Pühapäev, juuli 13, 2025

Monthly Archives: juuli 2020

Eesti: Riik toetab Ida-Virumaal sotsiaalteenuste arendamist

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sotsiaalministeerium ja Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused viivad koostöös läbi arendusprogrammi pilootprojekti, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi sotsiaal- ja hoolekandeteenuste arendamisel.

Programmi tulemusena peaks paranema Ida-Virumaa kohalikes omavalitsustes sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, samuti suurenema koostöö ja kogemuste vahetamine erinevate omavalitsuste ning tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi vahel.

„Ida-Virumaal tuleb muuta kättesaadavamaks piiratud liikumisvõimega inimestele vajalikud ning vaimse tervisega seotud teenused, et tekiks ühtne ja hästi kättesaadav sotsiaalteenuste võrgustik,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Ida-Virumaal on puuetega inimeste osakaal kõrge ja kasvutendentsis kõikides vanuserühmades. Seetõttu on oluline, et sealsetes omavalitsustes pakutaks hoolekandelist abi võrdväärse kvaliteedi ja kättesaadavusega ning sotsiaalvaldkonna töötajad jõuaksid iga üksiku abivajajani.“

Programmi eesmärk on motiveerida kohalikke omavalitsusi koostöös partneritega looma uusi ja edendama olemasolevaid sotsiaalhoolekande valdkonna koostöövõrgustikke, samuti julgustada KOVe rakendama sotsiaalteenuste pakkumisel uuenduslikke lahendusi. Oluline on suurendada ka Ida-Virumaa omavalitsuste osalust ESF-i meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ rahastatavas avatud taotlusvoorus sotsiaalteenuste arendamiseks ja uute teenuste osutamiseks.

Ida-Virumaa arendusprogramm on riigi esimene katseprojekt, mille eesmärk on toetada ühte regionaalset piirkonda sotsiaalteenuste strateegilisel planeerimisel ja teenuste kättesaadavuse parandamisel. Arendusprogramm sisaldab nõustamisi, koolitusi ja  teenusedisaini metoodika rakendamist.

Sotsiaalministeerium teeb pärast katseprojekti järeldused, kas piirkondlik lähenemine töötab ja kas seda on vajalik ka edaspidi rakendada.

Programm kestab 31. märtsini 2021 ja seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Arendusprogrammi infopäevad toimuvad 25. augustil Jõhvi Kontserdimajas ja 26. augustil Narvas Vaba Laval kell 11-17. Infopäevadele on oodatud kohalikud omavalitsused ja nende partnerid, kellel on huvi uue programmi vastu ning kes soovivad kaasa rääkida ja anda oma panuse Ida-Virumaa sotsiaalvaldkonna arengus.

Pressiteade eesti viipekeeles

 

 

Eesti Kirjandusmuuseumi direktori ülesandeid hakkab täitma Martin Eessalu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Teaduspoliitika komisjon tegi haridus- ja teadusministrile ettepaneku määrata ametisse Eesti Kirjandusmuuseumi direktori kohusetäitja. Alates 1. juulist kuni konkursiga valitud direktori ametisse asumiseni täidab asutuse juhi ülesandeid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna nõunik Martin Eessalu.

Martin Eessalu on esindanud ministeeriumi Eesti Kirjandusmuuseumi teadus- ja haldusnõukogus ning kõikvõimalikes rahvusteaduste ja mäluasutustega seotud teemades pikka aega.

Teaduspoliitika komisjon leidis, et ministeerium ja kirjandusmuuseum peavad koos oma sihtrühmadega põhjalikult arutama, milline on Eesti Kirjandusmuuseumi roll ja tulevikuvisioon Eesti teadusmaastikul ning mäluasutuste seas.

Teaduspoliitika komisjon valis 19. juunil uusi juhte kahele teadus- ja arendusasutusele. Eesti Keele Instituudi direktoriks valiti Arvi Tavast. Eesti Kirjandusmuuseumi direktori ametikohale ei esitanud teaduspoliitika komisjoni ühtegi kandidaati. Uus konkurss käivitub sügisel.

Viimased viis aastat on juhtinud Eesti Kirjandusmuuseumi Urmas Sutrop, kelle tööleping sai läbi 30. juunil.

