
Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu hakatakse koostöös pankadega andma pilootprojekti raames kaaslaenu kahes Eesti piirkonnas: Kagu-Eestis PĂ”lva-, VĂ”ru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal. Sihtpiirkonnaks on kuni 1000 elanikuga asustusĂŒksused, mis tagab pilootprojekti rakendamise piirkondades, kus laenu saamine on kĂ”ige keerulisem.
Urmas Kruuse sĂ”nul analĂŒĂŒsiti toetusprogrammi sihtpiirkondade valikul nii rahvastikunĂ€itajaid, majanduslikke nĂ€itajaid kui ka piirkonna kinnisvaraturu hinnastatistikat. Samuti arvestati asjaoluga, et piirkonnas peab olema nĂ”udlus kodu soetamiseks, piisav kinnisvara turuaktiivsus ja ka arvestatav elanike hulk.
Pilootprojekti elluviimiseks on plaanitud MESi omakapitalist vahendeid 5 miljoni euro ulatuses. TÀpsemad tingimused töötab vÀlja MES koostöös Maaeluministeeriumiga ning kinnitab MESi nÔukogu.
Pilootprojekti eesmĂ€rk on soodustada maale elama asumist, mis panustab “PĂ”llumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavasse aastani 2030”, mille visiooniks on, et maal on hea elada!
NordenBladet âTeisisĂ”nu esineb Balti ja Rootsi aktsiaturgude vahel kointegratsioon ehk pikaajaline stabiilne tasakaaluseos. Isegi siis, kui Balti ja Rootsi aktsiaturud liiguvad ajutiselt erisuunaliselt, vĂ”ib olla kindel, et varem vĂ”i hiljem tasakaaluline liikumine taastub. Teiseks kinnitab analĂŒĂŒs fakti, et igasugune ĆĄokk Rootsi aktsiaturgudel kandub alati ĂŒle ka Balti aktsiaturgudele, nendib Kersti Harkmann kolmest artiklist koosnevas doktoritöös âEsseed volatiilsusest ja nakkuslikkusest finantsturgudelâ.
Teiste turgudega sarnane side puudubÂ
Balti aktsiaturgude integratsiooni arenenud aktsiaturgudega kĂ€sitlebki autor töö teises osas, uurides, kas meie ja valitud riikide aktsiaturgude vahel esineb ajavahemikus 2005-2015 pikaajalist stabiilset tasakaaluseost. AnalĂŒĂŒsiks kasutatakse nĂ€dalase sagedusega andmeid ning arenenud aktsiaturgude vĂ”rdlusindeksitena Euro Stoxx 50 indeksit, OMX Helsingi aktsiaindeksit, Rootsi aktsiaindeksit ja USA S&P 500 indeksit.
Tulemused nĂ€itavad, et peale Rootsi puudub Balti aktsiaturgudel pikaajaline tasakaalu seos teiste arenenud aktsiaturgudega. Ja tulemus kinnitab, et ĆĄokke ja finantskriise, mis kanduvad ĂŒle kointegratsiooni tĂ”ttu, ei saa pidada nakkuslikeks. Pigem on tegemist loomuliku levikuga, mis on tingitud turgude integratsioonist ja lĂ€hedastest seostest. Seega pakuvad Balti riikide aktsiaturud arenenud aktsiaturgudele hĂ€id portfelli hajutamise vĂ”imalusi.
Kriisiaegne aktsiaturgude nakkuslikkus Â
Harkmann keskendub doktoritöö esimeses artiklis âKriisiaegne LÀÀne aktsiaturgude nakkuslikkus Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturgudele aastatel 2008 kuni 2012â Euroopa finantsturgude lĂŒhiajalistele koosliikumistele globaalse finantskriisi ajal. Tulemused nĂ€itavad, et ajal, mil finantsturud olid finantskriisist tingituna vĂ€ga kĂ”ikuvad, suurenesid ka korrelatsioonikordajad valitud indeksite vahel hĂŒppeliselt. Suurimad keskmised korrelatsioonitasemed saavutati Lehman Brothersâi pankroti ja Euroopa vĂ”lakriisi ajal, kui Kreeka taotles finantsabi. Need jĂ€rsud tĂ”usud on ajutised ja iseloomustavadki finantsturgude lĂŒhiajalisi koosliikumisi.
Kolmas artikkel âOptimaalne valuutariski maandamine ja âcarryâ  tehingudâ otsib vastust kĂŒsimusele, kuidas saaksid institutsionaalsed ja riskikartlikud investorid vĂ€hendada finantsturgude koosliikumiste mĂ”ju vĂ€lisriikide vĂ”lakirjadesse investeerimisel.  KĂŒsimust uuriti euroala investori perspektiivist, kasutades seitsme riigi vĂ”lakirjadest koosnevat portfelli ja nĂ€dalase sagedusega andmeid. Klassikalist regressioonanalĂŒĂŒsi ja DCC-GARCH-mudelit kasutades leitakse vĂ”lakirjaportfellidele optimaalsed valuutariski maandamise tasemed. Omavahel vĂ”rreldakse maandamata, tĂ€ielikult maandatud ja optimaalselt maandatud valuutariskidega portfelle.
