Neljapäev, märts 28, 2024

Monthly Archives: aprill 2021

Eesti: LEADER-lähenemise laiendamine toob kohalikele kogukondadele kaasa uued toetusvõimalused

NordenBladet — Kohalikku elu edendava Euroopa Liidu algatusprogrammi Leader-lähenemise laienemisega teistesse Euroopa struktuurifondidesse on hakatud kasutama väljendit kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD), mis loob senisest suuremad võimalused nii kohalike kogukondade kui ka piirkondade arendamiseks.

Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks analüüsi ja ettepanekud kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi rakendamiseks. Kogukonna juhitud kohalik areng on meetod, mis toob otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale läbi era- ja avaliku sektori partnerluses koostatud, piirkondlikel eripäradel põhinevate kohalike arengustrateegiate. Lähenemise alustalaks on kohalikud tegevusgrupid, kes on moodustunud kohaliku tasandi era-, avaliku ja mittetulundussektori koostöös konkreetsetes tegevuspiirkondades.

„Euroopa Liidu maaelupoliitika üht edulugudest, enam kui 20-aastase ajalooga Leader-lähenemise häid tulemusi on märgatud ka teistes valdkondades ning juba sel ELi rahastusperioodil laiendati võimalusi rakendamiseks muudesse fondidesse. Paljud liikmesriigid on seda võimalust ka kasutanud,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Valitsuskabineti teisipäeval tehtud otsusega laieneb CLLD-lähenemine lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) ka Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+) ja võimalusel Euroopa Regionaalfondi (ERF) meetmetesse, selgitas maaeluminister.

„Leader-lähenemine on võimaldanud kohalikku tasandit puudutavad otsused tuua kohalikule inimesele ja kogukonnale lähemale,“ ütles Urmas Kruuse. „Suurem valdkondade esindatus kohalikul tasandil võimaldab ulatuslikumat koostööd eri sektorite vahel, mitmekesistab teemade valikut piirkonna arendamisel ning tugevdab kohaliku tasandi võimekust aidata kaasa piirkonna arengule.“

Kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi lõplik rakendusskeem töötatakse välja seotud osaliste koostöös.

Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm, mida on rakendatud üle 20 aasta ning mis on saanud oma nime prantsuskeelsest lausest “Liaison entre actions de développement de l’economie rurale”, mis tõlkes tähendab “Seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel”. Eestis tegutseb käesoleval programmiperioodil 26 kohalikku tegevusgruppi ja 8 kalanduse algatusrühma. 2020. aasta lõpuks oli Leader-meetme raames (EAFRD) esitatud 6787 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 3897, ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist esitatud 1382 projektitoetuse taotlust, millest rahuldati 875.

 

 

Soomes lisandus (28.04.2021) 244 koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes registreeriti täna kolmapäeval, 28. aprillil viimase ööpäevaga 244 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes alates epideemia algusest tuvastatud 86 405.

Kõige enam uusi nakatumisi oli terviseameti andmetel Helsingis (45), Vantaal (31), Tamperes (24) ja Espoos (22)

 

 

Soomes lisandus (27.04.2021) 224 uut koroonaga nakatumist

NordenBladet — Soomes registreeriti täna teisipäeval, 27. aprillil viimase ööpäevaga 224 uut koroonaviirusega nakatumist. Kokku on Soomes tuvastatud alates epideemia algusest 86 161 koroonaga nakatumist.

Kõige enam uusi nakatumisi lisandus terviseameti andmetel Helsingis (52), Espoos (26), Vantaal (21) ja Tamperes (21).

 

 

Eesti ja Soome allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi transpordiprojektide osas

NordenBladet — Täna esmaspäeval, 26. aprillil 2021 allkirjastasid Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Timo Harakka ning Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas kahe riigi vahelise transpordikoostöö vastastikuse mõistmise memorandumi.

Vastastikuse mõistmise memorandum võimaldab transpordisektori alast koostööd ja riikide vahelist teabevahetust, et edendada suuri transpordiprojekte. Selliste projektide hulka kuuluvad Helsingi-Tallinna tunneliprojekt, Rail Baltica projekt, kogu ELi hõlmavad transpordivõrgud ja Põhjamere-Läänemere põhivõrgu koridor. Vastastikuse mõistmise memorandum loob ka paremad võimalused projektidele ELi rahaliste vahendite taotlemiseks.

Vastastikuse mõistmise memorandumi kohaselt ei seo riigid end individuaalsete projektidega.

„Soomes ja Eestis on käimas väga ambitsioonikad raudteetranspordiprojektid. Meie riigid ja pealinnad asuvad samadel ELi põhivõrgu koridoridel, mida peagi laiendatakse. Transpordisüsteemid töötavad multimodaalselt koos, pakkudes kvaliteetset ja jätkusuutlikku ühendust Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel reisi- ja kaubatranspordi jaoks,” ütleb transpordi- ja kommunikatsiooniminister Timo Harakka.

Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas tunneb heameelt, et Soome ja Eesti on kokku leppinud Helsingi-Tallinna tunneliprojekti ja Rail Baltica ühises vundamendis. „Rail Baltica ei peaks lõppema Tallinnas, vaid peaks jätkuma Helsingisse. Tunneli ühendamine TEN-T võrguga on uus kaubaveotee Euroopasse. See ühendab ka Tallinna ja Helsingi kui kaksiklinna.”

Helsingi-Tallinna tunneliprojekt on vastastikuse mõistmise memorandumis märgitud kui ainulaadne tulevikuprojekt, mis nõuab uuenduslikke meetmeid ja mitmekesiseid rahastamisallikaid. Koos Rail Balticaga pakub see kiiret juurdepääsu Kesk-Euroopale.

FinEst Linki projekt avaldas 2018. aasta veebruaris Helsingi-Tallinna raudteetunneli uuringuprojekti tulemused. Soome ja Eesti transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Helsingi ja Tallinna linnade esindajad hindavad selle aruande põhjal töögrupis jätkamise võimalusi. Tunneliga seotud koostööd arutati ka 2018. aasta maikuus toimunud Soome ja Eesti valitsuste ühisistungil.

Vastastikuse mõistmise memorandum kehtib aastani 2030.

 

 

Eesti: Minister Kersna ja Euroopa Komisjoni volinik Gabriel arutasid Erasmus+ programmi ja Euroopa teadusruumi tulevikku

NordenBladet — Täna kohtusid video teel haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning Euroopa Komisjoni innovatsiooni-, teadus-, kultuuri, haridus- ja noortevaldkonna volinik Mariya Gabriel, kes oma esimesel kohtumisel keskendusid Erasmus+ programmi ja Euroopa teadusruumi tulevikule.

“Kuigi uus Erasmus+ programmiperiood loob väga häid uusi võimalusi õppuritele ja haridusasutustele, on meie jaoks murekohaks koostööprojektide tööjõukulude ebaõiglane kompenseerime. Selle aluseks on enam kui kümme aastat vanad andmed, mis ei peegelda enam reaalsust, on demotiveerivad ja nõuavad meie kõrgkoolidelt üha enam lisapanust,” sõnas minister Liina Kersna volinikule. “Selline lähenemine ei täida programmi eesmärke ning Eesti ootab Euroopa Komisjonilt selgeid samme uuendusteks.”

Ministri sõnul kinnitas volinik Mariya Gabriel, et mõistab muret ning lubas sel teemal veel eraldi Euroopa Komisjoni liikmetega nõu pidada. Samal ajal rakendab komisjon samm-sammult uut paindlikumat lähenemist, mille järgi saavad taotlejad ise projekti eelarvet erinevate kuluridade vahel jagada. Sel aastal rakendatakse uut kindlal toetussummal põhinevat lähenemist väiksemahulistes projektides ning noorte- ja spordivaldkonnas.

Lisaks uuele Erasmus+ programmile arutati ka digiõppe ja õpetajatega seonduvat. Volinik Gabriel juhtis tähelepanu uuele õpetajate akadeemia algatusele ning kutsus üles õpetajakoolitusega tegelevaid kõrgkoole selles osalema. Samuti peatuti pikemalt teadusteemadel ning arutati teaduse rahastamise küsimusi ja Euroopa teadusruumi kujundamise küsimusi, sh erinevate rahastusinstrumentide koostoimet ja teadlaste laialdast osalemist raamprogrammides ja Euroopa teadusruumis.

Erasmus+ uue programmiperioodi taust

Uus Erasmus+ programm on mahukam nii sisult kui ka vormilt ning lisaks on haridus- ja noorsootöötajatel ning üld-, kõrg-, kutse- või täiskasvanuhariduses õppijatel võimalik juba tuttavatele võimalustele osaleda ka spordiga seotud tegevustes. 83% eelarvest eraldatakse hariduse ja koolituse valdkonnale, 10,3% noortevaldkonnale ning 1,9% sporditegevustele. Kokku on eelarve enam kui 26 miljardit eurot ning osalejate arv kasvab eelduste kohaselt kolm korda.

Enam tähelepanu pööratakse mitmekesisemale õppijate rühmale (sh vähemate võimalustega õppurid ja kooliõpilased) ning lihtsustatakse väikeste ja rohujuuretasandi organisatsioonide osalemist. Samuti toetatakse õppekavade innovatsiooni, õppimis- ja õpetamismeetodite arendamist, digitaalsete oskuste ja pädevuste arendamist ning rohe-dimensiooni. Lisaks projektidele toetatakse programmi raames Euroopa ülikoolide võrgustiku, kutsehariduse tippkeskuste, DiscoverEU ja õpetajaakadeemiate algatusi.  Uuel perioodil pannakse suuremat rõhku ka virtuaalsetele õpivõimalustele.