Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: oktoober 2020

Rootsi: Printsess Victoria ärgitab kalatööstust tegutsema

NordenBladet – Oktoobri algul osales printsess Victoria virtuaalkohtumisel kalatööstuse esindajate ja ookeaniekspertidega, et arutada kalatööstuse jätkusuutlikkust. Printsessi hinnangul ei ole muudatusi lihtne teha, kuna kalatööstus on niivõrd suur, kuid seda olulisem on jõuda jätkusuutliku kalastamiseni.

Printsess Victoria pidas kõne algatuse Kalandusettevõtted Ookeanide Kaitseks (Seafood Business for Ocean Stewardship) korraldatud kohtumise raames, et uurida võimalusi, kuidas muuta kalatööstus keskkonda säästvamaks.

Algatus loodi 2016. aastal ja see koondab maailma kalatööstuse esindajaid ja teadlasi, eesmärgiga muuta tööstus jäätkusuutlikuks ning säästa maailma ookeane ja meresid. Algatust inspireeris 2015. aastal ilmunud teadusartikkel, milles toodi esile, et kalatööstuse põhitegijate kontrolli all on ligi 19–40% maailma väärtuslikematest kalavarudest, mis tähendab, et nende kalatöösturite tegevuse mõju keskkonnale on ebaproportsionaalselt suur.

Rootsi kroonprintsess juhtis oma kõnes tähelepanu väga tõsistele keskkonnaprobleemidele: kliima soojenemine on viinud olukorrani, kus mereloomad surevad välja kaks korda kiiremini kui maismaaloomad. Maailmamere taseme tõus ohustab kalakasvatusi, kuna suurendab haiguste esinemise riski. Lisaks on väga suur probleem ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük.

Printsess Victoria rõhutas, et kalatööstuse põhitegijate eeskuju tööstuse jätkusuutlikumaks muutmisel on väga oluline, kuna inspireerib ka teisi nii käituma.

Rootsi printsess ärgitas kalatööstureid koheselt eesmärke seadma ja tegutsema, kuna olukord on kriitiline.

Allikad: NordenBladet.com, oceanconference.un.org

Valitsus kinnitas Eesti seisukohad strateegiale „Talust taldrikule“

NordenBladet — Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegia suhtes. Strateegia „Talust taldrikule“ on osa Euroopa Liidu roheleppest ja keskendub tarbijate, tootjate, kliima ja keskkonna seisukohast toimiva toidutarneahela ülesehitamisele. Strateegia laiem eesmärk on tagada kestlik toidusüsteem ja toiduga kindlustatus.

„Eesti vaatest on uus strateegia kahtlemata oluline. Sama oluline on aga jälgida, et lahendustega, mis strateegia eesmärkideni jõudmiseks välja töötatakse, ei kaasneks ettevõtetele ülemäärast haldus- ja kulukoormuse kasvu,“ tõi maaeluminister Arvo Aller välja.

Eesti jaoks on tähtis, et liikmesriikidele eesmärkide seadmisel arvestataks riikide praegust seisu ning seniseid edusamme. „Meie puhul näiteks ei saa taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist vähendada sama protsendi võrra, kui neis liikmesriikides, kus taimekaitsevahendeid ja väetisi kasutatakse praegu ELi keskmisest oluliselt rohkem. Me oleme juba teinud suuri edusamme mahepõllumajanduse arendamisel, samuti on meil pestitsiidide ja mineraalväetiste kasutamine hektari kohta ELi keskmisest väiksem,“ selgitas maaeluminister.

Mis puudutab toidutootmise kestlikkust, siis tuleks Alleri sõnul seda tagavate nõuete puhul kindlasti arvestada mõistliku üleminekuaja ja toetusmehhanismidega.

Strateegia „Talust taldrikule“ rakendamine peab tuginema uuringutele ja sellega peab kaasnema järjepidev tulemuste seire. „Eesti toetab tõenduspõhiseid algatusi, mis aitavad kaasa tasakaalustatud ja mitmekesisele toitumisele eesmärgiga muuta toit kestlikuks nii tervise kui ka keskkonna seisukohast,“ ütles Aller.