Artiklis selgub, et valuutariski maandamisel vĂ€heneb vĂ€lisriikide vĂ”lakirjade portfelli volatiilsus mĂ€rkimisvÀÀrselt. Parim riski ja tulususe suhe saavutatakse valuutariski optimaalse maandamise korral. Lisaks nĂ€itavad tulemused, et optimaalselt maandatud portfelli puhul on optimaalsed valuutariski maandamise tasemed ja vĂ”lakirjade intressitasemed omavahel negatiivselt seotud â mida kĂ”rgem on tulusus, seda madalam on optimaalne valuutariski maandamise tase.
Tallinna TehnikaĂŒlikooli 103. sĂŒnnipĂ€eval, 17. septembril sai Kersti Harkmann kĂ€tte doktorikraadi, tema töö teemaks on âEsseed volatiilsusest ja nakkuslikkusest finantsturgudelâ. Kokku promoveeriti 66 doktorit.
NordenBladet âRiigikogu liige Jaak Juske uuris Riigikogu infotunnis peaminister Kaja Kallaselt, millal saab Ă”petajate keskmine palk olema 120 protsenti riigi keskmisest.
Juske mĂ€rkis kĂŒsimust sĂ”nastades, et Eesti on riigina andnud Ă”petajatele lubaduse, et Ă”petajate keskmine palk peab moodustama riigi keskmisest 120 protsenti ning mullu jĂ”uti 112 protsendini, kuigi juba siis oleks pidanud see eesmĂ€rk tĂ€idetud olema. âViieprotsendilise palgatĂ”usuga on uuel aastal Ă”petajate keskmine palk alla riigi keskmise palga. Ehk sellest 120st protsendist oleme me jĂ€rgmisel aastal valgusaastate kaugusel,â ĂŒtles Juske. Samuti soovis ta teada, mille arvelt tuleb jĂ€rgmise aasta palgatĂ”us.
Peaminister Kallas ĂŒtles vastuses, et kuna Haridus- ja Teadusministeerium leidis ĂŒmberkorraldusi tehes oma vahenditest tĂ€iendavalt raha, siis tĂ”useb Ă”petajate palk jĂ€rgmisel aastal 5 protsendi asemel 7,3 protsenti, mis on peaministri sĂ”nul samas suurusjĂ€rgus muude palkade tĂ”usuga. âĂpetajate keskmine palk tĂ”useb 1653 euroni, see kasv on 113 eurot, ja kui me rÀÀgime palga alammÀÀrast, siis see tĂ”useb 1412 euroni. âEhk siis tĂ”esti see palgakasv on ette nĂ€htud ja neid pingutusi selle jaoks on tehtud, et Ă”petajaid vÀÀriliselt tasustada,â mĂ€rkis Kallas.
âLoomulikult on soov, et see palk oleks veelgi suurem. Ja Ă”nneks kohalikud omavalitsused saavad ka ĂŒle 100 miljoni juurde uues eelarves,â lisas Kallas. Ta ĂŒtles, et paljud kohalikud omavalitsused kavatsevad anda oma omavalitsuste Ă”petajatele palgalisa, et nende palk veelgi tĂ”useks. âSee on kindlasti meie ĂŒhine mure,â sĂ”nas peaminister.
PalgatĂ”usu vahendite kohta ĂŒtles Kallas, et Haridusâ ja Teadusministeerium plaanib edasi lĂŒkata vĂ”i Ă€ra jĂ€tta teatud investeeringuid n-ö betooni, majadesse, ja suunab selle raha investeeringuks inimestesse ehk Ă”petajatesse.
Lisaks vastas peaminister Helle-Moonika Helme kĂŒsimusele valitsuse vĂ€lispoliitikast, Priit Sibula kĂŒsimusele koroonakriisist, Martin Helme kĂŒsimusele ravikindlustusest, Mart Helme kĂŒsimusele vĂ€hemuste diskrimineerimisest ja Anti Poolametsa kĂŒsimusele retoorikast koroonahaigete ravimisel.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna vastas Heiki Hepneri kĂŒsimusele Ă”ppetöö korraldamise kohta tervisekriisi tingimustes.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik vastas Tarmo KruusimĂ€e kĂŒsimusele e-sigarettide riigisisese kaugmĂŒĂŒgikeelu kohta.
