NordenBladet — Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad eesotsas minister Liina Kersnaga kohtusid täna Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Haridustöötajate Liidu juhtidega, et arutada õpetajate palgatõusu. Riigieelarve strateegias saavutatud esialgsete kokkulepete kohaselt tõuseb õpetajate miinimumpalk 3% ehk 1354 euroni.

„Oleme kokku leppinud, et üldhariduskoolide õpetajate miinimumpalk kasvab järgmisel aastal vähemalt 3% protsenti. See ei ole muidugi piisav, aga siiski koroonakriisi aastal märgiline. Töötan selle nimel, et leida võimalusi õpetajate palka suurendada,“ ütles minister Liina Kersna, kelle sõnul on õpetajad teinud lõppeval õppeaastal distantsõppe tõttu olulisel määral ületunde. „Üksnes sel kalendriaastal on 14-st õppenädalast üheksal pidanud nii Harjumaa kui ka Ida-Virumaa õpilased ja õpetajad olema distantsõppel, ülejäänud Eestis seitsmel nädalal. See on kasvatanud õpetajate töökoormust oluliselt,“ ütles Kersna.

Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri: „Hea, et järgmiste aastate riigi eelarvestrateegiasse on õpetajate palgatõus, mis on küll väike, siiski sisse kirjutatud ja loodame, et sügisestel läbirääkimistel jõuame järgmise tasemele, et õpetajate töötasu võrreldes kõrgharidusega spetsialistide keskmisega ei langeks.“

Minister Liina Kersna sõnul oli palgaläbirääkimistel juttu ka koolivõrgu korrastamisest, mis võimaldaks õpetajate palkade kiiremat ja suuremat kasvu: „Eesti panustab haridusse 6% sisemajanduse kogutoodangust, milles me oleme Euroopas esikolmikus. Samal ajal on meie õpetajate palgad Euroopa Liidu ühed kõige madalamad. Mis näitab, et haridusse suunatud rahast läheb selgelt liiga vähe meie kõrgelt kvalifitseeritud õpetajate väärtustamisse.“

Valitsus kinnitab riigieelarve strateegia aastateks 2022-2025 tuleval nädalal. Õpetajate palga alammäära kolmeprotsendilise kasvu tulemusel on tuleval aastal õpetajate miinimumpalk vähemalt 1354 eurot ja õpetaja prognoositav keskmine palk 1586 eurot. Selleks on planeeritud lisaraha ligi 12 miljonit eurot. Õpetajate palkadeks on kavandatud 2022. aastal kokku 400 miljonit eurot.

Õpetajate palgaläbirääkimised jätkuvad sügisel.

NordenBladet — Täna kogunes esimest korda Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel töörühm, mille ülesandeks on novembri lõpuks koostada eestikeelse hariduse tegevuskava. Töörühm tugineb oma tegevuses eesti keele arengukava eesmärgile minna haridussüsteemis eesti õppekeelele üle 2035. aastaks.

Töörühma moodustamisel lähtuti sellest, et tagada teema käsitlemisel võimalikult mitmekülgne asjatundlikkus. Töörühma kuuluvad nii lasteaedade, koolide, ülikoolide kui katusorganisatsioonide esindajad, kes puutuvad oma igapäevatöös kokku nii eesti kui muu emakeelega laste ning noorte eesti keele ja eesti keeles õppimise toetamisega.

„Praktikute tänane kokkusaamine on üks oluline samm sisuliste otsuste tegemisel teel eestikeelse õppe poole,“ sõnas minister Liina Kersna. „Töörühma liikmete tugevuseks on praktilised kogemused senistest edulugudest ja kitsaskohtadest ning nad on sillaks suhtlemisel lasteaedade, koolide, lapsevanemate ja kogukondadega tervikuna.“

„Tänastes aruteludes rõhutati mitmel korral, et alushariduses laotavast vundamendist sõltub õpilase edukus edaspidisel haridusteel,“ ütles töörühma juht, ministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts. „Peame eestikeelses õppes pingsalt silmas pidama järjepidevust, et õpilase õpiteed oleks toetamas pädevad õpetajad, õppematerjalid ja ka huvitegevus.“

Esimesel, sissejuhataval kohtumisel, kaardistati erilist tähelepanu nõudvate teemade ring, mis ulatub õpetajate ettevalmistusest piirkondlike eripäradeni. Töörühm hakkab kokku saama regulaarselt, alaeesmärgid ning täpsemad edasised sammud lepitakse kokku järgmiste kohtumiste käigus. Ühtlasi hakkab töögrupp kaasama tegevuskava juurde erinevate ekspertgruppide ja koostööpartnerite vahetut tagasisidet ning ekspertiisi.