 

 

Arvo Aller tõi Euroopa põllumajandus- ja kalandusministrite kohtumisel välja Eesti jaoks olulisi seisukohti

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul videokonverentsil andis eesistujariik Horvaatia liikmesriikide ministritele ülevaate Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi läbirääkimiste seisust ning võttis kokku  kalanduse valdkonna menetlemisel olevate õigusaktide eelnõude hetkeseisu.

Kohtumisel osalenud maaeluminister Arvo Alleri sõnul võib Eesti poolt vaadatuna ülevaadete ja kokkuvõtetega üldjuhul rahul olla, kuid mõned aspektid vajasid meie jaoks täpsustamist.

Otsetoetuste võrdsustamine on üks Eesti jaoks tundlikke teemasid. „Liikmesriikide ees seisvad probleemid on võrdselt suured, nagu on võrdselt suured ka nende probleemidega toime tulemiseks vajalikud investeeringud. Osaledes ühisturul, mis peaks põhinema ausal konkurentsil ja kus – nagu tänagi jutuks oli – peavad kõik ELi tootjad järgima ühesuguseid kohustuslikke täiendavaid nõudeid, on vastuvõetamatu, et otsetoetused erinevad ELis kuni kolm korda,“ märkis Aller.

Aller tõi oma sõnavõtus välja vajaduse arvestada enam piirkondlike eripäradega. „Eesti jaoks oleks näiteks oluline lisada keskkonna- ja kliimameetmete hulka ka happeliste põllumajanduslike muldade lupjamine koos vastava toetusega ühise põllumajanduspoliitika eelarvest,“ sõnas minister.

„Eesti ei toeta püsirohumaa säilitamise referentsaastana aastat 2015, mis jääb liiga kaugele tegelikkusest ega anna edasi maade kasutuse reaalset olukorda. Ettepanekuna palusime seada referentsaastaks 2018,“ ütles Arvo Aller.

Kalanduse valdkonnas on Eesti jaoks oluline edasi liikuda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eelnõu menetlemisega ja tagada selle käigus võrdne kohtlemine ehk toetusmäärade maksimumi ühtlustamine nii väikesemahulise rannapüügi kui ka sisevete kalapüügi puhul.

„Oluline on stabiilsuse toomine kalapüügisektorisse, kasutades suuremat paindlikkust majandamiskavades ja ühise kalanduspoliitika (ÜKP) määruses,“ toonitas Arvo Aller.

Lisaks, ütles Aller, tuleb tervisekriisi tõttu toimunud turgude kokkukuivamisest tulenevalt kaaluda püügikvootide ülekandmist järgmisse aastasse suuremas mahus, kui seda on olnud tavapärane ülekandmise määr.

Ta lisas, et suuremas plaanis tuleks aga senise püügivõimsusele keskendunud lähenemise asemel edaspidi hakata lähtuma rohkem kalavarude haldamisest. „Meie arvates ei mõju kvootide alusel eri kalaliike püüdvate kalalaevade pardal tehtavad investeeringud ning laevastiku moderniseerimine varudele negatiivselt. Kvootide alusel püüdes tagab püügikvoodi piirang kalavarude kaitse. Küll aga panustavad tehtavad investeeringud kliimaeesmärkide saavutamisse.“

 

 

Põhjamaade koostöö: Ainulaadne algatus soolise eristamise vastu võitlemiseks tööturul

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Võitlemine soolise eristamise vastu tööturul on Põhjamaade koostööprogrammi „Sooline võrdõiguslikkus 2019–2022“ strateegiline tegevusvaldkond. See ala hõlmab mitut soolise võrdõiguslikkuse tahku, sh haridustee valikut, töötingimusi ja seksuaalset puutumatust.

Algatatud programm on ainulaadne võimalus tegeleda nende probleemsete teemadega Põhjamaade koostöö kaudu ning sellega tagada kõigile sooline võrdõiguslikkus ja jätkusuutlik tööelu. Eesti saab olla programmis partneriks.

Taani võrdsete õiguste ja Põhjamaade koostöö minister Mogens Jensen rõhutab, et see on kõigile Põhjamaadele väga oluline teema.

