NordenBladet — Soome idaosas Kuopios on olukord koroonaga kontrolli alt väljunud. Pyörö kool suleti, kuna olukord läks väga hulluks.
Koolis on alates reedest tuvastatud kokku 21 koroonaga nakatumist. Nakkusega kokkupuuted on olnud põhiliselt vanemates klassides. Kokku on koolis üle 200 inimese suunatud karantiini, vahendab MTV.
Olukord on kohalike terviseametnike hinnangul väga halb. Olukord on selline, et nakkuse levikut ei suudeta enam kontrollida ja nakatunud võib olla koolis praktiliselt igaüks.
Lisaks sellele, et nakkuse levikut ei suudeta kontrollida, ei suudeta ka kõigi karantiini suunatavate inimestega enam ühendust võtta.
Nädala lõpus ja nädalavahetusel tuli signaale selle kohta, et poodides oli näha kooli õpilasi, kes oleks pidanud olema kodus karantiinis. Kool pandi kinni selleks, et kõik saaks olla kodus karantiinis.
Kui lapsed ja noored kogunevad ning reeglitest kinni ei pea, siis hakkab nakkus kontrollimatult levima. Rõhutatakse, et karantiini eesmärk pole see, et minna kaubanduskeskusesse nakkust levitama.
Pyörö kooli tegevus toimus kolmes eri hoones. Suletud osas on põhiliselt põhikooli lõpuklassid, aga seal on ka kaks 6. klassi. Kõik need klassid on üle läinud distantsõppele.
Tegemist on ainsa Kuopio kooliga, mis on pidanud uksed sulgema. Kool on suletud kaks nädalat vähemalt 29. jaanuarini.
NordenBladet —Riigikogu majanduskomisjon sai eilsel istungil ülevaate Arenguseire Keskuse (ASK) eelmise aasta uuringutest ja andis rohelise tule käesoleva aasta tegevuskavale, milles keskendutakse neljale teemale: transpordi tulevikule, maksustruktuurile, pikaajalisele hooldusele ja kõrgharidusele.
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et eelmise aasta märksõnadeks olid koroonaviirus ja sellest tingitud kriisid majanduses ja sotsiaalsfääris. „Kriisidest võib aga võitjana väljuda, kui õigel ajal õigetele nuppudele vajutada. Üks osa ASKi mulluseid uuringuid keskenduski või puudutasid osaliselt kriisi mõjusid ja riigi rolli suurenemist majanduses ning andsid meile häid mõtteid erinevate otsuste langetamisel,“ ütles ta.
Sester lisas, et ASKi töö ja soovitused jäävad ka alanud aastal poliitikakujundamisel oluliseks sisendiks, et maandada tulevikuarenguga kaasnevaid riske. „Kooskõlastasime tänasel istungil ASKi uue aasta tööplaani, milles lisaks neljale uurimissuunale on ühe tegevussuunana fookuses ka teiste maailma mõttekodade uurimistulemuste vahendamine. Riigikogu liikmetel on oma tegevuse laiema konteksti tajumiseks oluline teada, millised teemad on maailma mõttekodades käsitlemisel.“
Majanduskomisjoni aseesimees Kristen Michal tõstis alanud aasta uurimissuundadest esile tulevikukindla maksustruktuuri, mille lõpptulemiks peaks olema alternatiivsed maksumudelid ja nende omavaheline võrdlus sotsiaal-majandusliku ja riigieelarvele avalduva mõju alusel. „Riigi rahanduse kestlikkuse jaoks on oluline kujundada maksusüsteem selliseks, et see soosiks igaühe isiklikku teadlikku planeerimist oma toimetuleku ja tervise parandamiseks ning pensioni kasvatamiseks,“ ütles Michal.
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul on alanud aasta arenguseire teemade ühisnimetajaks pikaajaliselt jätkusuutlik rahastamine. „Käsitleme pikaajalise hoolduse korraldust ja rahastust, mida tõsiselt survestab rahvastiku vananemine ja sellega seotud hooldusvajaduse kasv. Käsitleme muutuvat nõudlust kõrghariduse järele ning õpingute rahastusvõimaluse üle inimese elukaare. Tulevikukindla maksustruktuuri arenguseires analüüsime võimalusi kujundada maksude abil inimeste käitumist, eesmärgiga ohjeldada riigi kulude kasvu kaugemas tulevikus,“ rääkis ta.
Istungil osalesid Arenguseire nõukoja esimees Jaan Pillesaar ja nõukoja liige Mait Palts, ning keskuse juhataja Tea Danilov ja uuringute juht Lenno Uusküla.
Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures.
