Kolmapäev, juuli 2, 2025

Monthly Archives: aprill 2021

Eesti Riigikohus: Välismaalasel on õigus viisavabalt Eestis viibimise lõpetamist kohtus vaidlustada

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikohtusse jõudnud vaidlus puudutas kaht mullu suvel Eestisse hooajatöödele sõitnud Ukraina kodanikku. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lõpetas töötajate viisavaba Eestis viibimise ennetähtaegselt, sest väidetavalt eirasid nad pärast riiki sisenemist isolatsiooninõudeid.  

Seepeale esitasid töötajad ja nende tööandjad halduskohtusse kaebuse, kus paluti PPA otsus tühistada. Muu hulgas viidati sellele, et töötajatelt võetud Covid-19 proovide tulemused olid negatiivsed.

Halduskohus tagastas kaebuse, sest välismaalaste seadus ei anna kirjeldatud olukorras kohtusse pöördumiseks õigust. Seetõttu jäi rahuldamata ka töötajate esialgse õiguskaitse taotlus ja nad pidid riigist lahkuma.

Ringkonnakohus seevastu rahuldas kaebajate määruskaebuse. Kohus leidis nimelt, et välismaalaste seaduses sätestatud kaebeõiguse piirang on põhiseadusevastane, ning  pöördus seaduse põhiseaduspärasuse kontrolliks Riigikohtu poole.

Kohtusse pöördumise täielik välistamine on põhiseadusevastane 

Oma tänase otsusega tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaidlusalused välismaalaste seaduse sätted põhiseadusevastaseks ja kehtetuks, sest igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Õigus pöörduda Eestis kohtusse on ka riigis viibivatel välismaalastel.

Kolleegium nentis, et Ukraina ja veel mitmekümne riigi kodanikud võivad lähtudes Euroopa Liidu määrusest viibida EL-i maades poole aasta jooksul viisavabalt kuni 90 päeva. Seega tuleneb nende õigus viisavabalt Eestisse siseneda ja siin viibida EL-i õigusest.

Kuna välismaalased viibisid Eestis hooajatööde tegemise eesmärgil ja tööandjad olid teinud nende Eestisse saabumiseks pingutusi, riivas töötajate riigis viibimise ennetähtaegne lõpetamine Riigikohtu hinnangul konkreetse juhtumi eripärasid arvestades ka tööandjate ettevõtlusvabadust. Ilma tööjõuta polnud ettevõtjail võimalik sõlmitud kokkuleppeid täita ega vajalikke töid teha.

PPA otsus lõpetada hooajatöötajate Eestis viibimine riivas kolleegiumi hinnangul töötajate ja tööandjate õigusi intensiivselt, mistõttu peab olema võimalik kontrollida selle  õiguspärasust ka kohtus.

Riigikohus märkis, et kohtusse pöördumise õiguse täielik välistamine on niivõrd tõsine põhiõiguste riive, et seda pole võimalik põhjendada üksnes riigi raha kokkuhoiu vajadusega. Avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks pole see piirang vajalik, sest välismaalane ei pea kohtumenetluse ajaks tingimata Eestisse jääma. Võimalik on näiteks kirjalik menetlus, samuti saab kaebaja istungil osaleda virtuaalselt või esindaja vahendusel. Seetõttu on piirang ebaproportsionaalne ja põhiseadusega vastuolus.

Põhiseaduslikkuse järelevalve on võimalik ka EL-i õiguse kohaldamisalas

Riigikohus nentis, et viisavabadus kuulub EL-i ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Viisavaba viibimisõigus tuleneb küll EL-i määrusest, kuid EL-i õigusaktides pole seda puudutavate vaidluste lahendamise reegleid sätestatud. Kolleegium selgitas, et kui EL-i liikmesriigi tegevus pole täiel määral reguleeritud liidu õigusega, siis on riigi kohtutel võimalik kohaldada riigisiseseid standardeid tingimusel, et see ei kahjusta EL-i põhiõiguste hartas ette nähtud kaitse taset ega riiva liidu õiguse ülimuslikkust, ühtsust ja tõhusust. Kaebajate kohtukaebeõiguse kontrollimine Eesti põhiseaduse alusel ei sea Riigikohtu hinnangul ohtu eelkirjeldatud EL-i õiguse põhimõtteid.

