Laupäev, juuli 5, 2025

Monthly Archives: aprill 2020

ERITEADE: Valitsus pikendas Eestis eriolukorda 17. maini

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsus otsustas täna istungil pikendada koroonaviiruse levikust tingitud ja algselt 1. maini kehtestatud eriolukorda Eestis kuni 17. maini (kaasa arvatud).

„Oleme viimase kahe nädala jooksul näinud, kuidas uute nakatunute ja haiglaravil viibijate arv on langenud ning oleme selgelt jõudnud murdepunkti. Valitsus esitas sel nädalal väljumisstrateegia kavandi, mille loodame heaks kiita uuel nädalal. Seejärel saame hakata ka samm-sammult piiranguid leevendama, kui meditsiiniline olukord seda jätkuvalt lubab. Kuna aga väljumine ei toimu üleöö, vaid järkjärguliselt ja kaalutletult, siis pikendasime täna eriolukorda kuni 17. mai lõpuni,“ lausus peaminister Jüri Ratas.

„Rõhutan, et see ei tähenda piirangute lõppemist samast ajast, vaid osa hakatakse leevendama varem ning teised jäävad kehtima ka pärast eriolukorra lõppu. Samas on piirangute leevendamise eelduseks ja sellega kaasnevaks kohustuseks ka edaspidi oluliste käitumis- ja hügieenireeglite järgimine. Esimene leevendus oli plaanilise ravi taastamine sel nädalal ning järgmised sammud peavad olema suunatud ka majanduse elavdamisele, tehes seda mõistlikult ja tasakaalukalt,“ lisas Ratas.

Valitsus pikendas riigis kehtivat eriolukorda, et oleks jätkuvalt võimalik rakendada tõhusalt meetmeid, mis on haiguse leviku ja kontrolli jaoks endiselt vajalikud. Meetmed on jätkuvalt põhjendatud, arvestades, et Eestis tuvastatakse üha uusi nakatunuid ja haiguskoldeid.

Kriisist väljumise strateegia, mis näeb ette piirangute etapiviisilise leevendamise eesmärgid, põhimõtted ja piirangutest loobumise kava, kinnitatakse valitsuses järgmisel nädalal. Piirangute leevendamist hakkab korra nädalas arutama koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon.

Valitsus kuulutas Eestis eriolukorra välja 12. märtsil, et pidurdada viiruse levikut, näha ette selge juhtimiskorraldus ja rakendada viiruse kontrolli all hoidmiseks vajalikke lisameetmeid. Samal päeval oli Maailma Terviseorganisatsioon kuulutanud koroonaviiruse leviku ülemaailmseks epideemiaks ning terviseamet kinnitanud viiruse Eesti-sisest levikut.

Nii valitsus kui ka eriolukorra juht on kehtestanud viiruse leviku kontrolli all hoidmiseks mitmesuguseid meetmeid, sealhulgas liikumispiiranguid ja viibimiskeelde. Eriolukorra meetmetest saab ĂĽlevaate aadressil https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis.

Massiteabevahendid peavad selle eriolukorra juhi korralduse viivitamata, muutmata kujul ja tasuta avaldama. Selle kohta saadame ka ametliku teavituse.

Korraldus: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related-files/korraldus_76.pdf (PDF)

Seletuskiri: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/news-related-files/seletuskiri_korraldusele_76.pdf (PDF)

 

 

 

Eesti: Statistikaameti rakendus aitab Eesti tööturu läbipaistvamaks muuta

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Statistikaamet esitles eile palgarakendust, milles on visualiseeritud 110 levinud ametirühma mediaanpalgad Eesti piirkondade ja maakondade kaupa.

Palgarakendus

Palgarakenduses kasutatakse töötamise registri (TÖR) ning maksudeklaratsiooni TSD lisade 1 ja 2 andmeid. Tööandjatel on alates 2019. aasta esimesest poolest kohustus kanda töötamise registrisse ka töötajate ametinimetus, töökoha asukoht ja tööaeg. Statistikaameti eksperimentaalstatistika juhtivanalüütiku Kaja Sõstra sõnul sooviti ettevõtetele rakendusega midagi vastu anda. „Rakendus võimaldab ettevõtjal hinnata tööturu olukorda ja võrrelda oma ettevõtte palgataset. Kuvatava info kvaliteet oleneb otseselt sellest, kui korrektselt esitavad ettevõtted TÖR-is andmeid ning muutuste korral neid ka uuendavad,“ rõhutab Kaja Sõstra.