NordenBladet — Kuigi Eestis on lastud koroonal suhteliselt vabalt levida, kuna surmade arv püsib väike, siis Soome professorid soovitavad jätkata piirangutega kuni suveni, sest surmad pole ainus mõõdupuu. „Koroonast tekivad tüsistused,” ütles Helsingi ülikooli viroloogiaprofessor Olli Vapalahti. See tähendab, et haigus pole kellegi jaoks päris ohutu. Samuti on selge, et pärast intensiivravi ei kõnnita haiglast tervena välja. Piiranguid leevendades tuleb mõelda eelkõige haiguse pikaajaliste mõjude peale, märkis professor Vapalahti.
Soome valitsus kaalub käesoleval nädalal täiendavaid piiranguid seoses koroonaviiruse Briti mutatsiooni leviku ja selle piiramise vajadusega. Praeguseks on Soomes tuvastatud üle 60 nakatumise Briti mutatsiooniga, vahendab Iltalehti.
Turu ülikooli viroloogia professor Ilkka Julkunen ütles, et elanikkonna immuunsusest ollakse Soomes veel kaugel. Haigust on põdenud vaid paar protsenti elanikkonnast ning vaktsineerituid on vaid üks protsent. Kui vaktsineerituid on 50 protsenti ja kui uute nakatumiste arv on languses, võidakse karmimad piirangud kaotada.
Soomes on üle miljoni inimese, kes kuuluvad koroona poolt kõige enam ohustatud riskigruppi. Isegi see, kui need inimesed ja meedikud on vaktsineeritud, ei tähenda see, et piikanguid saaks kaotama hakata. Enne peab uute nakatumiste arv hakkama oluliselt vähenema.
Kui aga uute nakatumiste arv püsib selline nagu praegu, on jätkuvalt oht, et nakatumiste arv hakkab kiiresti kasvama – eriti arvestades asjaolu, et Inglise tüvi levib kergemini. Professor Julkunen märgib, et otsustajad peavad elanikkonda kaitsma igal võimalikul moel.
Teada on see, et eakate inimeste vastupanuvõime haigustele on väiksem kui noortel. See tähendab, et isegi siis, kui eakad inimesed ja meedikud on vaktsineeritud, ei saa ühiskond veel end vabamalt tunda.
Professor Vapalahti sõnul ei anna eakate inimeste ja meedikute vaktsineerimine ühiskonnas veel piisavat kaitset. Seetõttu kestavad piirangud kuni suveni välja. Professorid tuletavad meelde, et vaktsiinid ei anna sajaprotsendilist kaitset haigestumise vastu, mis tähendab, et haigestuda võivad ka vaktsineeritud inimesed. Kui lasta viirusel levida, siis levib see ülejäänud elanikkonna hulgas. See on aga samuti ohtlik haiguse pikaajaliste mõjude tõttu.
Lisaks kaasneb viiruse ulatusliku levikuga uute mutatsioonide oht. Mida rohkem viirus levib, seda enam tekib mutatsioone. Globaliseerunud maailmas jõuavad need mutatsioonid ükskord ka Soome.
Viiruse ulatusliku leviku ja mutatsioonidega kaasneb ühtlasi oht, et olemasolevad vaktsiinid muteerunud viiruse vastu ei aita või on nende mõju nõrgem. Professor Julkuneni väitel võib vabamalt hingata võibolla siis, kui Soomes on 1,5-2 miljonit inimest, kes on saanud kaks vaktsiinidoosi. Kõigi piirangute kaotamine pole mõeldav enne, kui 70-80 protsenti elanikkonnast on vaktsineeritud ja uusi nakatumisi pole või on neid väga vähe.
Soome terviseameti hinnangul võtab vaktsineerimine aega vähemalt suveni, aga võimalik, et aasta lõpuni. Ilmselt lastakse kõigepealt vabamaks laste huvitegevus. Suured üritused ja kogunemised aga vabanevad piirangute alt viimasena.
Soome sotsiaal- ja terviseministeeriumi info kohaselt pole piirangute kaotamine praegu veel üldse arutusel. Piirangute vähendamist arutatakse siis, kui vaktsineeritud on oluliselt rohkem inimesi. Ajagraafikut on aga võimatu ette prognoosida.
Professor Vapalahti hinnangul pääseb mõnedesse riikidesse reisima suvel. Ta usub, et tänavu hakkab uute nakatumiste arv vähenema. Paljud riigid aga teevad sellele vaatamata poliitilisi otsuseid piirangute osas, olgu need põhjendatud või mitte. Maailmas on mitu miljardit inimest, kes pole haigust põdenud ja keda pole vaktsineeritud, kui kaua nende vaktsineerimine aega võtab on võimatu ette näha. Professor Julkuneni hinnangul hakkab reisimine normaliseeruma kas käesoleva aasta lõpus või järgmisel aastal.
