NordenBladet — Viru Õlletehas, mis aastate jooksul järk-järgult õllede ja limonaadide tootmist vähendas, leidis endale möödunud aasta oktoobris uue kosilase.
Soome firma Pyynikin alustas hiljuti juba limonaadide tootmist ning kohe asutakse ka õlut pruulima. Üks Pyynikini asutajatest, pruulmeister Tuomas Pere ütles, et lõplik otsus tehas osta tehti 2020. aasta oktoobris, vahendab Virumaa Teataja.
Põhiliselt hakatakse tehases pruulima õlut, mille järele on Soomes suur nõudlus. Lemmiktooteks on Mosaic Lager ning ka Eesti õllesõbrad saavad tooteid varsti proovida. Samuti hakkame tehases tootma limonaade, kokkusegatud alkoholikokteile ning long drink‘e. Lisaks tervisejooke ja hiljem võibolla ka mahlasid.
NordenBladet – See nädal on kulunud Eesti Rahva Muuseumi (ERM-i) näituseks valmistumise tähe all. Kaks korda käisin Ivanka Shoshana´ga (12) saviringis ning paar lahedat potti jõudsin ka ise valmis teha. Kujundasin ära ka näituse plakati/flaieri põhja – see võib muidugi avamispäevaks täiesti uue kuue saada, eks vaatab. Suure tõenäosusega teen veel mitmeid erinevaid reklaamlehti. Plakatid on klassikaliselt/reeglina ühe pildiga ning suurema tekstiga aga sigri-migri on 100% minu stiil ning teistpidi ongi huvitav, inimesed võtavad hetke, tulevad lähemale ja loevad/vaatavad, mis plakatil kirjas.
ERM´is avataval kunstinäitusel on plaan esitleda:
1. Enda valmistatud keraamikat (savist vaagnaid, taldrikuid, tasse jne),
2. Akrüülmaale (muinasjutuline seeria Tema Kõrgeausus Hiir Esimesest, näitusele tulevad mitmed minu lillemaalid ning laste joonistused),
3. Käsitöökosmeetikat (seebitegu, ravisalvid, shampoonid jt Elisheva & Shoshana (E&S) brändi all loodud tooted) ning
4. Neljanda osana esitleme ka tuntumaid ravimtaimi, mida oma koduses nõiaköögis kasutame (olgu siis toidu valmistamiseks, raviteeks või koduse kosmeetika sisse panemiseks).
Näituse tarvis ehitavad ERMi ehitusspetsialistid minu joonise järgi suurde 130 m2 ruumi meie nö. koduse nõiaköögi “skeleti”. Minu järgmiseks ülesandeks ongi selle plaani/asetuse detailne planeerimine ja välja joonistamine. Puuuhh, reaalsuses on see keerulisem kui esmalt lihtsalt mõtetes ja jutustades tundub. Iga detail tuleb läbi mõelda, kuhu mingi tass, taldrik, maal või ravimtaimekimp läheb, kas tuua lage allapoole, tuua mängu mõni trepp või aken jne. Samuti peab mõtlema toodete turvalisusele. Mitmed nõud on väga töömahulised ja kallid ning kui need katki peaks minema (halva paigutuse või minu läbimõtlematuse tõttu), siis oleks väga kahju. Sama kehtib maalide kohta. Kas teha maalidest suurendatud reprod ja panna originaalid kõrgemale või kuvada originaale läbi videosalvestuse seinale…jne.. ühesõnaga tuhat detaili, mis vajavad täpset läbimõtlemist ning kaalumist. Nii et igav mul ei hakka! Suur vastutus on küll aga väga väga põnev on seda teha! Praeguse seisuga on 12.veebruar lukku löödud, selleks ajaks peab plaan paberil olema. Siinkohal kutsuksin teid ka appi – kui teil tekib allolevat plakatit vaadates mõni idee (olgu siis seotud plakati enda, näitusel eksponeeritavate toodete või näituseruumi disainiga…), siis igasugune abi on väga teretulnud!!! :))) Kõik väärt ideed, mis töösse lähevad, saavad ka Elisheva & Shoshana kinkepakiga premeeritud!
Meie koduses nõiaköögis valmivad ka maailma parimad kodused toidud! Minust on ajapikku saanud tõsine hobikokk!
Täna tegin ahjukartuleid kapsa ja sibulaga ning Rakvere keefiri marinaadis grill-liha. Kapsad jäid nii kaunid nagu minu lemmiklilled – valged pojengid!
Retsept on lihtne.