Rakenduses kuvatakse registreeritud täisajaga töötajate brutopalga mediaan, mida tööandjad maksid 2019. aastal. Mediaanpalk näitab summat, millest rohkem ja vähem teenivaid töötajaid on ametis, maakonnas või piirkonnas ühepalju. „Soovisime näidata rakenduses mediaanpalka, sest see annab tööturu olukorrast täpsema ja adekvaatsema pildi kui keskmine palk, millest enamasti räägitakse,“ ütleb statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu.

Rakendus on mõeldud kõigile Eesti inimestele. Selle abil saab hinnata oma saadavat või ettevõtte makstavat töötasu ametigrupi mediaanpalgaga võrreldes. Kõige suurem sihtrühm aga on ettevõtted, kes on töötamise registrisse andmed sisestanud.

Rakenduse väljatöötajad usuvad, et see lisab Eesti tööturule läbipaistvust ja avatust. Teisest kvartalist lisandub ajamõõde ja palkade ning palgajaotuste muutumist saab vaadata kvartalite järgi.

Koostöös võrdõigusvoliniku, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlastega lisandub rakendusele sügisel arendus, millega luuakse võimalus võrrelda naiste ning meeste palgaandmeid. „Eestis on meeste ja naiste palgalõhe Euroopa Liidu suuremaid. Üks lahendus selle vähendamiseks on suurem läbipaistvus ja teadlikkus. Kui on teada meeste ja naiste palk samas ametis, aitab see naistel pidada õiglaseid palgaläbirääkimisi. Uuringutele ja statistikale tuginevad teadmised aitavad inimestel värbamisel ja palgaläbirääkimistel langetada kaalutletud otsuseid,“ sõnab võrdõigusvolinik Liisa Pakosta.

Palgarakendusega saab tutvuda veebilehel andmestikud.stat.ee/ametipalk/.

Statistikaameti palgarakenduse tutvustus (Kadri Rootalu)

Viide kasutusvideole.

Eesti: Sotsiaaldemokraatide eelnõu vabastab lapsevanemad lasteaia kohatasu maksmisest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatas 22.aprillil riigikogus eelnõu, mis kaotab üle Eesti ära lasteaia kohatasu, mis jääb edaspidi emade-isade asemel täies mahus riigi kanda.

„Sotsiaaldemokraatide ettepanek aitab kaasa sellele, et ühelgi lapsel ei jääks majanduslikel põhjustel lasteaias käimata. Just praegu on eriti oluline selle muudatuse kiire rakendamine – me seisame majandussurutise lävel, kus paljud inimesed on jäämas tööta ja sissetulekuta. Lapsed ei tohi mingil juhul keerulistel aegadel kannatada,“ ütles Heljo Pikhof.

Kui lapsevanemad on vabastatud kohatasu tasumisest, siis tagab see Pikhofi sõnul laste võrdsema ligipääsu alusharidusele ning väheneb ka hariduslik kihistumine.

Täna võivad omavalitsused küsida lasteaia kohatasu eest kuni 20 protsenti alampalgast ja enamik omavalitsusi on sidunud selle summa kindla miinimumpalga protsendiga. Riigikogu menetlusse antud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise eelnõu järgi kompenseerib riik omavalitsustele saamata jäänud tulu.

Lasteaiatasu kaotamise poolt räägib Pikhofi sõnul ka asjaolu, et üle Eesti küsitakse lapsevanematelt väga erinevaid summasid. „Rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt toetab umbes kolm neljandikku omavalitsusi paljulapselisi peresid kohatasu soodustuste või vabastuste määramisega. Ligikaudu kaks kolmandikku omavalitsusi arvestab pere majandusliku olukorraga,“ selgitas Pikhof. „Kui mitmes omavalitsuses jääb lasteaia kohatasu alla 20 euro, siis näiteks Tallinnas ja selle lähivaldades tuleb vanematel iga kuu välja käia üle 70 euro.“ Tallinnas säästaks pere lasteaiatasust vabastamise korral aastas 855 eurot. Kahe lapse puhul oleks kokkuhoid 1710 eurot.