Eesti rõhutab oma seisukohas, et liikmesriikidel tuleb üheskoos tagada transpordi toimimine ja kaupade vaba liikumine ka kriiside tingimustes. „Toidu tarneahel peab olema tulevikus kriisidele vastupidav,“ toonitas maaeluminister Arvo Aller.

Strateegia „Talust taldrikule“ raames on Euroopa Komisjonil kavas esitada kokku 27 meedet ajavahemikus 2020–2024. Strateegias on olulisel kohal teadusuuringud ja innovatsioon kui peamised üleminekut kiirendavad tegurid. Strateegias käsitletakse kestlikke toidusüsteeme kooskõlas tervete inimeste, terve ühiskonna ja terve planeediga.

 

Eesti: Tartu Ăślikooli teadlaste uus raamat aitab suurendada inimeste teadlikkust ravimitest

NordenBladet — Et võimalikult paljud inimesed oleksid teadlikud ravimikasutajad ja oskaksid hinnata ravimitega kaasnevaid ohte, vormisid Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi teadlased e-õppe kvaliteedimärgiga tunnustatud e-kursuse 285-leheküljeliseks raamatuks „Ravimitest maakeeles“.

Raamatu viis autorit on kõik proviisorid ja farmaatsia instituudi teadlased. Autorid Karin Kogermann, Ain Raal, Janne Sepp, Kersti Teder ja Daisy Volmer ootavad huvilisi trükisooja raamatu esitlusele Tartu Raekoja apteeki kolmapäeval, 14. oktoobril kell 17.

Farmaatsia instituudi juhataja, professor Ain Raal tõdes, et ravimite valdkond on ilmselt iga inimese jaoks ühel või teisel moel oluline. „See on aga kirevalt keeruline ja ohtusid täis maailm. Seepärast avamegi raamatus seda maailma lihtsas keeles, aga tõenduspõhiselt,“ ütles ta.

Autorid kirjutavad raamatus „Ravimitest maakeeles“, et inimeste eluiga pikeneb, kuid sellega kaasneb hulgihaigestumus ja hulgiravimikasutamine. „Järjest enam luuakse uusi ravimeid haiguste senisest tõhusamaks raviks. Paljusid haigusi, mida veel aastakümneid tagasi polnud võimalik ravida, saab tänapäeval ravimitega kontrolli all hoida ning patsiendi elukvaliteeti parandada. Nii suureneb aasta-aastalt ka ravimite kasutamine,“ tõdevad nad, samas rõhutades, et kui ravimeid valel eesmärgil, vales annuses ja valel viisil kasutada, toimib ravim mürgina.

„Ravimite kasutamisega kaasnevad alati ohud, sest lisaks oodatud toimele võib ravimitel olla ka kõrvaltoimeid. Nende ilmnemine võib olla väga individuaalne ning mitte alati pole kõrvaltoimed inimestel ühesugused või ühesuguse tugevusega,“ tõstsid autorid esile ravimite tarvitamisega seotud ohukoha.

Raamatus käsitletakse järgmisi teemasid: ravimite ajaloost tänapäeva, ravimite valmistamine, nende koostis ja manustamise põhimõtted, ülevaade apteegist, ravimite kasutamise ABC. Autorid tunnistasid, et loomulikult ei mahu kogu farmaatsia valdkond ühe raamatu kaante vahele, kuid annab kindlasti edasi põhiteadmised ravimitest, mis võiksid olla kõigil inimestel.

Raamatut saab soetada 14. oktoobril kell 17 Tartus Raekoja apteegis toimuval raamatuesitlusel või Tervisekirjastuse lehelt.

Lisateave:

Ain Raal
Tartu Ăślikooli farmaatsia instituudi juhataja
502 7574
ain.raal@ut.ee

 

Eesti: Algab aasta kodaniku 2020 konkurss

NordenBladet — Kultuuriminister Tõnis Lukas kuulutas täna, 13. oktoobril välja aasta kodaniku 2020 konkursi. Tänavuse konkursi moto on „Kodanik võtab vastutuse“, mis lähtub nii digikultuuriaastast kui ka koroonakriisi mõjudest, mis asetas paljud tavapärasena tundunud rõõmud ja mured hoopis uude konteksti.

