NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimehe Helmen Küti kinnitusel tuleb valitsusel jõuda koostöös teadlastega maskide kandmise küsimuses võimalikult kiiresti ühisele seisukohale. Kindlasti peab aga koheselt lõppema olukord, kus ministrid käivad maskide küsimuses välja omi uitmõtteid ja vastandlikke seisukohti.
“Ühiskonnas tekitab segadust ja meelehärmi see, kui valitsuse liikmete sõnumid on nii olulises küsimuses erinevad. Peaminister on seni rääkinud maskide kandmisest kui sotsiaalsest normist, nüüd nõuab üks ministritest maskide kandmise kohustuslikuks tegemist. Sõltumata sellest, kas valitsus muudab maski kandmise avalikes kohtades kohustuslikuks või üksnes soovituslikuks, peab valitsus tagama maskide kättesaadavuse kõigile Eesti inimestele. Riskirühmadele ja vähemkindlustatud inimestele peavad maskid olema tasuta kättesaadavad,” ütles Helmen Kütt.
„Kui valitsus deklareerib soovi muuta maskikandmine sotsiaalseks normiks või kohustuseks, aga jätab maskide hankimise inimeste endi ülesandeks ning turu reguleerida, siis on tulemus äraspidine. Osa inimesi on sunnitud siis selle nõude formaalseks täitmiseks kandma ühte maski korduvalt, mis paneb nii maski kandja kui kaasinimeste tervise veelgi suuremasse ohtu,” lisas Sotsiaaldemokraatlikkuse Erakonda kuuluv Kütt.
NordenBladet —Valitsuse liikmed kiitsid eilsel kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heaks riigi 2020. aasta lisaeelarvega seotud meetmed. Arutuse all olid lisaeelarvega ettenähtud raha jaotuse põhimõtted, sihtrühmad, meetmete ulatus ja üldisem kord.
Heakskiidetud toetusmeetmete rakendamiseks on täiendavalt vaja vastu võtta valdkondade kaupa ministrite määrused, mis näevad täpsemalt ette rahajaotuse korralduse. Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse kohaselt tuleb ministrite määrused enne vastuvõtmist heaks kiita valitsuse istungil, mis on plaanis esmaspäeval.
“Arutasime täna taas väga põhjalikult ja valdkondade kaupa lisaeelarvega ettenähtud rahade jaotust, et majanduse kriisiraha oleks parimal võimalikul viisil sihitud ja rakendatud ning jõuaks võimalikult kiiresti abivajajateni,” ĂĽtles peaminister JĂĽri Ratas. “Valitsuse põhimõttelise toetuse saanud meetmete eesmärk on leevendada majandusšokki ning toetada meie tööinimesi, ettevõtjaid ja majandussektoreid igas ettevõtlusvaldkonnas, nende suurusest sõltumata. Riigi kriisimeetmed on suunatud sellele, et me väljuksime praegusest majanduslangusest võimalikult väheste kahjudega ja nii kiiresti kui võimalik.”
Valitsuse liikmed kiitsid põhimõtteliselt heaks:
HARIDUS- JA NOORTEVALDKONNALE SUUNATUD TOETUSED
Eesmärk on toetada haridus- ja noortevaldkonnas tegutsevaid eraüldhariduskoole, eranoorsootööd ja -huviharidust, eralasteaedasid ja eralastehoidusid. Lisaks toetatakse keskkonnahariduskeskuseid.
SihtrĂĽhm: eralasteasutused ja -koolid, -huvikoolid ja erahuvihariduse pakkujad; keskkonnahariduskeskused.
Toetuse kogumaht: 15 miljonit eurot ning lisaks 150 000 eurot keskkonnahariduskeskustele.
KULTUURI- JA SPORDIVALDKONNALE SUUNATUD TOETUSED
Eesmärk on valdkondlike organisatsioonide jätkusuutlikkuse nimel osaliselt kompenseerida ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulusid ja möödapääsmatuid püsikulusid.
Sihtrühm: kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevad riiklikud, munitsipaal- ja erasektori asutused ning organisatsioonid, näiteks loomeliidud, teatrid, muuseumid, näitusasutused. Samuti kultuuri, loomingu ja spordiga professionaalselt tegelevad inimesed nagu vabakutselised loovisikud, laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajad, treenerid jne.
Toetuse kogumaht: 25 miljonit eurot.
MAAMAJANDUSSEKTORILE SUUNATUD TOETUSED
Eesmärk on leevendada maaettevõtete ootamatut likviidsusnappust laenude ja laenukäenduste abil. Põllumajandusmaa kapitalirendiga soovitakse parandada põllumaa omanike ligipääsu täiendavatele rahalistele vahenditele ning see meede jääb püsima ka pärast kriisi.
