NordenBladet — Soome valitsus kavandab vanemapalga maksmise perioodi pikendamist nii, et kumbki vanem saab 160 päeva ehk ligi 6,5 kuud vanemapalka.
Vanemapalka makstakse inimese varasema palga alusel lapsega kodus olemise eest ja selle pikkus on uue korra kohaselt seega kokku 12,8 kuud. Seni oli emale hüvitatud 105 tööpäeva ehk ligi 4,2 kuud ja isale 54 tööpäeva ehk ligi 2,2 kuud, vahendab Helsingin Sanomat.
Vanemapalgaga puhkusest saab üks vanem teisele loovutada 0-63 päeva. Lisaks luuakse 40 päeva pikkune rasedustoetus ehk kokku oleks tasustatud vanemapalga maksmise pikkus üle 14 kuu. Ühe vanemaga peres saab üks vanem omale kogu palga.
Erandiks on mitmikud ehk kaksikud või kolmikud, kelle puhul pikeneb vanemapalga pikkus iga täiendava lapsega 78 päeva võrra. Vanemapalka võib kasutada kuni lapse 2-aastaseks saamiseni.
Kokku läheb vanemapalga pikendamine riigile hinnanguliselt maksma ligi 80 miljonit eurot aastas. Täpne summa pole teada, kuna pole teada, kui palju hakkavad isad vanemapalka kasutama. Valitsus tahab eelnõu parlamendile kinnitamiseks saata eeloleval sügisel.
Lapsega võib Soomes koju jääda ka kauemaks, siis makstakse koduhoolduse toetust. Võrdluseks, Eestis on vanemapalga maksmise periood 1,5 aastat.
NordenBladet — Soome terviseamet on muutnud juhiseid seoses koroonaäpiga Koronavilkku. Kui äpist tuleb märguanne nakkusega kokkupuute kohta, siis järgneb sellele alati karantiin, isegi kui koroonatest on negatiivne ja haigusnähud puuduvad.
Siiani on testitud peale koroonaäpi märguande saamist vaid neid, kel on haigusnähud. Nüüd aga suunatakse kõik märguande saanud isikud testi tegema. Lisaks on soovitus, et kõik isegi negatiivse koroonatesti tulemuse saanud isikud ja vaktsineeritud suunatakse omaalgatuslikku karantiini, kui nad saavad koroonaäpist märguande nakkusega kokkupuute kokku, vahendab Yle.
Uus kord hakkab terviseameti info kohaselt kehtima märtsi algul. Mõnes ravipiirkonnas on aga uus kord juba kasutusele võetud. Päijät-Häme ravipiirkond võtab uued juhised kasutusele märtsi algul ning Pirkanmaa, Kanta-Häme ja Põhja-Pohjanmaa ravipiirkonnad veel kujundavad juhiseid.
Kuigi ravipiirkonnad on juhiseid muutmas, ei olda igal pool nendega rahul. Mõnel pool nähakse, et see võib suurendada liigselt testide arvu. Samuti ei nähta põhjust ilma haigusnähtudeta inimesi testida.
Praegu suudetakse enamikus ravipiirkondadest teste teha ja neid analüüsida suhteliselt kiiresti. Võimalik on ka see, et näiteks naabrid, kes pole teineteisega kunagi kokku puutunud, saavad koroonaäpi kaudu märguande, kui nad on olnud teine teisel pool seina lähestikku.
Terviseamet tunnistab, et uue korra järgi hakkab testide arv tõusma. Samas aitab suurem testide arv piirata koroona levikut.
Uute juhiste järgi soovitatakse omaalgatuslikku karantiini isegi siis, kui testi tulemus on negatiivne. See tuleneb asjaolust, et haigusnähud võivad ilmneda alles 4-5 päeva peale nakatumist. Testiga ei tule värske nakatumine alati välja.
Koroonaäpilt saadud teade nakkusega kokkupuute kohta tähendab siiski omaalgatuslikku karantiini, mis on vabatahtlik, kui ravipiirkond ei määra teisiti. Koroonaäpp aga ei anna teada, millal kokkupuude nakkusega on toimunud, seetõttu on raske arvutada karantiini pikkust.