NordenBladet âTĂ€na, 29. septembril tĂ€histatakse teist korda rahvusvahelist toidu raiskamise vĂ€hendamisele pĂŒhendatud pĂ€eva. Eestis keskendutakse sel puhul kodumajapidamiste ja potentsiaalsete annetajate teadlikkuse tĂ”stmisele.
Igal aastal lĂ€heb maailmas toodetud toidust kolmandik raisku ehk prĂŒgikasti; samas kasvab inimeste arv, kellel on toidust puudus. ToidujÀÀtmete teke ja toidu raiskamine on aktuaalsed teemad ka Eestis. TĂ€navu kevadel valminud Keskkonnaministeeriumi tellitud toidujÀÀtmete ja toidukao tekke uuringust selgus, et Eesti kauplustest lĂ€heb annetamisele vaid 12% mĂŒĂŒmata jÀÀnud toidust.
âEestis on pea 300 000 absoluutses ja suhtelises vaesuses elavat inimest, kes vajavad toiduabi. Viimasel aastal on lisandunud suure vĂ”lakoormaga perekondi ja teisi, kes on raskustesse sattunud koroonaviiruse levikust tingituna. Kvaliteetsete toiduĂŒlejÀÀkide kogumine ja ĂŒmberjaotamine on hea vĂ”imalus sÀÀsta keskkonda ja toetada abivajavaid peresid ja ĂŒksi elavaid vanemaid inimesi, sajad Eesti ettevĂ”tted panustavad juba praegu toidu pÀÀstmisesse,â ĂŒtles Sotsiaalministeeriumi nĂ”unik Tea Varrak.
Varraku sĂ”nul vĂ”ib toidu annetamisega tegelemine tunduda lisatöö ja -kuluna, kuid tegelikult saab see olla ettevĂ”ttele kasulik. âToitu Ă€ra visates tuleb tasuda jÀÀtmeveo ja -kĂ€itluse eest, aga annetamisel neid kulusid ei ole ning ettevĂ”te saab aidata abivajajaid ja panustada keskkonnahoidu. Nimelt kaasnevad toidu Ă€raviskamisega ressursside asjatu raiskamine ja negatiivne mĂ”ju keskkonnale. Toidu annetamine on ĂŒks viis, kuidas toidujÀÀtmete teket ja sellega kaasnevaid keskkonnamĂ”jusid vĂ€hendada.â
Annetamisel on kĂ”ige olulisem toidu ohutuse tagamine. Selleks on PĂ”llumajandus- ja Toiduamet koostanud juhendi âToiduohutus annetamiselâ. Valminud interaktiivselt veebilehelt leiab viited nii toiduohutust kui ja annetuste maksustamist kajastavatele juhenditele.
Toidu uÌlejÀÀkide ohutu uÌmberjaotamisega tegeleb Eestis kĂ”ige ulatuslikumalt SA Eesti-Hollandi Heategevusfond ehk toidupank, mis on tĂ€naseks arenenud uÌle-eestiliseks toidupankade vĂ”rgustikuks. Lisaks toidupangale aitavad annetatud toidu abivajajateni viia Lasterikaste Perede Liit, PÀÀstearmee, Punane Rist, Puuetega Inimeste Liit, kirikud ja kogudused jt.
ToidujÀÀtmete tekke ja toidu raiskamise vĂ€hendamiseks on oluline tĂ€helepanu pöörata ka tarbimisharjumustele. Kevadel valminud toidujÀÀtmete ja toidukao uuringust selgus, et tarneahela eri sektorite vĂ”rdluses lĂ€heb enim toitu raisku kodudes. Kokku viskavad Eesti kodumajapidamised Ă€ra ligikaudu 98 miljoni euro vÀÀrtuses toitu aastas. KĂ”ige enam lĂ€heb meie kodudes prĂŒgikasti aed- ja juurvilju, aga ka valmistoidu jÀÀke, puuvilju ja marju ning piimatooteid. Sageli on toidu Ă€raviskamise pĂ”hjuseks see, et toit rikneb enne, kui see Ă€ra sĂŒĂŒakse.
âTeadlikum toiduga majandamine saab alguse menĂŒĂŒ ja ostude planeerimisest, arvestades, mis toiduained on kĂŒlmikus ja kappides juba olemas. PĂŒĂŒdke sĂ€ttida menĂŒĂŒd planeerides toidukordi nii, et toorained kattuksid vĂ”i saaks eelmise pĂ€eva söögist jĂ€rgmisel pĂ€eval uue roa valmistada,â soovitab Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nĂ”unik Kristel Kibin.