Riigieelarvele toob sotsiaaldemokraatide eelnõu seadustamine kaasa 40 miljoni euro suuruse täiendava kulu.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Eesti: Valitsus kinnitas 213 miljoni euro eraldamise tervishoiu erakorraliste kulude katmiseks

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Valitsus kiitis eilsel istungil heaks määruse, millega pannakse paika eriolukorras haigekassa kaudu makstavate hüvitiste ja tervishoiu täiendavate kulude katmise tingimused. Kokku eraldatakse haigekassale 2020. aasta lisaeelarvest tervishoiu erakorraliste kulude katmiseks enam kui 213,2 miljonit eurot, millest ligi 40,7 miljonit töövõimetushüvitiste ning 172,5 miljonit eurot tervishoiusüsteemi kulude katmiseks.

„Nii COVID-19 haigestunute ravi kui raviasutuste valmisoleku tõstmine võimalikuks suuremaks haiguspuhanguks on toonud tervishoiule täiendavaid erakorralisi kulusid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Lisarahaga toetame meie haiglate, arstide, kiirabitöötajate, õdede ja teiste tervishoiutöötajate tööd. Samuti saame seeläbi hüvitada esimest kolme haiguspäeva, et inimestel oleks võimalik jääda haigestumisel koheselt koju isolatsiooni ning nende sissetulek säiliks praeguses keerulises majandusolukorras võimalikult suures ulatuses.“

Kõige suurema osa erakorralistest kuludest tervishoiusüsteemis moodustab haiglate ja eriarstiabi lisaraha vajadus ligi 150 miljoni euro ulatuses, mis on eeskätt seotud haiglate intensiivravivõimekuse suurendamisega ning hõlmab nii personali- kui ravikulusid.

Kvaliteetse arstiabi tagamiseks soetatakse haiglates juurde aparatuuri, sh hingamisaparaate ning mõnedel juhtudel on vajalikud ka ehitustööd vaheseinte paigaldamiseks või haiglate sissepääsude ümberehitamiseks. Oluliselt suurenevad ravimite, isikukaitsevahendite, desinfektsiooni ja jäätmekäitluse kulud. Haiglate ravimivaru suurendamiseks on arvestatud 2,1 miljonit eurot.

Esmatasandil kompenseeritakse koroonaviiruse tõrjumisega seotud täiendavaid kulusid hinnanguliselt 7,8 miljoni euro ulatuses. Muuhulgas kaetakse sellest rahast valveperearstikeskuste tööd, nimistuväliste patsientide teenindamist, kindlustamata inimestele vältimatu abi osutamist, isikukaitsevahendite soetamist ning perearsti nõuandeliini 1220 täiendavaid kulusid. Õendusabi lisakulu on 7,5 miljonit eurot ja kiirabi puhul 5,1 miljonit eurot.

COVID-19 viirusest tuleneva haigus- ja hoolduslehtede suurema kasutuse ning haiguslehtede esimese kolme päeva hüvitamiseks alates eriolukorra kehtestamisest kuni maikuu lõpuni suunatakse 40,7 miljonit. Eelnõu kohaselt tasub haigekassa 1.-3. haiguspäeva eest kõigile töötavatele inimestele 13. märtsist 2020 kuni eriolukorra lõppemiseni välja kirjutatud haiguslehtede puhul. Haigushüvitist makstakse 70% keskmisest tulust, mille kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse ravikindlustuse seaduse alusel. Haiguspäevade hüvitamine esimesest päevast aitab tagada, et inimene ei lähe tööle, kui ta on haigestunud või nakkusega kokku puutunud, vaid viibib isolatsioonis.

Vabariigi Valitsuse määrus „Eriolukorras Eesti Haigekassa kaudu hüvitiste ja teenuste eest maksmise tingimused ja kord“ jõustub pärast avaldamist Riigi Teatajas. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates eriolukorra algusest ehk 13. märtsist 2020.