„Põhjamaad on selles valdkonnas läbinud pika arengutee ja tööturul on ühtviisi palju nii naisi kui ka mehi. Teisalt on tööturg olnud seni suuresti sooliselt segregeeritud, mis mõjutab igast soost isikuid eri valdkondades alates finantskäitumisest, -võimekusest ja -mõjust ning lõpetades tervise ja elukvaliteediga. Seetõttu eraldab Põhjamaade soolise võrdõiguslikkuse fond abiraha selle probleemiga tegelevatele projektidele.“

Igasse projekti peaks kaasama vähemalt kolm Põhjamaade riiki, seejuures Fääri saared, Gröönimaa ja Ahvenamaa võivad olla ainult üks neist kolmest. Lisaks võib abiraha eraldada tegevusele, mis hõlmab koostööd naaberaladel, sh Eestis, Lätis, Leedus ja Loode-Venemaal, kuid ülejäänud kaks riiki peavad olema Põhjamaad.

Selle algatusega on eriti kiire, arvestades seni kestvat COVID-19 pandeemiat, kuna sooline eristamine tööturul mõjutab selle tagajärgi. Paljud ränka kahjumit kandnud tööstused, nagu tervishoid, haridus ja transport, on sooliselt äärmiselt segregeeritud. See tähendab, et sissetuleku kadumine, tööjõunõudlus ning töötingimused mõjutavad mehi ja naisi ebavõrdselt.

„Tegemist on ainulaadse algatusega, kus Põhjamaade koostöö on äärmiselt asjakohane, kuna nende riikide tööturg on mitmes mõttes sarnase ülesehitusega. Teame, et meil on palju eksperte ja suur soov valdkonda edasi arendada. Loodame, et see kajastub ka esitatud taotlustes,“ sõnas Mogens Jensen.

Loe lähemalt programmi lehelt.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti apteekide ajalugu sai kaante vahele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Esimest korda on Eesti apteekide ajalugu koos unikaalse fotokoguga köidetud raamatuks. 232-leheküljelises teoses on käsitletud apteekide ajalugu nende asutamisest kuni 1940. aastani.

Idee koostada Eesti apteekide ajalugu käsitlev raamat sai alguse peaaegu 30 aastat tagasi, mil ajaloolane Heino Gustavson hakkas materjali kokku panema. Tema käe all sai kirja apteekide ajalugu kuni 1940. aastani. Sealt edasi jäi idee soiku, kuniks Eesti Tervishoiu Muuseum raamatu koostamise taaselustas ning apteekide loo koostöös Eesti Akadeemilise Farmaatsia Seltsi, Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Proviisorite Koja ja Tervisekirjastusega kaante vahele pani.

Raamat „Eesti apteekide ajaloost“ põhineb suuresti Heino Gustavsoni ajaloolisel uurimusel, mille kohta on varem avaldatud küll artikleid, aga mitte kogu materjali. Gustavsoni tekste on lühendanud üks raamatu koostajatest, Eesti Tervishoiu Muuseumi teadur Kalju Paju. Tema eestvedamisel on soetatud ka Eesti apteekide fotokogu, mis ilmestab väljaannet ja annab Eesti apteekide tervikajaloole hindamatu lisaväärtuse.

Unikaalne teos hõlmab 210 apteeki nende asutamisest kuni 1940. aastani. Raamatus teeb ajaloolise tagasivaate ka Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi professor, farmakognoosia ja farmaatsia ajaloo õppejõud Ain Raal, kes on samuti üks raamatu toimetajatest.

Raali sõnul võib see raamat esmapilgul mõjuda omalaadse apteegifotode ja -omanike loetelu kataloogina, kuid ometi on selles paljugi mõtlemapanevat. „See on Eesti apteekide ja apteekrite lugu, kummardus Eesti farmaatsiale ning kõikidele meie endistele ja praegustele apteegitöötajatele omanikest reatöötajateni,“ lausus ta.

Lisateave:
Ain Raal
Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja ja raamatu „Eesti apteekide ajalugu“ üks toimetaja
502 7574
ain.raal@ut.ee

 

 

1...789Page 8 of 9