Esimesena läheb ahju liha, sest see valmib kauem. Rusikareegel on see, et alla kahe tunni ei maksa liha küpsetada, kui soovite, et liha jääks pehme ja suus-sulav. Mida kauem ja vaikselt rahulikult liha valmib, seda parem tuleb. Mina püüan tavapäeval varuda selleks ca 2 tundi (esimene tund 250 kraadi ja teine tund 200 kraadi), ent tähtpäevadel või kui mõni külaline tuleb, siis teen madalamal tulel ca 180 kraadi juures 4-5 tundi. Küpsetades küpsetuskarbis, tehke kilesse väike auk ning lisage kindlasti vett, siis tuleb mahlasem ja mõnusam!
Kui liha ahjus saab hakata ahjurooga valmistama. Selle jaoks puhasta ja tükelda kartulid ja aseta ahjuvormi, lisa vahele kapsas ja sibularõngad ning maitsesta. Mina maitsestasin täna Santa Maria kuivatatud tilli, sidrunipipra, tsitrus-grillisegu ning röstitud küüslaaugu ja pipraga ning siis, et rammusam tuleks (haha) lisasin paki 20% Alma hapukoort ja kallasin üle kolme klaasitäie Farmi 3.5 % täispiimaga. Piima sisse segasin enne lusikatäie Veski Mati nisujahu. Kõige peale tükeldasin natuke Valio Atleet juustu. Kes soovib lahjemat versiooni, siis peale maitsestamist kallake lihtsalt vormi põhja vett (nii et kataks põhjast umbes 1.5-2 cm) ja ahju. Kartulivorm valmib 200 kraadi juures ca 1h 30min.
Head isu ja kaunist õhtut! Kallistan!
Loe ka minu eelnevaid blogi postitusi (kõik postitused on loetavad peale eesti keele ka soome, rootsi ja inglise keeles!):
NordenBladet — 25. jaanuarist 2021 alustas Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kommunikatsiooninõunikuna tööd Kertu Kärk, kes siirdus sellele ametikohale Riigi Infosüsteemi Ameti kommunikatsioonijuhi kohalt.
„Olen Põhjamaade Ministrite Nõukogu tegemisi jälginud juba paar aastat ning teemadering, millega PMN tegeleb, on minu jaoks väga südamelähedane. Tunnen tugevat sidet põhjamaiste väärtustega ning soovin aidata kaasa nende levitamisele. Eriti olulised on minu jaoks kindlasti sooline võrdõiguslikkus ja kultuuri ning loomevaldkonna toetamine,“ sõnas Kertu.
„Elame praegu väga keerulisel ajal, kus kommunikatsiooni olulisus on üha enam kasvamas. Soovin anda oma panuse, et info PMNi tegevuse kohta jõuaks hoolimata piiratud suhtlemisvõimalustest siiski vajalike sihtruppideni ning üha rohkem eestlasi teaks, mis on Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja millega see tegeleb,“ lisas ta.
Oma varasema töökogemuse käigus on Kertu tegelenud nii sisekommunikatsiooniga tootmisettevõttes, suhelnud välisklientidega tõlkebüroos, koordineerinud kommunikatsiooni Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal, korraldanud avatud talude päeva ja turundanud Eesti toitu kui ka sukeldunud digiteenuste ja küberturvalisuse kommunikatsiooni maailma. „Rahvusvahelisus on mitmel mu ametikohal olnud üks võtmesõnu ja mul on hea meel, et lõpuks on mul võimalus ka Põhjamaid lähemalt tundma õppida,“ ütles Kertu.
Oma magistrikraadi sai Kertu Tallinna Ülikoolist kommunikatsioonijuhtimise erialal, tema magistritöö keskendus juhikommunikatsiooni rollile organisatsiooni sotsiaalse kapitali kujunemisel. Lisaks kommunikatsioonile armastab Kertu palavalt ka kultuuri, tehes vabatahtlikku tööd nii PÖFF-il, Tallinn Music Weekil kui ka Jazzkaarel ning külastades ohtralt kontserte ja teatrietendusi. „Kui kolme tütre, kahe kassi, ühe koera ja jänese kõrvalt veel vaba aega üle jääb, armastan ka käsitööd teha, lugeda ja filme ning sarju vaadata,“ lisas Kertu.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu ehk Põhjamaade valitsuste ametlik koostöövorm asutati 1971. aastal. Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus avati 1991. aasta kevadel. Esindus viib kokku Põhjamaade ja Eesti (ka teiste Balti riikide) poliitikuid, eksperte, ametnikke jt ühist huvi pakkuvates valdkondades: rohemajandus, teadus ja innovatsioon, sotsiaalne heaolu, loomemajandus, kultuur. Eesmärk on tõsta Põhja-Balti piirkonna konkurentsivõimet maailmas luues ja toetades koostöövõrgustikke.