Sageli ei mĂ”isteta pakendil sĂ€ilimisaja mĂ€rgistuse âparim enneâ ja kĂ”lblik kuniâ erinevusi. “KĂ”lblik kuni” mĂ€rgitakse kiiresti riknevale toidule, mis vĂ”ib muutuda lĂŒhikese aja jooksul inimese tervist ohustavaks. See toit tuleb Ă€ra sĂŒĂŒa enne kuupĂ€eva möödumist. âParim enneâ kuupĂ€ev nĂ€itab aga toidu kvaliteeti mĂ€rgitud ajani ja selle möödumisel on toitu veel mĂ”nda aega ohutu sĂŒĂŒa. âSelleks, et toidud enne sĂ€ilimistĂ€htaja möödumist saaksid söödud, tasub kĂŒlmikus vĂ”i kapis tĂ”sta vanemad ja lĂŒhema sĂ€ilimisajaga tooted ettepoole. Samuti vĂ”ib pereliikmetega kokku leppida, et kĂŒlmikus ĂŒks riiul on selline, kuhu alati paigutatakse esmajĂ€rjekorras söömist vajavad toidud,â lisas Kibin.
Rohkem nippe toiduraiskamise vĂ€hendamiseks leiab Keskkonnaministeeriumi kampaanialehelt âAusta toitu jÀÀgitultâ: https://envir.ee/toidujÀÀtmed.
Vaata lehelt https://toiduannetamine.ee, kellele saad oma lĂ€hiĂŒmbruskonnas toitu annetada. Samal lehel saad lugeda ka toiduannetamisega seotud mĂŒĂŒte.
NordenBladet â Soome haiglaĂ”de Janina saab pĂ”hipalka 2600 eurot kuus, aga sellele vaatamata on otsustanud eriala vahetada. NĂ”nda talitavad nĂŒĂŒd sajad haiglaĂ”ed ĂŒle Soome. 38-aastane Janina tunnistab, et algul tahtis ta saada Ă€mmaemandaks, aga Ă”ppimise ajal huvi muutus ja ta otsustas hakata haiglaĂ”eks, vahendab Iltalehti.
Naine tunnistab, et on oma tööd teinud sĂŒdamega ja tema kutsumus on olla haiglaĂ”de. NĂŒĂŒd aga otsustas ta tĂ€ita oma ammuse unistuse minna ĂŒlikooli arstideadust Ă”ppima. Viimase aasta jooksul on paljud tema kolleegid eriala vahetanud.
Janina sÔnul on haiglaÔdedel vÀga suur vastutus. Nad peavad olema kogu aeg patsiendi kÔrval ning pöörama patsiendi olukorrale tÀhelepanu. HaiglaÔde on see, kes annab patsiendi kohta infot edasi, et talle ravi mÀÀrata.
Kuigi haiglaÔdedel on kÔrgkooli haridus, on palk vaid 2600 eurot kuus. KuivÔrd töö on vÀga raske, ei vasta see palk töö raskusastmele.
Naine rÀÀgib, et palju rÀÀgitakse lisatasudest, aga need on ohtlikud. Lisatasud tĂ€hendavad, et igal teisel aastal on naine jĂ”ulude ajal tööl. Ja et kolme nĂ€dala jooksul on vĂ€hemalt ĂŒks nĂ€dalalĂ”pp töö juures.
Naine on vÀlja arvestanud, et jÔulude lisatasu on 200 eurot miinus maksud. 200 eurost on naise jaoks tÀhtsam, et ta saab veeta jÔulud koos perega.
Tööl mööduvad ka Ă”htud ja ööd. See aeg peab ta olema pere juurest eemal. Sageli unustatakse vahetustega tööga kaasnev vĂ€simus ja taastumise vajadus. naine töötab vastsĂŒndinute osakonnas ning seal tuleb arvestada teiste perede vajadustega, mis nĂ”uab palju vaimset pingutamist ja empaatiat.
Janina peres on abikaasa ning 11-, 7- ja 2-aastased tĂŒtred. Naisel on tugivĂ”rgustik, kes teda vajadusel abistab. Isegi Ă€mm on valmis 500 kilomeetri kauguselt kohale sĂ”itma.
Naine tunnistab, et tahtis tegelikult minna arstiks Ă”ppima, aga kartis, et ei saa sisse. NĂŒĂŒd proovis ta uuesti ja peaaegu sai sisse. JĂ€rgmisel aastal proovib uuesti.
Arstiks saamine vÔtab aega 6 aastat. Kui ta 45-aastaselt lÔpetab, siis jÀÀb pensionile 75-aastaselt. See tÀhendab veel 30 tööaastat. Naine leiab, et Ôppida pole kunagi liiga hilja. Ta ei taha seda, et pensionile jÀÀdes peab kahetsema, et arstiks ei Ôppinud. Ta leiab, et tÀnu 10 aastale haiglaÔena saab temast tulevikus parem arst ning parem kolleeg raviasutuses.