Neljapäev, aprill 25, 2024

Monthly Archives: aprill 2021

Eesti: TalTechi teadlased loovad õhku ja pindasid puhastavaid pinnakatteid

NordenBladet — Tallinna Tehnikaülikoolis on lõpule jõudmas uurimistöö, milles uuritakse titaaniumdioksiidi (TiO₂) kui kõige perspektiivikamat fotokatalüütilist pinnakattematerjali ning selle rakendamisvõimalusi igapäevastes olmetegemistes.

Pindade desinfitseerimine ja õhu puhastamine eluruumides esinevatest saasteainetest on TalTechi doktorandi ja töö ühe autori, Jekaterina Sydorenko, sõnul olulisem kui kunagi varem –  tänapäeval veedab inimene siseruumides ligi 90% ajast ning viirusepuhangud nõuavad uusi lahendusi.

“Pinnakatte teeb unikaalseks see, et seda võib rakendada kõikides hoonetes, olgu selleks eluruum, kontor, haigla või kool ning selle paigaldamine on ühekordne kulu,” rääkis doktorant Jekaterina Sydorenko.

Ta rääkis, et läbipaistvat õhukesekilelist titaaniumdioksiidi on vähe uuritud ning praktilist ja õhku puhastavat pinnakattematerjali ei ole seni veel loodud.

“See pinnakate sobib õhupuhastuse seadmetesse, ventilatsioonisüsteemidesse ja aknaklaaside katmiseks. Kahtlemata on see tulevikkuvaatav ja kuluefektiivne tehnoloogia ruumide õhu puhastamiseks ning pinnakatte kasutusaeg on põhimõtteliselt piiramatu,” lisas Sydorenko.

Fotokatalüüs on lihtne ja keskkonnasõbralik protsess, kus katalüsaatori TiO₂ pinnal toimub valguse toimel erinevate orgaaniliste ühendite madalatemperatuurne oksüdatsioon. Tegemist on madalatemperatuurilise põlemisega, mille tulemusena tekivad süsihappegaas ja vesi.

“TiO₂ pinnal lagunevad nii orgaanilised ühendid, bakterid kui ka viirused,” ütles Sydorenko.

“Protsess saab kogu vajaliku energia valgusest, mille toimel moodustuvad materjalide pinnal vee molekulidest keemiliselt aktiivsed ühendid, mis on samasugused oksüdeerijad kui hapnik ja osoon. Viimast kasutatakse rohkelt nii vee- kui õhu puhastamisel, kuid osoon on ka väikeses koguses inimesele mürgine,” selgitas Sydorenko.

TiO₂ viib puhastusprotsessi uuele tasemele. Protsess on kiire ja inimesele ohutu – juuksekarvast üle 300 korra õhema pinnakattega kaetud aknad saavad  siseruumide õhupuhastuse protsessiga suurepäraselt hakkama.

Puhastumise protsess kannab teaduslikku nimetust “gaasifaasiline fotokatalüütiline oksüdatsioon” ning TalTechis valmiva töö autorid teavad, et näiteks aknaklaasidele kantav ja seal nähtava valguse käes ilma kõrvalise sekkumiseta õhust nii saasteaineid, baktereid kui ka viiruseid “komposteeriv” pinnakate võib aidata ka Covid-19 pandeemia maha surumisel, sest teoorias hävitab loodud pinnakate ka kõige kangekaelsemad viirused.

Kui kõik hästi läheb, on pinnakattematerjal kasutusvalmis juba lähiaastatel. Teadustööd tehakse TalTechi keemiliste kiletehnoloogiate teaduslaboris, pinnakatte õhusaasteainete gaasifaasilist lagunemist uuriti keskkonnatehnoloogia teaduslaboris. Uurimistöö on rahastatud Eesti Teadusagentuuri personaalse uurimistoetuse projekti PRG627 poolt.

 

 

Eesti: Veebirakendus õpetab tundma Eesti eriilmelisi metsi

NordenBladet — Eesti Maaülikoolis sai valmis digitaalne õppematerjal Eesti metsakasvukohatüüpide kohta, kust saab metsatarkusi ammutada igaüks. Rakenduse aadress on kasvukohatyybid.emu.ee ja see on kasutatv nii arvutites kui nutiseadmetes.