NordenBladet — Kuigi Soome on seoses koroonaga piiri sulgenud ja sisse lastakse Eestist lisaks Soome kodanikele ja Soomes elavatele inimestele vaid neid, kes töötavad Soomes riigi toimimise ja varustuskindluse seisukohalt olulistes valdkondades, pääseb üle piiri ka sugulaste külastamiseks või kallimaga kohtumiseks ehk nn armuasjadeks. Soome piirivalve veebis on toodud ära piiriületuse kord, mis jõustub 27. jaanuaril 2021. ja mis kehtib kuni 25. veebruarini. Selle korra kohaselt on lubatud Schengeni riikidest, kaasa arvatud Eestist järgmine piiriületus:
Eesti kuulub piiriületuse korra kohaselt 1. kategooriasse koos teiste Euroopa riikidega. Selle järgi tuleb piiri ületada piiriületuskohtades. Tavapärane tööga seotud ränne pole lubatud. Soome tohib sõita üksnes riigi toimimise ja varustuskindluse seisukohalt olulise tööga seoses või muudel hädapärastel põhjustel. Need hädapärased põhjused on pereasjad või muud põhjused, näiteks kinnistu, suvila või muu omand Soomes, samuti ajakirjanike liikumine ja transiit lennujaamas.
Reisi eesmärk ja tingimused selgitatakse välja piirikontrolli käigus. Piirikontrollis võidakse paluda esitada dokumendid, mis tõendaksid, et riiki sisenemise tingimused on täidetud. Sellised dokumendid võivad olla eelkõige töö- ja lähetamisdokumendid. Tööandja peab andma töötajale vastava dokumendi selle kohta, et tegemist on hädavajaliku tööga, mis ei luba viivitust. Töötaja esitab selle blanketi piirikontrollis. Lõpliku otsusta töötaja maale lubamise kohta teeb piirikontrolli töötaja.
Erigrupid
Soome võivad siseneda teatud grupid, näiteks kultuuri, spordi ja ettevõtluse valdkonnas. See puudutab eriti teatud sektorite taastumist, uut kasvu, piirkondlikku majandust või pikas perspektiivis tingimuste tagamist.
Erigruppide taotlused saadetakse otse Soome piirivalvele e-posti teel (rajavartiolaitos@raja.fi). Kutsuv pool teeb taotluse.
Taotlustes tuleb põhjendada tegevuse riiklikku olulisust ja tuua välja põhjused, miks muid toiminguid ei saa järgida, samuti toiminguid tervisekaitse tagamiseks. Tööandja või muu kutsuv üksus peab esitama isikule või grupile vastavalt siseriiklikele suunistele oma terviseohutuse tegevuskava.
Kui terviseohutusmeetmete osas järgitakse vähemalt kehtivaid riiklikke soovitusi, pole taotluses vaja tervishoiuasutuselt nende tegevuste kohta eraldi hinnangut. Juhtudel, kui taotluses esitatud terviseohutusmeetmed erinevad kehtivatest soovitustest või muul viisil kõrvalekalduva tegevuse korral (nt suur grupp või mitu eraldi gruppi), tuleb lisada kohaliku (omavalitsuse või ravipiirkonna) nakkushaiguste ametkonna hinnang.
Piirivalve saadab avaldused vastutavatele ministeeriumidele ning vajadusel terviseametile hinnangu saamiseks. Hinnangu kättesaamisel teeb piirivalve taotluse kohta otsuse sisenemise vajalikkust arvestades ja teavitab taotlejat tehtud otsusest. Lõplik otsus riiki lubamise kohta tehakse piirikontrollis.
Soome sisenemine seoses pereasjadega
Soome võib 1. kategoorias siseneda seoses pereasjadega. Isikuid, kes tulevad riiki Soomes elava sugulasega kohtuma, vaadatakse kui perekondlikel eesmärkidel reisivaid isikuid. Sugulasega kohtumise alla lähevad mitte ainult Soomes elavad Soome kodanike sugulased, vaid ka Soomes elavad ELi/ Schengeni riikide kodanike sugulased ja nende pereliikmed, samuti Soomes elavad kolmandate riikide kodanikud, kellel on Soome elamisluba.
Sugulane tähendab abikaasat, lapsi, vanemaid, lapselapsi, äisid-ämmasid ja vanavanemaid. Põhimõtteliselt tuginetakse piirikontrollis reisija enda teavitusele peresuhte kohta. Hooldatava isiku hooldaja või eestkostja on samuti võrdsuststatud sugulasega.