Riigikohtu lahendiga saab tutvuda siin.

 

Eesti: Taimekaitse nõukogus arutati ebaseaduslike taimekaitsevahendite teemal

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Maaeluministeeriumi korraldatud taimekaitse nõukogu veebiseminaril arutati võltsitud taimekaitsevahenditega kauplemise tõkestamist.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk sõnas avakõnes, et võltskaupade sissetoomine Euroopasse on kasvav trend – eelkõige on kasvanud võltsitud kaupadega kauplemine tootekategooriates, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale. Sellised tooted on näiteks ravimid, taimekaitsevahendid ja toidukaubad.

„See areng tähendab, et meie ühiskond on kriitilises olukorras, kus on vaja reageerida ennetavalt ja tasakaalustatult, arvestades kõiki seisukohti. Kuna kuritegelik element muutub üha salakavalamaks, peab kontrollsüsteem olema teadlikum, tegusam ning võimekam nende probleemidega toimetulekuks,“ sõnas Kuusk.

Oma kogemusi jagasid seminaril kolleegid Eesti ja Leedu järelevalveasutusest, Leedu Taimekaitse Assotsiatsioonist ning Europolist. Üheskoos nenditi, et taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse kontrolli alla saamine on suur katsumus. Sellise kaubandusega tegelevad üldjuhul isikud, kes on oma tegevusega kontrollsüsteemist ees ning teevad Euroopa Liitu sisenemise koha valikul põhjaliku analüüsi.

Seminaril osalenute sõnul on otsustav koostöö ametiasutuste vahel – seda nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide ja eri organisatsioonide (nt Europol) vahel.

Viimaste andmete kohaselt on kuni 14% Euroopa Liidu turul olevatest taimekaitsevahenditest ebaseaduslikud. Senised kogemused on näidanud, et teatud tootegruppide keelustamise järel suurenes nende maht avastatud ebaseaduslike taimekaitsevahendite partiides. Eksperdid prognoosivad taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse mahu kahekordistumist lähima kümne aasta jooksul. Sellise arengu üks mõjureid on Euroopa Liidu ambitsioonikate taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise plaanide elluviimine.

Taimekaitse nõukogus osalejad leidsid üheskoos, et Euroopa Liidu kodanike ohutuse ja keskkonnakaitse tagamiseks peab kontrollsüsteem olema teadlikum, tegusam ning võimekam.

 

 

Soome alustab riigi avamist lastest – vaata, kuidas piiranguid kaotatakse, millal avatakse piir Eestiga

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome, kus koroonaga naklatumiste arv on ligi 10 korda madalam kui Eestis suhtub riigi avamisse väga ettevaatlikult. Käesoleval kuul aprillis lubatakse laste ja noorte huvitegevus. Soome valitsus uuendas koroonapiirangute kaotamise strateegiat, mis räägib sellest, kuidas kevade ja suve jooksul piiranguid kaotatakse. Piirangute kaotamise kava avalikustati 9. aprillil ja sellel paluti nädala jooksul tagasisidet, vahendab Iltalehti.

Valitsusele saadetud tagasisides leiti, et laste ja noorte huvitegevus tuleks avada mikuu asemel juba aprillis.

Pressikonverentsil Soome koroonapiirangute kaotamist ehk nn exit-strateegiat kommenteerinud peaminister Sanna Marin ütles, et valitsus kinnitas exit-strateegia, piiranguid kaotatakse kahenädalaste tsüklite kaupa ning iga järgnev samm sõltub epideemia olukorrast.

Teadus- ja kultuuriminister Annika Saarikko avaldas, et kultuuriürituste ärajäämise tõttu on ettevõtetele ette nähtud kompensatsioon. Saarikko ütles, et palju küsimusi on tulnud seoses ohutusvahedega. Õues tahetakse ohutusvahedest loobuda juunikuus, aga siseruumides jäävad need püsima.

Siseminister Maria Ohisalo ütles, et kui vaktsineerimiste ja koroona olukord võimaldab, siis hakatakse piiri avama. Euroopa Liidu riikidega avaneb piir plaani kohaselt mais-juunis. Ohisalo väitel võib Euroopa Liiduga piiri täielikult avada, kui vaktsineeritus on hea ja epideemia olukord Euroopas seda võimaldab.