Kasvukohatüüp ütleb metsa hästi tundvale inimesele väga palju, kinnitas rakenduse üks autoreid, maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli teadur Hardo Becker. Ta avaldas lootust, et materjaliga tutvumine teeb Eesti metsa tuttavamaks ka neile, kes igapäevaselt metsandusega seotud ei ole.

Tüübi nimetus võtab kokku puistu karakteristikud, esinevad mullaliigid, andmed puistu niiskusrežiimi kohta ja puistu võimalikud boniteedid. Samuti aitab kasvukohatüüp määratleda, millistele puuliikidele sobib vastav ala kasvamiseks, prognoosida saadava puidu väärtust ja kvaliteeti, määratleda metsatööde tegemise tingimused, rekreatsioonivõimalused jm. Seetõttu ongi väga oluline määrata puistute takseerkirjeldustes (hindamisel) kasvukohatüüp adekvaatselt, sõnas Becker.

Et kasvukohatüüpi õigesti määrata, tuleb arvesse võtta kõiki vajalikke aspekte (eraldise reljeef, muld, niiskus, puistu koosseis ja boniteet ning alustaimestikurinded ja -liigid). Teiselt poolt on õppijatele ja vähekogenutele vajalik tõetruu kirjelduse loomine vastavast kasvukohatüübist, et hiljem seostuks kasvukohatüübi nimetus ka neile automaatselt vastava metsasituatsiooniga.

Kui kasvukohatüüpide tuvastamine saab selgeks, siis on oluliselt lihtsam mõista vastava tüübi metsade muutumist (nii tüpogeneetilisest, botaanilisest, metsauuenduslikest kui häiringulistest jt aspektidest). “Ütled I boniteet, saad teada osa tõest, ütled jänesekapsa tüüp, saad peaaegu kogu tõe,” kirjeldas Becker. Oluline on antava kasvukohatüübi nimetuse testimine mitmekordselt: läbi mulla, läbi alus-taimestikurinnete ja -liikide ning läbi puistu boniteedi ja koosseisu.

Metsatüpoloogia juures peab jälgima looduse mängu. “Nagu üks vana metsamees on öelnud, siis pärast 20. aastat metsas käimist hakkas ka temale metsatüpoloogia külge.”

Kasvukohatüüpide rakenduse autorid on Eino Laas ja Hardo Becker ning projekt põhineb E. Lõhmuse Eesti metsakasvukohatüüpide ordinatsiooni süsteemil. Projekti „Metsatüpoloogilise digitaalse õppematerjali koostamine ja metsakasvukohatüüpide käsiraamatu kaasajastamine“ läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
 

 

Eesti: Avatud talude registreerumine pikeneb 10. maini

NordenBladet — Maaeluministeerium pikendab seitsmendale üle-eestilisele avatud talude päevale talude registreerimist 10. maini, et kõik soovijad end kirja jõuaksid panna. Avatud talude päev toimub tänavu 25. juulil.

„Avatud talude päeva registreerimistähtaja pikendamine on iga-aastane nähtus – osa talupidajaid ja maaettevõtjaid vajab veidi enam kaalumisaega. Sel aastal on talude registreerimine avatud talude päeval osalemiseks olnud tagasihoidlikum, mis on ka mõistetav, kuna olukord riigis on jätkuvalt ebakindel ning teadmatus suviste ürituste toimumise kohta siiski veel püsib. Eks iga talu peab ise otsustama, kas ta on valmis osalema,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „Kutsun ikkagi üles kõiki huvitatud talusid ja põllumajandustootjaid üritusel osalema. See on hea võimalus oma toodete-teenuste pakkumiseks ja tutvustamiseks.“

Praeguseks on talusid avatud talude päeval osalemiseks registreerunud kõikidest Eesti piirkondadest, samas ettevaatlikumad ollakse seni veel Lääne-, Saare-, Jõgeva- ja Järvamaal.

Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lamburi sõnul on seniste registreerunute seas märgata, et uusi tulijaid on umbes samas suurusjärgus nagu varasematel aastatel ehk kolmandiku jagu.

