NordenBladet – Kuigi vanemaroll on stressirohke nii emale kui isale, väidavad emad TODAY uuringus, et mees lisab enam pingeid kui laps. Uuringus osales 7000 ema, kes 10-palli skaalal hindasid oma stressitaseme lausa 8.5-le.
Osalejatest 46% ütles, et mees tekitab igapäevaselt rohkem stressi kui laps. Palju emasid kurtsid ka, et mees on justkui üks laps lisaks, aga mitte võrdväärne täiskasvanu, kes aitaks laste kasvatamisel.
Emade arvates erineb nende kogetu stress isade omast, mistõttu ei ole suhe tasakaalus ning pinged tekivad kergelt.
Kolm ema neljast väitis, et enamik kodutöödest jääb nende kanda, mida ajanappuse tõttu ei jõuta lõpule viia. Üks osaleja viiest vastas, et ebapiisav mehe toetus tekitab väga palju stressi.
Uuringu viis läbi terapeut Hal Runkel, kelle hinnangul ei ole probleem niivõrd meestes kui abielus, kuna abielud on olemusest stressirohked. Tema arvates on raske ühendada abikaasa rolli vanema omaga, kuna abielu on keerukam kui vanemaks olemine.
Isade seas läbiviidud uuring näitas, et isade arvates tegelevad nad lastega üha rohkem, kuid seda ei hinnata.
Kaks isa kolmest ĂĽtles, et sooviksid saada oma partnerilt rohkem tunnustust.
NordenBladet – Koroonaviirusesse sureb rohkem inimesi neis maailmapiirkondades, kus on suurem õhureostus, selgub värsketest Eruoopa ja USA uuringutest.
Saksamaa Martin Lutheri Ülikooli läbiviidud uuringus keskenduti surmade arvule Saksamaa, Prantusmaa, Hispaania ja Itaalia regioonides. Uuringust ilmnes, et peaaegu 80% viiruse surmajuhtumitest leidis aset nelja riigi viies kõige suurema õhureostusega piirkonnas.
Inglismaal korraldatud uuring andis sama tulemuse: suremus oli kõrge neis kohtades, kus õhureostus on suur probleem.
USA-s läbiviidud uuring näitas, et isegi väike lämmastikdioksiidi taseme tõus suurendas koroonaviirusesse surijate arvu.
Kõigis kolmes eelnimetatud uuringus mõõdeti lämmastikdioksiidi taset, mis vabaneb diiselmootoriga sõidukitest ja tööstustegevuse tagajärjel.
Saksamaa uurimisrühma juhi Yaron Ogeni hinnangul näitavad tulemused, et lämmastikdioksiidi sissehingamine võib olla suremuse mõjutaja nii uuritud piirkondades kui ka mujal maailmas. Keskkonna saastamine mõjutab otseselt inimeste tervist: kahjulike gaaside sissehingamine kahjustab hingamisteid ja ühtlasi langetab võimekust viirusega võidelda.
Antud õhusaastaja-gaasi puhul on teada, et see põhjustab terviseprobleeme, sealhulgas kopsuhaigusi. Viirushaigus Covid-19 mõjutab aga kopse, mistõttu on suure õhureostusega piirkondades elavad inimesed teistest haavatunumad.
Kuigi õhusaaste kahjustab inimese hingamisteid ning tõstab suremusriski ka teiste haiguste puhul, siis koroonaviiruse puhul kasvas suremus lausa 20 korda.
Positiivne uudis on aga see, et Euroopa Kosmoseagentuuri andmetel on lämmastikdioksiidi tase Euroopas kehtestatud liikumispiirangute tagajärjel peaaegu poole võrra langenud.
On lootus, et valitsuste ja ettevõtete tasandil hakatakse rohkem mõtlema keskkonnahoiu peale ja sellele, kuivõrd palju õhureostus kahju teeb. Õhusaaste on tõsine probleem, millega tuleb tegeleda juba nüüd ja praegu.
NordenBladet —Rootsis töötav soome medõde Sonja Aspinen räägib, et Rootsi koroonastrateegial on varjukülg: seal on ohverdatud vanurid. Nakatumised on tuvastatud enamuses Stockholmi hooldekodudes. Sonjal on jalas kummikud ja peas toidukilest tehtud näokaitse. Õiged kaitsevahendid on haiglas otsa lõppenud, vahendab Yle.
Aspinen on tööl Stockholmi piirkonnas Nynäshamni haigla geriaatriaosakonnas ja tegeleb nüüd üha rohkem koroonapatsientidega. Tavapärased on sellised juhtumid, kus vanurid surevad üksinduses ilma, et lähedased saaksid neid ära saata.
