Reklaam:



Eesti: Ajateenistusest väljalangevus on viimaste aastate madalaimal tasemel

NordenBladet — Neljapäeval, 8. aprillil esitleti Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös värskelt ilmunud ajateenijate kompleksuuringu aastaraportit, mis kajastab 2020. aastal reservi arvatud ajateenijate hoiakuid, arvamusi ja tagasisidet ajateenistusele.

Uuringu tulemustest selgub, et ajateenistusega rahulolu on aasta-aastalt kasvanud ning kõige enam jäävad ajateenistuse läbinud rahule elamistingimuste, sportimisvõimaluste ning ajateenijate omavaheliste kui ülemate suhetega. Rahulolu teenistusega varieerub teenistuskoha lõikes ning on seotud ajateenija karjääriga teenistuses. Samal ajal väljalangemine ajateenistusest on viimaste aastate madalaimal tasemel ning jääb alla viie protsenti.

„Me oleme tahtnud teha asju paremaks ning oleme seda teinud. See uuring annab meile aluse ja arusaama sellest, mis on meie muudatuste tulemused,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

Ajateenijate keskmine vanus on järjest vähenenud – suurem osa ajateenistusse asunuid tuleb n-ö otse koolipingist ehk pärast keskhariduse omandamist. Rahulolu ajateenistusega sõltub oluliselt sellest, millise eelhoiaku ja meelsusega ajateenistusse tullakse. Näiteks neist, kes tulid teenistusse hea meelega, jäi ajateenistusega rahule 77%, kuid neist, kes tulid vastumeelselt, vaid 37%.

Rahulolu on kõrgem nende ajateenijate hulgas, kes tulid teenistusse isikliku avalduse alusel, kes peavad ajateenistuse läbimist isikliku arengu jaoks oluliseks ning kes on ajateenistusest paremini informeeritud. Viimasele asjaolule aitab kaasa eelnev osalemine riigikaitselistes organisatsioonides ja riigikaitseõpetuse kursuse läbimine.

Uuring näitab, et peamisteks kasulikeks ajateenistuse tulemusteks peeti heade tuttavate leidmist (sellega nõustus 78%), enesekindluse kasvu (65%), kasulike teadmiste ja oskuste omandamist (61%) ning füüsilise vormi paranemist (56%). Ajateenistuse käigus toimubki ajateenijate kehalise võimekuse märgatav ühtlustumine.

Kui ajateenistuse alguses sõltub kehaliste võimete kontrolltesti sooritus selgelt varasemast treenitusest, siis ajateenistuse lõpuks on kõige märkimisväärsemalt paranenud just varem kehvema sooritusega ajateenijate testitulemused. Mõistagi on need, kes omandavad ajateenistuses suurema enesekindluse, kasulikud teadmised ja parema füüsilise vormi, ajateenistusega ka rohkem rahul.

Varasem enesehinnanguline liidriks olemise kogemus suurendab soovi osaleda nooremallohvitseride kursusel (NAK), samuti suurendab seda varasem riigikaitse või sisejulgeolekuga seotud organisatsioonides osalemine. Samas ajateenijad, kel puudusid teenistuse alguses NAK eelistus, kuid kes tõusid teenistuse jooksul nooremseersandi auastmesse, hakkasid oma väljaõppe kogemuse kaudu rohkem väärtustama juhtimisoskuste, sotsiaalsete oskuste õpetamist ajateenistuses ning paremini mõistma ajateenistuse rolli reservväe väljaõpetamisel mobilisatsiooniks. Otse koolipingist teenistusse astuvad ajateenijad soovivad enam jätkata eestvedamise oskuste kujundamist võrreldes eelnevalt tööturul osalenud ajateenijatega.

Kaitseväe inimressurssi kompleksuuring on Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi läbiviidav uuring eesmärgiga saada teavet ajateenistuses olevate inimeste arvamuste ja hoiakute kohta, et teha paremaid otsuseid teenistuse juhtimiseks ja korraldamiseks. Samuti annab see võimaluse analüüsida muutust ajateenistuses olnud isikute hoiakutes ja arvamustes aastate lõikes.

Kaitseväe inimressurssi kompleksuuringute raportitega saab tutvuda Kaitseväe Akadeemia kodulehel.

 

 


Tags assigned to this article:
EestiKaitsevägi

Reklaam:






Tippkvaliteediga loodussõbralik Skandinaavia luksuskosmeetika - ElishevaShoshana.com

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2021 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service