Soome saab tulla ka sõprussuhte alusel. Praktikas tähendab see paarisuhet. Sellises suhtes on isikud, kes on abielus või elavad abielulistes tingimustes, olenemata nende soost. Siin on lubatud ka partnerlussuhted, mis ei nõua kahte järjestikust koos elatud aastat. Lisaks käib sellise suhte alla suhe eri riikides elavate inimeste vahel ehk nn kaugsuhe. Piirikontrollis tuginetakse reisija enda teatele suhte kohta, üksikjuhtudel võidakse nõuda üksikasjalikumat teavet.
Lisaks Soome kodanike suhtekaaslastele on riiki sisenemine lubatud ka Soomes elavate ELi/ Schengeni kodanike partneritele ja nende pereliikmetele, samuti Soomes elamisloaga elavatele kolmandate riikide kodanikele. Lähedase suhte põhjal võib riiki siseneda ka suhtes oleva isiku hooldatav, see on siis laps.
Sama 1. piirangukategooria alusel saab Soome tulla ka seoses muude perekondlike asjadega. Nende hulka kuuluvad näiteks matused, pulmad või haigusjuhtumid.
Soomes õppimine
Piirangute 1. kategoorias võib Soomne siseneda Soome õppeasutuses õppiv isik. Õpilane võib Soome siseneda ka Soomes välja antud elamisloa alusel.
Vältimatud isiklikud põhjused
Piirangute 1. kategoorias saab siseneda Soome isiklikel põhjustel. Oluline isiklik põhjus on isiklikku kohalolekut nõudev tegevus või sündmus, mis ei salli viivitust ja mille mittetäitmine tekitaks antud olukorras põhjendamatuid ebamugavusi. Isiklikke põhjuseid hinnatakse seoses piirikontrolliga igal üksikjuhul eraldi. Kui on võimalik lisada olukorda tõendavaid dokumente, võib see piirikontrolli sujuvamaks muuta.
Kinnistu või suvilaga seotud sisenemine Soome
Piirangukategoorias 1 võib Soome siseneda isik, kellel on Soomes kinnisvara, korter või puhkemaja. Saabuda saab ka omaniku pere. Sel juhul tähendab perekond abikaasat, vabaabielupartnerit ja omaniku lapsi ning nende perekondi. Kinnistu, korteri või puhkemaja omamine on võrdsustatud ka sarnase objekti pikaajalise üürilepinguga (üürileping üle aasta ja leping, mis on sõlmitud enne sisepiirikontrolli taastamist 03/2020).
Haagissuvila ei ole kinnistu, suvila ega puhkemaja nende algses tähenduses, nii et põhimõtteliselt pole haagissuvila omamine riiki sisenemiseks piisav põhjus. Ülalolevaid üürimajutust käsitlevaid sätteid võib aga üksikjuhtumitel ka haagissuvilate puhul kohaldada. Soome võidakse lubada, kui isik suudab tõendada pikaajalist haagissuvila kasutamist ning haagissuvilat kasutatakse suvila või puhkemajana (fikseeritud terrass ja katusekonstruktsioonid jne) ning tal on vaja kontrollida oma vara seisukorda.
Isikuks, kes siseneb riiki vara korraldamise eesmärgil, loetakse isikut, kes siseneb Soome näiteks kinnistu, eluaseme või puhkemaja müügi või ostu või muu varalise korralduse eesmärgil. Vähemväärtuslike varade (alla 15 000 euro) ostmist või müümist ei peeta põhimõtteliselt varaliseks korralduseks.
NordenBladet — Soomes tahetakse järgmisel nädalal saada valmis nakkushaiguste seaduse muudatustega, millega oleks võimalik kehtestada piiranguid eraettevõtetele. Nii on seadusdemuudatuse järgi võimalik omavalitsustel ja piirkondlikel ametivõimudel sulgeda eraomanduses asutusi kaheks nädalaks, vahendab Iltalehti.
Sellised asutused on näiteks eraomanduses treeningsaalid, spordisaalid, spaad, avalikud saunad, tantsukohad, kaubanduskeskuste üldkasutatavad ruumid ning lõbustus- ja teemapargid. See säte puudutab ka spordiseltside tegevust.
Kui seadus järgmisel nädalal koos muudatustega valmis saab, siis võib parlamendi täiskogu selle ülejärgmisel nädalal vastu võtta. Muudatused jõustuvad veebruari keskel.
Praegu esitatud eelnõu kohaselt pole suletud asutustele ette nähtud kompensatsiooni, samas soovib parlamendi majanduskomisjon kompensatsioonid sisse kirjutada.
Valitsuse esitatud muudatused oleks jõus kuni aasta lõpuni.