Käesoleval suvel aga tasub puhkust planeerida siiski veel kodumaal, ütles Ohisalo. Soome avab piirid esialgu nende riikidega, kus koroona olukord on hea. Täiskasvanute grupiviisiline huvitegevus õues on kavas lubada mais-juunis. Siseruumides on kavas täiskasvanute grupiviisiline huvitegevus avada augustis. Eelduseks on aga nakatumiste arvu langus.

Peaminister Marin ütles eriolukorra lõpetamise kohta, et seda on kavas arutada järgmisel nädalal. Suurte festivalide kohta ütles minister Saarikko, et need võivad olla võimalikud suve lõpus, aga tuleb järgida valitsuse suuniseid. Saarikko ütles, et kui üritusi korraldada ei saa, siis makstakse toetust.

Koroona olukorra kohta mujal Euroopas ütles Marin, et praegu olukord Euroopas halveneb. Seetõttu pole praegu soovitav Soomest mujale Euroopasse minna. Suvel tasub piirduda Soomes reisimisega.

Siseminister Ohisalo ütles, et Soomes on palju huvitavaid paiku, mida suvel avastada. Ta lisas, et Soome piiri ääres on koroona olukord halb, seda näiteks Eestis ja Venemaal.

Eesti ja Rootsiga piiri avamise kohta ütles Ohisalo, et seda on arutatud, aga praegu on koroona olukord nende riikidega võrreldes väga erinev. Meil on plaan, aga see sõltub koroona olukorrast, ütles Ohisalo.

Avafoto: Puolanka, Soome (NordenBladet)

 

 

Eesti: Paraneb hoolduskohustusega töötajate õiguste kaitse ning lihtsustub alaealiste töölevõtmine

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas riigikogule (21.aprill) seadusemuudatusi, millega paraneb hoolduskohustusega töötajate õiguste kaitse ning lihtsustub 13-14-aastaste alaealiste töölevõtmine.

Eelnõuga antakse hoolduskohustusega töötajatele ja ametnikele õigus küsida paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist tööaega, paindlikku töökorraldust või võimalust teha kaugtööd.

„Juba täna on kõikidel töötajatel võimalik tööandjalt küsida paindlikke töötingimusi ning tööandjal õigus otsustada, kas ta saab küsitule vastu tulla. Eelnõu vastuvõtmisel peavad tööandjad edaspidi alla 8-aastast last kasvatavate ja teiste hoolduskohustusega töötajate taotlusi alati hindama. Kui tööandjal ei ole võimalik paindlikke töötingimusi pakkuda, peab ta seda ka põhjendama,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Lisaks sätestatakse hoolduskohustusega töötaja ja ametniku puhul pööratud tõendamiskoormus töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise vaidlustes. Hoolduskohustusega töötaja töösuhte ülesütlemisel peab tööandja edaspidi tõendama, et töölepingu lõpetamise põhjus ei olnud töötaja hoolduskoormus. Muudatused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu.

Sama eelnõuga leevendatakse 13-14-aastaste noortega töölepingu sõlmimise tingimusi. Seadusemuudatusega kaotatakse edaspidi kohustus 13-14-aastaste puhul küsida tööinspektorilt 10 tööpäeva enne noore tööle asumist selleks nõusolekut. Endiselt jääb kehtima tööinspektsiooni loa küsimise nõue 10 päeva enne tööle asumist 7-12-aastaste laste töölevõtmisel. Samuti on jätkuvalt tööandjal keelatud alaealist tööle lubada lapsevanema või seadusliku esindaja heakskiiduta.

„Praktikas töötavad alaealised sageli hooajatöödel, näiteks nagu maasikate korjamine, kus sõltuvalt ilmastikutingimustest võib tekkida vajadus noori kiirelt tööle võtta. Seetõttu nägime vajadust noortele töökogemuse andmise soodustamiseks lubada töölepingute sõlmimist senisest kiiremini,“ ütles minister Kiik.