Rootsis on räägitud, et eesmärk on vanureid kaitsta, aga tulemus on risti vastupidine. Iga kolmas koroonasurm on Rootsis olnud hooldekodus. Nakkus on levinud hooldekodudesse üle terve riigi. Stockholmis on valdavas enamuses hooldekodudest nakkus sees. Stockholmis on pooled koroonapatsiendid surnud hooldekodudes.
Rootsi peaminister Stefan Löfven on tunnistanud, et vanurite kaitse pole koroonakriisi ajal õnnestunud. Medõde Aspinen aga ütleb veel teravamalt: Tundub, et Rootsi on ohverdanud vanurid. Neid surnuid enam tagasi ei saa. Rootsis pole veel aru saadud, mida see tähendab.
Karjaimmuunsus pole Rootsis ametlikult tunnistatud koroonapoliitika, aga Aspinen märgib, et sinnapoole pürgitakse. Ametnikud on rõhutanud, et karjaimmuunsus saavutatakse Stockholmis maikuu jooksul ja Rootsi meedikud ootavad pikisilmi seda aega. Aspinen tunnistab, et on õnnelik, et tema eakad vanemad ja vanaema elavad Soomes.
Sonja Aspinen läks Rootsi tööle 1990ndatel aastatel, kui majanduskriisi ajal polnud Soomes tööd saada. Ta asutas 2000ndate alguses oma hooldetöötajate vahendusfirma Ingria ja töötab ise selle kaudu samuti mitmes eri asutuses.
Aspinen märkas, et märtsis hakkas patsiente juurde tulema. Haiglas aga midagi ette ei võetud. Terviseamet teatas 10. märtsil, et viirus levib kiiresti Stockholmis. Haiglakülastused keelustati alles 18. märtsil. Paljud hooldekodude töötajad on nakatunud, samuti lähedased. Viirus on levinud hooldajate kaudu, kuna neid eriti ei testita. Rootsis on testitud põhiliselt haiglate töötajaid ja raskelt haigeid.
Aspinen oli ise kohal, kui üks patsient oksendas meedikutele peale. Patsiendil tuvastati pärast seda koroonaviirus, aga meedikuid isegi ei testitud. Aspinen peab sellist olukorda kahetsusväärseks. Rootsis peetakse koroonaviiruse peiteperioodiks 48 tundi ja kui selle aja jooksul nakatumist ei tuvastata, siis peavad meedikud tööle minema. Aspineni arvates on raske minna tööle teadmisega, et oled võibolla nakatunud. Ta läks üle koroonaosakonda, kuna seal sai omale kaitsevahendid, nii et pole karta, et ta kedagi teist nakatab.
Rootsis on suur puudus vanurite hooldajatest. Palju on võetud tööle hooldajaid teistest riikidest, aga ikka on puudu. Rootsis on paljudel välismaalt tulnud hooldajatel puudulik haridus.
NordenBladet —Soome terviseameti juht Mika Salminen ütles Yle hommikutelevisiooni saates, et Rootsi teele Soome ei lähe, aga päris kinni pole ühiskonda võimalik hoida. Salminen ütles, et ta ei usu, et Soomes läheb olukord sama hulluks kui Itaalias. Haigust pole võimalik aga likvideerida. Seetõttu tuleb piiranguid vähendada järk-järgult.
Salminen ütles, et optimistlik stsenaarium vaktsiini saadavuse kohta on poolteist aastat. Samas toob ühiskonna suletus kaasa vaimse tervise probleemid ja perevägivalla. Seetõttu ei saa ühiskonda päris kinni hoida.
Koolide avamist Soome terviseamet veel ei soovita, kuigi mõned lastearstid leiavad, et koolide sulgemisest kasu pole.
Salminen ütles, et paha lugu on see, et kui piirangud kaotada, siis tekib uus haiguspuhang. Soome uus strateegia aga Rootsi suunas ei lähe, märkis Salminen. Ta märkis, et kui haiguse levikut suudetakse piirata, siis on võimalik ravida ka raskeid juhtumeid.
NordenBladet —Pärast seda, kui Rootsis on tuvastatud ligi 2200 koroonasurma, tunnistas sotsiaalminister Lena Hallengren, et riigi koroonastrateegia on ebaõnnestunud. „See on kahtlemata suur ebaõnnestumine,” ütles Hallengren intervjuus väljaandele Aftonbladet, „kuidagi muud moodi ei saa seda kirjeldada.”
Rootsis on tuvastatud ligi 18 200 koroonaviirusega nakatumist ja 2200 koroonasurma. Reedel tuvastati 131 uut koroonasurma. Hallengreni väitel on tähtis ära hoida viiruse levik hooldekodudes.
Hallengren tunnistas samas, et osa strateegiast on ebaõnnestunud, aga kas see on täielikult ebaõnnestunud, seda näitab tulevik. Rootsis on piirangud teistest Põhjamaadest lõdvemad ja ka nakatumiste ning surmade hulk on elanike arvu arvestades palju suurem.
