Neljapäev, juuli 3, 2025

Monthly Archives: aprill 2021

Eesti: Farmaatsiateadlased loovad uusi teaduspõhiseid toidulisandeid

NordenBladet — Tartu Ülikooli farmaatsiateadlased töötavad välja nelja uut teaduspõhist toidulisandit, millest üks aitab leevendada stressi, teine soodustab und, kolmas võitleb viiruslike külmetushaigustega ja neljas aitab neid ennetada.

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raal tõdes, et toidulisandite kohta on palju vastakaid arvamusi: ühed ütlevad, et need ei toimi, aga teised toovad näiteid juhtumitest, kus toidulisand on ravimiga tõendatult võrdväärne. „Toidulisandite puhul on oluline jälgida nende tõenduspõhisust,“ rõhutas Raal.

Nõnda võtsid farmaatsia instituudi teadlased eesmärgiks suurendada tõenduspõhiste toidulisandite hulka. „Töötame välja toidulisandeid, milles inimkonna pikaaegsed kogemused looduslike vahendite kasutamisel on ühendatud asjakohastel teadusuuringutel põhineva teabega. Taimsete ekstraktide rikastamine mõnede muude looduslike lisanditega aitab suunata ja tõhustada nende toimet,“ kirjeldas Raal.

Nii töötavad teadlased välja nelja tõenduspõhise toidulisandi retseptid ja ka katsetooted. „Stressi leevendavate ning uinumist soodustavate ja unekvaliteeti parandavate toidulisandite kõrval valmistame musta leedri viljade baasil kaks toidulisandite prototüüpi viiruslike külmetushaiguste puhuks. Üks aitab eeldatavasti kergendada põdemist ja teine vähendab tõenäosust neisse haigestuda,“ rääkis Raal.

Teadlaste soov on jõuda katsetoodeteni juba enne suve. „Seejärel saab hinnata nende sobivust ja vajaduse korral teha muudatusi. Järgmise aasta esimeses kvartalis peaksid tootmiseks sobivad prototüübid valmis olema,“ kirjeldas Raal ajakava.

Raali sõnul sobivad tulevased toidulisandid inimesele, kelle haigused ei ole muutunud veel ägedaks ega krooniliseks. „Niisuguses olukorras puudub mõnda aega vajadus sekkuda tõhusate sünteetiliste (retsepti)ravimitega ning tervist saab korrastada looduslike vahenditega,“ ütles ta ning lisas, et sama tähtis asjaolu on ka nende toodete looduslikkus ja eestimaisus.

Avafoto: Must leeder

Eesti: Veeseaduse muudatused kärbivad bürokraatiat – VAATA, mis muutub

NordenBladet — Valitsus kiitis heaks veeseaduse muudatused, mis vähendavad põllumajandustootjatel bürokraatiat.

Kui Riigikogu muudatused vastu võtab, siis jäetakse veeseadusest välja vedelsõnniku laotamisplaani esitamise kohustus, mis puudutas umbes 40 Eesti suuremat piimakarja- ja seakasvatajat. Ära jääb ka veekaitsevööndis karjatamise teatise esitamise kohustus, mida peavad veekaitsevööndis karjatamiseks esitama näiteks lihaveiseid, lambaid ja kitsi karjatavad loomakasvatajad. Keskkonnaametile esitatakse aastas umbes 300 teatist veekaitsevööndis karjatamise kohta.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul ei ole mõistlik nõuda eraldi andmete esitamist Keskkonnaametile, kui põllumajandustootjatel on juba niigi kohustuslik kanda kõik sõnnikulaotamise ja karjatamisega seonduv põlluraamatusse. „Veekeskkond seadusemuudatuse tõttu ei kannata, kuna veeseaduse teiste sätetega on kehtestatud vedelsõnniku kasutamise ja veekaitsevööndis karjatamise nõuded. Nende täitmist käib Keskkonnaamet ka jätkuvalt kontrollimas,“ lausus Mölder.