Eelmisel aastal Sotsiaalministeeriumi koostatud analüüsist selgus, et suur osa alaealisi on tööle võetud võlaõiguslike lepingutega, mis ei paku piisavaid sotsiaalseid garantiisid ega taga kaitset tööõnnetuste korral. Üks põhjus võlaõiguslike lepingute sõlmimiseks on olnud võimalus neid kiiremini sõlmida.

Seadusemuudatused jõustuvad 1. aprillil 2022. a. Alaealiste töötamist puudutav säte jõustub pärast eelnõu heakskiitmist riigikogus.

Avafoto: Unsplash

 

 

Soome: Valitsus pani paika kultuuri-, kunsti-, spordi- ja ürituste korraldamise valdkonna toetuspaketi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Soome valitsus pani paika kultuuri-, kunsti-, spordi- ja ürituste korraldamise valdkonna toetuspaketi. Pakett toetab kultuuri, kunsti, spordi ja ürituste taastumist pandeemiast. Eesmärk on toetada sisuloojaid, luues samal ajal korraldajatele tingimused töökohtade loomiseks ja inimeste võimaluste jaoks ühiskonna avanedes üritustel osaleda. Toetuspaketi suurus on 230,86 miljonit eurot ja see lisatakse teise lisaeelarve projekti. Lisaeelarve projekt esitatakse parlamendile 29. aprillil.

Valitsus soovib toetada kultuuri, kunsti, spordi ja ürituste taastumist pandeemiast osana kogu ühiskonna ülesehitamisest ja inimeste taastumisest. Täiendav eraldis toetab valdkondades osalejaid ja tagab tegevuse järjepidevuse. Toetuspaketis pööratakse erilist tähelepanu sektori mitmekesisusele ja erinevatele töövormidele, nagu näiteks projektipõhised töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, vabakutselised töötajad ja ettevõtjad. Paketist eraldatakse kultuurile ja kunstile 127,36 miljonit eurot, 18,5 miljonit eurot spordi jaoks ja 85 miljonit eurot ürituste garantiiks.

Kultuuri- ja kunstivaldkonna tervik koosneb rahalistest toetustest ja abist kultuuriettevõtjatele. Eraldised lähevad suures osas erinevatele kunsti ja kultuuri sektoritele. Umbes pool, 64,8 miljonit eraldatakse valdkonna spetsialistidele toetuste näol ning abina füüsilisest isikust ettevõtjatele. Toetusi jagab välja kunstiedenduskeskus Taike.

Haridus- ja kultuuriministeeriumi kaudu eraldatakse erinevate kunstivaldkondade ühingutele kokku 15 miljonit eurot, 20 miljonit eurot riiklike kunstiasutuste ning riigi rahastatud teatrite, orkestrite ja muuseumide jaoks, 10,5 miljonit eurot läheb kultuuriürituste ja festivalide, suveteatrite ja vaimulike suveürituste jaoks, mida korraldavad alla 150 000-eurose käibega mittetulundusühingud.

Kultuuripärandi haldajatele eraldataks kokku 3,5 miljonit eurot, 4 miljonit eurot läheb riigi toetuseta tegutsevatele kunsti põhihariduse korraldajatele, 1,5 miljonit eurot valdkonna agentuuridele. 8 miljonit eurot eraldatakse Soome Filmi Sihtasutuse kaudu väikeste ja keskmise suurusega kinode toetusteks.

Spordile antakse 18,5 miljonit eurot. Sellest eraldatakse 9 miljonit eurot spordiklubidele, 6 miljonit eurot üleriigilistele ja piirkondlikele spordiorganisatsioonidele, 3,5 miljonit eurot tühistatud või kahjumit teenivate ürituste jaoks.

Ürituste garantii jaoks eraldatakse kokku 85 miljonit eurot. Töö- ja majandusministeerium valmistab praegu ette valitsuse ettepanekut ürituste garanteerimiseks. Ürituste korraldajad ja nende alltöövõtjad saavad taotleda ürituse garantiid riigikassalt. Kui sündmus tühistatakse või selle ulatus on seaduse või ametiasutuse poolt piiratud, hüvitatakse 85 protsenti kantud kuludest. Garantii katab üritused, mis tühistatakse ajavahemikul 1. juuni – 31. detsember 2021.

Avafoto: NordenBladet

 

1...789...20Page 8 of 20