Mõnes ravipiirkonnas imestatakse, miks kehtivad terviseameti uued juhised võrdselt nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimeste kohta. Eri ravipiirkondades kehtivad erisugused soovitused vaktsineeritud isikute karantiini kohta. Igal pool ei peeta pärast teise vaktsiinisüsti saamist karantiini enam vajalikuks. Terviseamet pole veel välja töötanud konkreetseid juhiseid vaktsineeritute kohta.
NordenBladet — Soome kandideerib Põhjamaade esindajana ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks ajavahemikuks 2022–2024 . Soome kampaania peamine sõnum „Mitmekesine maailm, universaalsed inimõigused“ rõhutab inimõiguste universaalsust. Valimised toimuvad 2021. aasta oktoobris ÜRO Peaassambleel.
Soome on juba aastakümneid inimõiguste edendamise nimel pikaajalist tööd teinud. ÜRO inimõiguste nõukokku kandideerimine on Soome inimõigustel põhineva välis- ja julgeolekupoliitika jätk. Inimõiguste nõukokku kandideerimine on lisatud ka peaminister Sanna Marini valitsusprogrammi.
Soome kampaaniateemad on naiste ja tüdrukute õigused, uued tehnoloogiad ja digitaliseerimine, kliimamuutused ja haridus kui inimõigus. Lisaks on olulised teemad mitmepoolsuse kaitsmine ja kodanikuühiskonna võimaluste suurendamine ÜRO tegevustes.
„Inimõiguste nõukogu liikmena soovib Soome töötada ühisel rindel inimõigusi kaitsvate riikidega, et leida globaalsetele väljakutsetele püsivaid lahendusi. Kliimamuutus ja pandeemiad suurendavad veelgi ebavõrdsust ja ülemaailmset vastastikust sõltuvust. Inimõiguste ülemaailmse kaitse tähtsus kasvab üha enam,” ütleb välisminister Pekka Haavisto.
Inimõiguste nõukogu on asutatud 2006. aastal ja see on ÜRO peamine inimõiguste organ. Nõukogul on 47 liiget, kes valitakse riikide rühmade kaupa kolmeks aastaks. Soome oli inimõiguste nõukogu liige aastatel 2006–2007. Soome on praegu inimõiguste nõukogu vaatlejaliige.
NordenBladet – Nädal möödus nagu niuhti. Märksõnadeks kodused toimetused, keraamika, lasteraamatu “Tema Kõrgeausu Hiir Esimene” kirjutamine-illustreerimine ning igapäevane artiklite tegemine ning koostöövõrgustike arendamine NordenBladet + OHMYGOSSIP lehtedel.
Reedel viisin esimese satsi töid (keraamikat) Eesti Rahva Muuseumi (ERM), kus meil tuleb koos tütarde Estella Elisheva ja Ivanka Shoshana´ga näitus “Meie kodune nõiaköök”. Selleks käib igapäevane ettevalmistus. Plaan on näituse ajaks valmis saada ka raamat “Tema Kõrgeausus Hiir Esimene”. Väljakutsele annab tuure juurde see, et kavatsen kogu raamatu ise illustreerida ning seda natuke teisiti kui tavaliselt tehakse. Nimelt maalin akrüülmaalid, mis hiljem arvutisse tõmban.. Nii et valmib nii raamat kui ka ports originaalmaale. Kunstinäitus on mul üles ehitatud neljas jaos – keraamika, maalid, Elisheva & Shoshana käsitöökosmeetika ning ravimtaimed.
Esimene kord elus lähenesin ERM´ile tagant laadimisalalt, õigemini külje pealt. Tundsin end korraga nii tähtsana kui ka imetillukesena. Suured uksed, kust rekkaga saab kaupa sisse viia, ning siis mina oma dziibiga kus mõned kastid käsitööd. Tegelikult on see väga hea võrdlus – käsitöö ongi eksklusiivne, valmib kaua ning seda ei ole massiliselt. Pea pool esitlusele tulevatest keraamikatöödest transportisime juba Eesti Rahva Muuseumi lattu. Pidasime kohapeal ka väikese koosoleku, kus arutasime saali plaani – visandasin tahvlile oma praegused mõtted (neid tuleb veel lihvida ning esimesel võimalusel siis ERM´i saata, et sealne tiim saaks näituse “raami” üles ehitama hakata (seinu, vahelage, riiuleid jne).