Samuti täpsustatakse suure reostuskoormusega reoveekogumisaladel (tavapäraselt üle 2000 tarbijaga) reovee kogumismahutite kasutamise võimalusi. Muudatuse kohaselt võib sellistel aladel kasutada ka lekkekindlaid kogumismahuteid, kui nii saab keskkond kaitstud samaväärselt ühiskanalisatsiooni kasutamisega. Seega võib muudatuse kohaselt ühiskanalisatsiooni jätta üle 2000 tarbijaga reoveekogumisalale rajamata juhul, kui sellest ei oleks keskkonnale tulu või selle rajamine oleks liiga kulukas.

Pärast seaduse jõustumist ei nõuta enam veekogu korrashoiu eesmärgil veekogust sette eemaldamiseks veeloa taotlemist, vaid piisab Keskkonnaametist registreeringu küsimisest. Võrreldes veeloa taotlemisega on registreeringu menetlus lihtsam.

Lisaks korrastatakse seaduse muudatustega nitraaditundliku ala määramisega seotud sätteid. Nitraaditundliku ala määramise õigus antakse Vabariigi Valitsuselt keskkonnaministrile. Täpsustatakse ka nitraaditundlikule alale jäävate veekaitseobjektide mõisteid nagu karstinähtused.

Valitsus saadab veeseaduse muudatused otsustamiseks Riigikokku.

 

 

Soome: Koroonasse nakatumiste arv on mitmendat nädalat languses

NordenBladet — Uute COVID-19 juhtumite arv on Soomes viimase viie nädala jooksul selgelt vähenenud. See on hea märk, et epideemia Soomes rahuneb. Soovitused ja piirangud, samuti söögikohtade sulgemine on nakatumiste ärahoidmisel olnud selgelt tõhusad, edastavad terviseamet ning sotsiaal- ja terviseministeerium värskes ülevaates.

Nakatumisi on aga endiselt palju, nii et olukord võib taas kiiresti halveneda, kui lähinädalatel suurenevad inimestevahelised kontaktid ja viirus saab vabamalt levida.

Praegu tuvastatud nakatumiste arv vastab olukorrale aastavahetusel ja 2020. aasta oktoobris-novembris. Kogu riigis on avastatud nakkusohtlikumad muteerunud viirused. Soodsa arengu jätkumiseks tuleks piiranguid kaotada järk-järgult ja hoolikalt jälgida nakatumiste arvu.

Epideemia olukorras on suuri piirkondlikke erinevusi. Kõige nõrgem olukord on endiselt Lõuna-Soomes, kuid näiteks Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas (HUS) on varasemast selgelt vähem juhtumeid.

Nakatumiste arv on languses
Eelmisel, 15. nädalal (12. – 18. aprill) teatati nakkushaiguste registrisse enam kui 1900 uuest haigusjuhust, mis on umbes 600 juhtumit vähem kui eelneval nädalal. 15. nädalal oli 60 protsenti vähem juhtumeid kui 10. nädalal, mil haigusjuhtude arv oli kogu epideemia ajal suurim (4941 juhtu). Uute juhtumite arv oli 35 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes eelneva nädala 46 juhtumiga.

Viimase kahe nädala jooksul registreeriti ligi 4500 uut juhtumit, mis on umbes 3000 võrra vähem kui kahel eelneval nädalal. Nakatumiste esinemissagedus oli viimase kahe nädala jooksul 80 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes kahe eelneva nädala 134-ga.

Hinnanguline nakatumise määr on praegu 0,75–0,90 (tõenäosus 90 protsenti), mis on eelmise nädalaga samal tasemel.

Eelmisel, 15. nädalal tehti umbes 104 000 koroonatesti. Võetud proovide arv on viimase kuu jooksul pidevalt vähenenud. Teisalt on viimase kuu jooksul vähenenud ka positiivsete proovide osakaal, 15. nädalal oli see osakaal umbes 1,8 protsenti. See tähendab, et nakatumisi avastatakse endiselt tõhusalt.

Kogu riigis leiti uute kodumaiste nakatumiste allikas enam kui 70 protsendil nakatumistest. 15. nädalal oli välismaal saadud nakatumiste osakaal 5,5 protsenti. Nagu ka eelneval nädalal, moodustasid välismaal saadud nakatumiste järelnakatumised 1,4 protsenti kõigist nakatumistest.