Kui mõnes riigis jääb vaktsineerimine väikseks, võidakse reisipiiranguid veelgi pikendada. Kui mõni soomlane arvab, et ta on vaktsineeritud ja saab mööda maailma ringi sõita, siis nii see ei ole. Teised riigid ei pruugi nii mõelda, et vaktsineeritud soomlane nakkust edasi ei kanna või uuesti ei nakatu.
Professor Julkunen peab oluliseks, et vaatamata vaktsineerimistele jätkavad inimesed ohutusnõuetest kinnipidamist: see on järgivad käte- ja köhahügieeni, hoiavad distantsi ja kasutavad maski, kui distantsi pole võimalik hoida, ning jäävad haigena koju. Need meetmed aitavad ka uute mutatsioonide puhul.
Soome terviseameti andmetel on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ligi 54 000 inimest. Jaanuaris-veebruaris peaks Soome jõudma iga nädal ligi 50 000 Pfizeri-BioNTechi vaktsiinidoosi. Eelmisel nädalal saadi aga tarneprobleemide tõttu ainult 37 000 doosi. See tähendab, et mõnes piirkonnas kulgeb vaktsineerimine aeglasemalt. Firma Moderna vaktsiini saabub igal nädalal mõni tuhat.
AstraZeneca vaktsiini peaks Soome tulema sadu tuhandeid doose 6. nädalal (8-14. veebruar), kui see vaktsiin saab müügiloa Euroopa Liidus. Vaktsiin peaks saama müügiloa jaanuari viimasel nädalal.
NordenBladet —Konkurss on kaheastmeline ning eeltaotluste esitamine on kohustuslik.Eeltaotluste esitamise tähtaeg on 1. aprill 2021 (17:00:00 CEST).
Taotluse saavad esitada uurimisrühmad, kuhu kuulub vähemalt kolm erinevat gruppi vähemalt kolmelt erinevalt maalt, mis pärinevad vähemalt kahest ERA-MIN3-ga liitunud riigist.
Konkursi 5 teemat alateemadega on:
Topic 1. Supply of raw materials from exploration and mining
Exploration
Mining operations
Mine closure and reclamation
Topic 2. Circular Design
Product design for increased raw material efficiency
Product design for reuse or extended durability of product
Product design to promote recycling
Product design for critical materials substitution
Topic 3. Processing, Production and Remanufacturing
Increase resource efficiency in resource intensive production processes
Increase resource efficiency through recycling of residues or remanufacturing of used products and components
Increase resource efficiency using information and communication technologies (ICT)
Topic 4. Recycling and Re-use of End-of-Life Products Recycling and Re-use of End-of-Life Products
End-of-life products collection and (reverse) logistics
NordenBladet —Avanenud on ERA-NET ForestValue taotlusvoor toetamaks projekte, mis loovad teadmisi edendamaks metsade ja metsaressursside parimat võimalikku kasutamist ühiskonna huvides teel kliimaneutraalse ringmajanduse ja jätkusuutliku ühiskonna poole.
Konkurss on üheetapiline ning taotluste esitamise tähtaeg on teisipäev, 13.04.2021 (13:00 CEST).
Rahvusvaheline konsortsium peab koosnema vähemalt kolmest partnerist, kes esindavad ForestValue selles taotlusvoorus osalevaid riike.
Kuna Eesti osaleb „kolmanda riigina“ ei saa Eesti teadlased olla projekti koordinaatorid. Samuti on eesti teadlasrühmadel kohustus lisada taotlusele „Letter of Commitment“. Seetõttu on kohustuslik kontakteeruda Eesti rahastajatega enne taotluse esitamist.
Eesti teadlasi rahastavad Keskkonnaministeerium ja Eesti Teadusagentuur.
Ühiskonkursi teemad on:
1. Sustainable and multifunctional use and management of forests, to maximize their contribution to all SDGs, focusing on but not restricted to:
Sustainable wood production and mobilization,
Soil fertility, ecosystem functioning and biodiversity,
Biotic and abiotic threats.
2. Building with wood from various perspectives, focusing on but not restricted to:
Construction, safety, design and recycling,
Incentives, policy, market challenges, and consumer perceptions and values.
3. Analysis of benefits, synergies and trade-offs in the use of forest biomass, focusing on but not restricted to:
Benefits and drawbacks with different allocations and ways of using the available biomass for different purposes and in different sectors to contribute to climate targets as well as other needs of society, including issues of global availability, markets and international policy. Please note that this topic does not encompass technical research or development on specific products, processes or materials, but rather holistic and integrated approaches that deal with entire sectors or industries.
Ühe taotluse eelarve Eesti teadlastele on kuni 150 000 eurot.
Rohkem infot konkursi kohta, partnerite otsingutoe ja juurdepääsu taotluste esitamise süsteemile leiab ForestValue kodulehelt https://forestvalue.org/joint-call-2021/