Põllumajandustootja asendamise toetuse eelarvet suurendatakse 0,5 miljoni võrra, et tagada lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatajatele asendusteenuse pakkumine COVID-19 tingimustes töölt eemalejäämise tõttu. Eesmärk on tagada toidu tootmise jätkumine ja seeläbi Eestis toiduvarustuskindlus.
Sihtrühm: bio- ja maamajandusettevõtted sõltuvalt meetmetest. Näiteks: põllumajanduse esmatootjad, põllumajandustoodete töötlejad ja/või turustajad; kalanduses, toiduainetööstuses, maamajanduses (sh majutuses ja toitlustuses ehk maaturismis) tegelevad ettevõtjad; hoiu-laenuühistud, kes kuuluvad Eesti Hoiu-Laenuühistute Liitu; nimetatud valdkondade sihtasutused ja mittetulundusühingud. Põllumajandustootja asendamise toetus on suunatud taime- ja loomakasvatajatele.
Toetusmeetmete kogumaht: 200,5 miljonit eurot.
MAJANDUSMEETMED
Kriisist enim kannatada saanud ettevõtjatele suunatud toetusmeetmete pakett:Â
Eesmärk on toetada turismisektori ettevõtjaid ning mikro- ja väikeettevõtjaid, et leevendada ettevõtjate majanduslikke raskusi ning tõsta nende võimekust kriisist kiiremini väljuda.
Toetuse kogumaht on 35 miljonit eurot, mida hakatakse rakendama läbi EASi. Toetussummad jagunevad järgnevalt:
25 miljonit eurot majutus-, toitlustus- ja reisiettevõtjatele, turismiatraktsioonidele ning turismiteenuste pakkujatele, kes pakuvad külastajatele elamusteenuseid loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenuseid.
10 miljonit eurot mikro- ja väikeettevõtjatele, kes vajavad riigipoolset tuge oma äri vastavalt kriisimõjutustele ümber kujundada ning kriisist tulenevaid uusi võimalusi realiseerida.​
​Elamumajanduse valdkonna meetmed:
Eesmärk on leevendada kriisi mõju ehitussektorile, et olukord ehitusturul saaks hakata stabiliseeruma. Ehitussektor on oluline ja suure tööhõivega majandusvedur, mis aitab ka teisi sektoreid mõõnast välja, mistõttu peab töö ehitusobjektidel esimesel võimalusel taastuma.
Sihtrühm: Otsene sihtrühm on korteriühistud, väikeelamute omanikud ja kohalikud omavalitsused, kelle tellimuste kaudu läheb raha ehitusfirmadele, ehituskonsultatsiooniettevõtetele, logistikafirmadele, ehitusmaterjalide tootjatele ja teistele ehitusega seotud ettevõtetele.
Meetme kogumaht on 105 miljonit eurot, mida hakatakse rakendama SA KredExi kaudu. Summa jaguneb järgnevalt:
73 miljonit korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetuseks
22 miljonit korterelamu rekonstrueerimise regionaallaenuks
5 miljonit lammutustoetuseks
5 miljonit eluasemekäenduste pakkumiseks.
COVID-19 toetusmeede riigiosaluste omandamiseks:
Eesmärk on pakkuda majanduslikku kahju kannatanud ettevõtetele tuge, andes kriisiperioodist väljumiseks vajalikku lisakapitali ning võimaldades hiljem ettevõtetel osalused tagasi osta.
Sihtrühm: riigile olulist majanduslikku mõju omavad ettevõtted, suurimad tööjõumakse maksvad eksportijad.
Meetme kogumaht on 300 miljonit eurot. Toetuse saaja otsustab valitsus iga kord eraldi.
Täiendavalt on majanduse turgutamiseks ette nähtud ka Kredex-i poolsed ettevõtluslaenud ja laenukäendused.
Viimane miil:
Eesmärk on toetada sideettevõtjaid kestliku sidevõrgu rajamisel. Samuti on ette nähtud lõpptarbija toetus kiire internetiga liitumisel.
Sihtrühm: toetust saab ettevõte, kes rajab ja hiljem opereerib rajatavat juurdepääsuvõrku alal, kus täna kiiret internetti ei ole ning ei tuleks lähima kolme aasta jooksul. Lõpptarbija toetust saavad ettevõtted või inimesed, kes ühinevad uue taristuga.
Meetme kogumaht: 15 miljonit eurot.