Iga ühiskonna vundament on kodanikud, kes suhtuvad iseendasse, oma peresse ja rahvasse austuse ja armastusega; kes tajuvad, et õigused ja vabadused on aluseks vastutusele. Aasta kodaniku aunimetus antakse Eesti Vabariigi alalisele elanikule, kes on aasta jooksul üleriigiliselt paistnud silma panusega ühiskonna arengusse. Kandidaadiks esitatud isiku saavutused peavad olema aidanud kaasa kodanikuteadvuse ja ühiskonna sidususe suurendamisele, ühiskonnaelu edendamisele ning vabaduse kaitsele.

„Vastutus on midagi enamat, kui ainult kohustuste täitmine. Eriliselt oluliseks kujunes digikultuuriaastal selliste kodanike panus, kes leidsid võimalusi säilitada üksteisega inimlikku kontakti ka füüsiliselt kohtumata või aitasid luua võimalusi kultuurielu jätkumiseks piirangutele vaatamata. Sellel erilisel aastal kuulub tänu inimesele, kes ulatasid abikäe end ületades ja võib-olla isegi ohverdades,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Aasta kodanik 2020 aunimetust väärivad alati ka need, kes kaitsevad vabadust nii kodus kui ka maailmas laiemalt,“ lisas minister.

Kandidaate aunimetusele võivad esitada kõik soovijad, nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Esitatud taotluses tuleb juhinduda statuudis toodud põhimõtetest, sealhulgas põhjendada kandidaadi sobivust ja seost aasta motoga.

Kandidaate saab esitada veebivormi kaudu hiljemalt reedel, 6. novembril. Konkursi ja selle tingimuste kohta saab lähemalt lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehel. Aasta kodaniku aunimetuse koos rahalise preemia ning skulptor Reti Saksa miniskulptuuriga „Ühiskonna õis“ annab kultuuriminister üle 24. novembril Eesti Rahvusringhäälingu uudistemajas toimuval tunnustussündmusel. Rahvastikuminister Riina Solman annab samas üle kodanikupäeva aumärgid ning tunnustab ideekonkursil „Mina suudan“ osalenud koolinoori.

Mullusel laulupeo juubeliaastal pälvis aasta kodaniku aunimetuse Riina Roose, kelle puhul tõsteti esile tema panust laulupidude uurimisel, kaasamõtlemist pidude liikumise hoidmisel ning Tartu juubelilaulupeo sündmuste korraldamist.

Lisainfo

Mall Saul
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik
628 2261

 

 

Hea teada: Soomes lühenes alates tänasest koroonakarantiin

NordenBladet — Soomes lühenes alates tänasest, 12. oktoobrist koroonakarantiin, mis kestab senise 14 päeva asemel 10 päeva. Kodusel ravil olev kergete haigusnähtudega koroonahaige peab olema isolatsioonis 7 päeva. Muudatused puudutavad nii vabatahtlikku kui terviseasutuse poolt määratud karantiini, vahendab Iltalehti.

Soome terviseameti peaarst Taneli Puumalainen ütles, et üle poole haigestumistest toimuvad 5 päeva jooksul alates nakatumisest ja pea kõik haigestumised toimuvad 10 päeva jooksul. Väga vähesed haigestuvad hiljem kui 10 päeva peale nakatumist.

Kui koroona haigusnähud ilmnevad hiljem kui 10 päeva peale nakkusega kokkupuudet, tuleks teha hinnang Omaolo teenuses või võtta ühendust kohaliku raviasutusega.

Uue korra kohaselt kestab kergete haigusnähtudega kodusel ravil olevate koroonahaigete isolatsioon senise 14 päeva asemel 7 päeva. Koduse isolatsiooni võib lõpetada siis, kui haigusnähtusid pole olnud 2 päeva. Kui haigel esinevad vaid haistmis- ja maitsemeele kaotus või kerge köha, siis pole vaja isolatsiooni jätkata.

Koroonaga nakatunud isik on nakkusohtlik paar päeva enne ja mõned päevad peale haigusnähtude ilmnemist. Pärast seda nakkusoht väheneb, kuigi inimesel võivad esineda haigusnähud.

Raskete haiglaravi nõudvate juhtumite puhul on isolatsiooni aeg jätkuvalt 14 päeva.