Peale ERM´i läksime mu noorema õe Hanna-Liisa juurde, kes Tartus elab. Pidasime õhtul ta sünnipäeva – sõime, jõime, rääkisime maast ja ilmast, näitusest, kinnisvarast, tulevikuplaanidest.. Ivanka joonistas terve õhtu ning käis vannis. Magama jäime äkki juba 11-paiku… Lõpetasime õhtu kummeli-teega ning Legally Blonde (Arukas blondiin) filmiga, mida vaadates uni lihtsalt niitis jalust. Hahaa
(Peale galeriid blogi jätkub)
Nädalasse mahtus nagu alati ka palju küpsetamist, aga kõike lihtsalt ei jõua üles pildistada. Panen siia kahe päeva lõunasöökide pildid.
Lõunasöögi näide nr. 1
Ahjuliha (Rakvere mustikamarinaadis grill-liha) friikartuli või kinoaga. Kõrvale värske salat hapukoorega, riivitud peet ja/või maisitõrvikud.
Lõunasöögi näide nr. 2 (täna sõbrapäeval)
Tegin ahjus Bimar´i praetud ja kiirkülmutatud kartuli pannkooke ja Vici paneeritud kalapulki, mida serveerisin sibula ning hapukoorega. Magustoiduks vaarika-kohupiima kook vanilje kastme, mandlite ning puru-kattega.
Ilusat sõbrapäeva jätku kallid sõbrad ja blogi lugejad! ❤
Kallistan!
Loe ka minu varasemaid blogi postitusi (kõik postitused on loetavad lisaks eesti keelele ka soome, rootsi ja inglise keeles!):
NordenBladet — Soome valitsus on olnud hädas, kuidas teha piiril massisilisi koroona sundtestimisi nii, et see ei läheks vastuollu põhiseadusega. Nüüd on lahendus leitud. Vastavat seaduseelnõud ette valmistava sotsiaal- ja terviseministeeriumi andmetel lahendatakse asi nii, et volitused kehtestada massilisi koroona sundtestimisi antakse piirkondlikele ametivõimudele. Nii ei lähe see vastuollu Soome põhiseadusega, vahendab Helsingin Sanomat.
Seaduseelnõu varasemas versioonis puudutas sundtestimine tervet riiki ja see ei läinud parlamendi põhiseaduskomisjonist läbi. Nüüd antakse volitused kohalikele ametivõimudele ja meetmed võivad olla Soome eri osades erinevad.
Piirkondlikud ametivõimud kehtestavad tingimused, mille puhul massilisi sundtestimisi tehakse. Ametivõimud peavad testi tegemise kohustuse ära põhjendama ja see peab vastama terviseameti soovitusele.
Kohalikud ametivõimud saavad kehtestada ka tingimused, mille puhul pole vaja sundtesti teha, näiteks juhul, kui hiljuti on tehtud negatiivne koroonatest, COVID-19 on läbi põetud või on olemas vaktsineerimistõend.
Selline lahendus oleks püsiv ja ei puudutaks ainult koroonat. Lahendus vajab veel õiguskantsler Tuomas Pöysti hinnangut. Eelnõu tahetakse parlamendile üle anda eeloleval reedel valitsuse erakorralisel istungil.
Eelnõud täiendatakse veel sätetega, et sundtestimise võivad määrata ka kohalikud ravipiirkonnad ja omavalitsused. Valitsuse eesmärk on olnud riiki sisenejaid võimalikult palju testida. Praegune seadusandlus ei võimalda massilisi testimisi.
Kui reisija ei soovi lasta testi teha, siis hindab kohalik nakkushaiguste arst, kas määrata isik karantiini. Karantiini määramine on võimalik juba praeguse seadusandluse alusel.
Massilist sundtestimist võimaldavat seaduseelnõud on ette valmistatud juba pikalt. Esimene, toona transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumis ette valmistatud eelnõu kukkus parlamendi põhiseaduskomisjonis läbi juba sügisel. Pärast seda on eelnõu ettevalmistamisega tegelenud sotsiaal- ja terviseministeerium. Nüüd on valitsus otsustanud minna kindla peale välja ja seetõttu abistavad seaduse väljatöötamisel justiitsministeeriumi spetsialistid.