Eesti: RMK lasi Purtse jõkke 15 000 lõhe noorkala

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas Keskkonnaministeeriumi LIFE IP CleanEST programmi raames Ida-Virumaal Purtse jõkke 12 000 üheaastast ja 3000 kaheaastast lõhe noorkala.

RMK Põlula kalakasvanduse kalad asustatakse Purtse jõkke, et seal saaks taastuda lõhe looduslik sigimine. „Ajalooliselt oli Purtse jõgi ĂĽks parimaid lõhejõgesid Eestis. Jõgi oli tugevasti reostatud seoses põlevkiviõli tootmisega Kiviõlis, mis sai alguse eelmise sajandi kolmekĂĽmnendatel aastatel,” sõnab RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Ta lisab, et kuigi jõe veekvaliteet on alates taasiseseisvumisest paranenud, on probleemideks likvideerimata  jääkreostus jõepõhjas ja rändetõkked.

Kunnar Klaasi sõnul on kahe- ja osa üheaastastest noorkaladest piisavalt suured, et olla valmis paari nädala jooksul jõest merre rändama. Meres on lõhele paremad toitumistingimused kui jões. Toitumisränne kestab 2-4 aastat. Selle aja jooksul rändavad  lõhed kuni Läänemere kesk- ja lõunaosani. Enne jõgedest laskumist  on  noorkalad jätnud lõhnamälu abil meelde kodujõe tunnused ning naasevad suguküpsuse saabumisel samasse jõkke kudema. Ligikaudu pooled tänavustest üheaastastest kaladest ei ole füsioloogiliselt veel valmis merre rändama. Nemad jäävad aastaks jõkke ning laskuvad merre järgmisel kevadel.

“500-le jõkke asustatud kaheaastastele kalale panime individuaalmärgised, mille abil saavad teadlased uurida lõhe rändeid ja kasvukiirust ning hinnata taaspĂĽĂĽki,” selgitab Klaas ja lisab, et kõikidel asustatud kaladel on ära lõigatud rasvauim, et neid saaks eristada looduslikest.

“Kasvatatud ja asustatud noorkaladele on jõe keskkond uus ning kohanemine võtab ĂĽks-kaks nädalat aega. Tuleb rõhutada, et alamõõduliste lõhede pĂĽĂĽk on õigusaktidega keelatud ja selle eest võib saada kopsaka rahatrahvi,” sõnab RMK kalakasvatustalituse juhataja.

Purtse jõe kaladega asustamine on osa riiklikust kalade taasasutamise programmist ning osa keskkonnaministeeriumi juhitavast projektist Life IP CleanEST. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liivi sõnul on projekti eesmärk muuhulgas ka tuua elu tagasi nendesse veekogudesse, kus see inimtegevuse tulemusel on tugevalt kannatada saanud. Lisaks veekogude puhastamisele ja jääkreostuse likvideerimisele taastatakse projekti raames kümne aasta vältel ka Virumaa jõgede kalade kudemisalasid.
“CleanEST-i puhul on tegemist suunitletud pilootprojektiga, mis selgitab, kas ja kuidas saab veekogude puhastamiseks kasutatavaid lahendusi rakendada ka muudel objektidel nii Eestis kui Euroopas,” lisab asekantsler.

Kokku on Purtse jõkke alates 2005. aastast asustatud ligikaudu 800 000 lõhe noorkala. Asustatud on nii vastseid, ĂĽhesuviseid, ĂĽheaastaseid, kahesuviseid kui ka kaheaastaseid noorkalu. “Mereinstituudi seire näitab, et asurkonna seisund on paranemas. Praeguse hinnangu järgi peaks lõhe noorkalu asustama Purtse jõkke veel viis aastat. Kui populatsiooni seisund on veelgi paranenud, võib juba loobuda selle turgutamisest,” räägib Kunnar Klaas.

RMK Põlula kalakasvandus asub Lääne-Virumaal Vinni vallas Lavi allika väljavoolul. Teadaolevalt on Lavi allika väljavoolul kalu kasvatatud üle 120 aasta.

 

 

1...456...21Page 5 of 21