Vaktsiinid vähendavad vajadust haiglaravi järele
Arvatakse, et COVID-19 vaktsiinid vähendavad haiglaravi vajadust. Üle 85 protsendi 70-aastastest ja vanematest inimestest kogu riigis on juba saanud ühe vaktsiinidoosi. Arvatakse, et meditsiinilise riskiga rühmad saavad oma esimese annuse mai keskpaigaks.

Haiglaravi koormus jõudis haripunkti enne ülestõusmispühi (12. ja 13. nädal). Sellest alates on haiglapatsientide koguarv vähenenud poole võrra. Intensiivravi patsientide arv on viimase nädala jooksul püsinud üsna stabiilne. Kolmapäeval, 21. aprillil oli intensiivravil 35 patsienti, kokku oli haiglaravil 142 koroonapatsienti. Prognooside kohaselt väheneb lähinädalatel haiglaravi vajadus veelgi.

Eilseks, 21. aprilliks 2021 oli teatatud kokku 899 koroonahaigusega seotud surmast.

Antikehade uuringud annavad aimu elanikkonna immuunsuse kohta
Käesoleval nädalal on koroona aruandele lisatud seroepidemioloogiliste ehk antikehauuringute eraldi ülevaade. Alates 2020. aasta aprillist on terviseamet teostanud antikehade uuringuid, et jälgida nakatunute osakaalu arengut Soomes.

Ülevaate kohaselt on nakatunute osakaal rahvastikus püsinud madal. Enamikul nakatunutest püsivad antikehad pikka aega. Käimasolevas järeluuringus hinnatakse koroonaviirusega nakatunud isikute immuunsust muteerunud koroonaviirustele. Esialgsed tulemused saadakse kevadsuvel.

Täna avaldatud koroona seirearuanne on terviseameti veebis.

 

 

Eesti: Keskkonnahariduskeskused saavad riigilt kriisitoetust

NordenBladet — Valitsus otsustas piirangute tõttu kannatanud loodus- ja keskkonnahariduskeskustele jagada 175 000 eurot, sest seoses koroonaviiruse levikuga on keskused olnud suletud ja neil on jäänud tulu saamata.

Tavaolukorras pakuvad keskused koolidele õppeprogramme, korraldavad laagreid, loodusõhtuid ja muid keskkonnateadlikkust suurendavaid üritusi. “On tähtis, et vajalikku keskkonnaharidust pakkuvad keskused jätkaks oma tegevust ka pärast piirangute lõppu,” ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder, „need keskused on suureks abiks lasteaia- ja kooliõpetajatele tundide läbiviimisel, toetavad loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemist ning panustavad keskkonnateadlikkuse suurendamisesse.“

Valitsuse otsusega eraldatud 175 000 eurot aitab keskustel katta püsikulusid nagu palgad, üür jms. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on kuni 5000 eurot. Toetuste jagamist korraldab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Mullu eraldas valitsus samaks otstarbeks 150 000 eurot ning taotlejaid oli 28.

Eestis on üle 100 keskkonnahariduskeskuse, kus pakutakse erinevatele vanuseastmetele õppeprogramme, mis toimuvad keskustes, looduses ja ka virtuaalselt.

Lisainfo: Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Liisa Puusepp, tel: 6262 834;  liisa.puusepp@envir.ee

 

 

 

Eesti: Vaimse tervise roheline raamat sai valitsuse heakskiidu

NordenBladet — Tervise- ja tööminister Tanel Kiik esitles valitsuskabinetile sotsiaalministeeriumis koostatud vaimse tervise rohelist raamatut. Rohelises raamatus seatakse eesmärgiks panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja õigeaegse kvaliteetse abi kättesaadavusse kõikjal Eestis.