„Sarnaselt varasematele aastatele on tegevusvaldkondade valik väga lai ning näitab jätkuvalt maaelu mitmekesisust: on loomi, joogi- ja söögitootmist, ilu- ja maitsetaimeaedu, kunsti ja käsitööd, muuseume ja põnevaid tegelusi,“ lisas Reve Lambur. „Loodame, et talusid tuleb veel juurde, sest külastushuvi avatud taludesse on püsinud jätkuvalt suur.“

Avatud talude päeval esimest korda osalevatel ettevõtetel soovitame vaadata läbi veebiseminarid või vähemalt sirvida läbi ettekanded, mille lingid on saadaval avatud talude veebilehelt.

Registreerimisel peab talu olema hoolikas kaardil oma asukohta määrates. Kui see ei õnnestu kohe registreerimisel, siis saab täpsed koordinaadid panna kirja hiljem, kui on saadud andmete muutmise link. Samuti peab varuma kannatust talu avalikule veebilehele ilmumiseks, sest enne avalikustamist kontrollitakse kõik andmed üle.

Avatud talude päeval osalemiseks tuleb talu või põllumajandustootmine registreerida avatud talude veebilehel www.avatudtalud.ee/et/talule. Registreerimine lõpeb 10. mail. Palume registreerimisel kindlasti teada anda, kas talu on avatud lisaks pühapäevale ka laupäeval. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on pühapäev, 25. juuli ning sel päeval on külastajatele avatud kõik registreerunud talud.

2020. aastal oli üle Eesti avatud 281 talu, kuhu tehti nädalavahetusel kokku üle 213 000 külastuse. Tegu on avatud talude päeva külastusrekordiga.

Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eestimaa Talupidajate Keskliit. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

 

 

Eesti: Maaeluministeerium hakkab hindama eri poliitikasuundade mõju maapiirkonnale

NordenBladet — Maaeluministeerium esitas Vabariigi Valitsusele otsustamiseks ettepanekud maaeluga arvestamise metoodika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, mis viimasel kabinetiistungil ka heaks kiideti.

“Arvestades, et maapiirkond on koduks kolmandikule Eesti inimestest ja maapiirkonnas tegutseb kolmandik Eesti ettevõtjatest, siis on väga oluline, et maapiirkonna elanikele oleks tagatud võrdsed võimalused,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse. Maapiirkonnad seisavad silmitsi mitmesuguste katsumustega, olgu selleks demograafilised muutused, teenuste kättesaadavus, atraktiivsete töökohade olemasolu või toimiv infrastruktuur, seetõttu tuleb poliitikaotsuste puhul hinnata nende mõju maapiirkonnale, lisas maaeluminister.

Valitsuse tänase otsusega töötavad Maaeluministeerium koos Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga välja metoodika, mille alusel hinnata poliitikasuundade mõju regionaal- ja maaelu arengule. Ministri sõnul hakkab Maaeluministeerium otsuse kohaselt koostama ka regulaarseid ülevaateid maaelu arengusse panustavate poliitikasuundade mõjudest.

„Pealtnäha sama otsus võib linna- ja maapiirkonnale mõjuda erinevalt,“ lausus Urmas Kruuse. „Regionaal- ja maaelupoliitika edu sõltub kõigi ministeeriumite ühisest tegevusest. Meie eesmärk on, et maal oleks hea elada ning otsuste tegemisel lähtutaks eri piirkondade eripäradest ja vajadustest.“

Maaeluga arvestamise metoodika eesmärk on iga otsuse või tegevuse puhul hinnata, milline võiks olla selle mõju maaelule ning kuidas oleks võimalik seda (halba) mõju vähendada või see hoopis heaks pöörata.

 

 

Soome: Peaminister Sanna Marin: eriolukord on lõppemas

NordenBladet — Soome peaminister Sanna Marin ütles täna enne valitsuse nõupidamisele minekut, et eriolukord on lõppemas.
„Meil on täna valitsuse erakorraline istung, kus kuulutame eriolukorra lõppenuks ja edastame parlamendile eelnõu eriolukorra lõpetamiseks,” ütles Marin.

Täna hommikul istus Marini väitel koos COVID-i koordinatsioonigrupp ja asjatundjad leidsid, et eriolukorra jätkamine pole enam vajalik. Marin on asjast rääkinud ka vabariigi presidendiga.