„Vajadus vaimse tervise hoidmiseks on praeguse kriisi ajal suurem kui kunagi varem. Vaimse tervise valdkonnas on viimastel aastatel toimunud palju positiivseid muutusi. Loodud on laste vaimse tervise keskused ja kabinetid, riik toetab vanemlike oskuste õpetamist, haridusasutustes on sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi õpetavad ja arendavad programmid, loodud on uusi teenuseid, kuid palju on veel teha,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Igaüks meist saab anda oma panuse enda ja oma lähedaste toetamiseks, samas on oluline roll vaimse tervise hoidmisel ka kogukondadel, tööandjatel, kohalikel omavalitsustel, kõigil ministeeriumitel ning riigil tervikuna. Roheline raamat annab arengusuunad ja lahendusettepanekud vaimse tervise valdkonna süsteemsemaks arendamiseks.“

Roheline raamat on poliitikadokument, mis kirjeldab olemasolevat vaimse tervise abi korraldust, võtab kokku valdkonna probleemkohad, keskendudes ennetusele ja õigeaegsele abile ning teeb ettepanekud valdkonna edasiseks suunatud arenguks.

Vaimse tervise abi kättesaadavus esmatasandi tervishoius on viimastel aastatel oluliselt paranenud, enam kui pooltes uutes tervisekeskustes pakutakse ka psühholoogilist abi. Paranenud on koostöö eriarstidega, perearstidel on võimalik kasutada e-konsultatsiooni psühhiaatriga oma patsiendi diagnoosi täpsustamiseks ja ravi määramiseks. Lisaks otsustas valitsus suunata 2021. aasta lisaeelarvega täiendavalt 1 miljon eurot perearstide teraapiafondi, et perearstidel oleks võimalik suunata inimene vajadusel kliinilise psühholoogi poole.

„Praegust kriisiolukorda ja sellega kaasnevat elanikkonna kõrgendatud stressitaset arvestades peab meie fookus olema esmatasandi teenuste kättesaadavuse kohesel suurendamisel, et inimesed saaksid vajalikku abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes kutsus märtsikuus valitsuses sõlmitud kokkuleppel kokku vaimse tervise staabi, et pöörata kõrgendatud tähelepanu füüsilise tervisega seotud kriisi kõrval ka vaimsele tervisele ja töötada välja kiireid lahendusi inimeste vajadustele vastamiseks.

Vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamiseks suunab valitsus valdkonda lisaraha 2,85 miljonit eurot, millele lisandub 15 miljonit kohalikele omavalitsustele oma elanike heaolu toetamiseks, mis muuhulgas võimaldab toetada esmatasandil haavatavaid gruppe kogukonnateenuste ja vaimse tervise abi pakkumisega.

Teravaim probleem on vaimse tervise spetsialistide ja psühhiaatrite puudus, mistõttu ootavad inimesed vastuvõtule pääsemist sageli lubatust kauem. Nii esmatasandil kui ka eriarstiabis on terav vajadus vaimse tervise õdede ja kliiniliste psühholoogide järele. Samuti on puudus nii kooli- kui ka tööpsühholoogidest. 2021. aasta riigieelarvest eraldati täiendavalt 400 000 eurot püsitoetusena psühholoogide kutseaasta rahastamiseks, et parandada vaimse tervise abi kättesaadavust.

Rohelise raamatu koostamisel lähtuti rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030 seatud peaeesmärgist pikendada Eesti inimeste tervena elatud elu enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Konkreetsed mõõdetavad tegevused ja ressursid kirjeldatakse jätkudokumentides. Esimesena on 2022. aasta alguseks kavas koostada valdkondade ülene suitsiidiennetuse tegevuskava.

Praeguse valitsuse 23. veebruaril kinnitatud tegevusprogrammis võeti eesmärgiks vaimse tervise teenuste kättesaadavuse suurendamine ning teenuste korralduse ja kvaliteedi parandamine. Samuti oli vaimse tervise probleemide varajane märkamine ning vaimse tervise teenuste arendamine ka 2019. aastal ametisse asunud valitsuse üks eesmärke. Nende eesmärkide saavutamiseks koostati sektoriteülene vaimse tervise poliitika roheline raamat positiivse vaimse tervise hoidmiseks, probleemide koordineeritud ennetamiseks ja raviprotsesside tagamiseks.