Meetme rakendamiseks mõeldud ministri määrus on plaanitud välja töötada juunis.
KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE SUUNATUD TOETUSED
KOV-ide tulubaasi stabiliseerimise toetus:
Eesmärk on kompenseerida kriisi mõjul ära langenud tulusid kohalikele omavalitsustele ning hüvitada erakorralisi kulusid. Näiteks on vähenenud KOV-ide sissetulekud tulumaksust, oluliselt vähenenud lasteaedade kohatasude maksmine jne. Samas on tekkinud kulutused desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite soetamiseks ja suurenenud sotsiaalkulud.
Eesmärk on turgutada investeeringutega majanduslangust. Kohalik omavalitsus võib toetuse vahendeid kasutada uuteks investeeringuteks, remondikuludeks, lammutuskuludeks ja seonduvaks.
Toetuse maht: 70 miljonit eurot.
Kohaliku teehoiu toetusÂ
Eesmärk on leevendada majanduslanguse mõjusid ning parandada kohalikke teid.
Toetuse maht: 30 miljonit eurot.
USULISTELE ĂśHENDUSTELE SUUNATUD TOETUSED
Eesmärk on toetada usulisi ühendusi, kelle tegevus on kriisi ajal tugevasti häiritud, kuid kes jätkavad inimestele nii hinge- kui sotsiaalabi osutamist. Eriolukorra piirangutest lähtuvalt on usuliste ühenduste tegevus ja omatulu teenimine oluliselt piiratud. Samal ajal on aga suurenenud inimeste pöördumine kirikute poole.
NordenBladet – Hiljutine Hiina uuring näitab, et maailmas võib olla liikvel kuni 30 erinevat koroonaviiruse tĂĽve. Covid-19 patsiente uurides avastasid Zheijangi Ăślikooli teadurid kĂĽmneid uusi mutatsioone, milledest mõned aitasid viirusel keharakkude ĂĽle kontrolli saada ja teised aitasid kiiremini levida.
Samas viiruse agressiivsed tüved ei ole jõudnud igale poole: näiteks mõnedes USA osariikides nagu Washington on liikvel vähem ohtlik vorm.
Siiski on praegu selgusetu, miks levis agressiivsem Covid-19 tüvi mitmetesse Euroopa riikidesse, samal ajal kui suures osas USA-s on liikvel teistsugune ehk vähem ohtlik tüvi.
Samuti näitavad hiljutised uuringud, et USA-sse jõudis haigus kahes osas: vähem ohtlik tüvi saabus Hiinast ja levib peamiselt läänerannikul ning  agressiivsem tüvi jõudis Euroopast ja domineerib idarannikul.
Teadlaste hinnangul viirused muteeruvad, et võidelda immuunsüsteemi vastupanuvõimega. Covid-19 puhul tekib iga kuu uus mutatsioon.
Siiski ei saa ekspertide sõnul eeldada, et vähem agressiivsete tüvede puhul oleks suremus madal. Näiteks mitu Hiina Zheijangi uuringus osalenud patsienti haigestusid raskelt kergemate tüve puhul.
Endiselt ei teata koroonaviiruse epitsentrist Wuhanist alguse saanud haiguse kõiki tüvesid. Viirushaiguse uurimine võtab veel aega.
NordenBladet – Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul ei ole seni tõendeid, justkui ei haigestuks viirushaigust Covid-19 põdenud inimesed uuesti. Mitmed maailmariigid on välja töötanud spetsiaalseid teste, eesmärgiga tuvastada antikehi ning ĂĽhtlasi saada teada, kes on viirushaiguse juba läbi põdenud. See informatsioon annaks parema ettekujutuse pandeemia levikust ja hetkeseisust.
Kui inimene nakatub viirusega, toodab keha spetsiaalseid valke ehk antikehi, mis hakkavad viirusega võitlema. Kui inimese immuunsüsteem on piisavalt tugev, nakatunu terveneb. Organismi jäävad antikehad, mis jätavad viiruse meelde ning peaksid tekitama immuunsuse konkreetse haiguse suhtes.
Selgusetu on, kui pikaajaline antikehade kaitse Covid-19 puhul on. Mõningased loomade peal tehtud uuringud on näidanud, et immuunsus võib kesta vähemalt kaks nädalat. Kuna konkreetne viirushaigus on niivõrd uus, ei teata haigusest veel piisavalt. Koroonaviirusele Covid-19 sarnaste haiguste MERSi ja SARSi puhul tekib immuunsus vähemalt lühiajaliselt.
Covid-19 antikehade tekke osas on olukord hetkel küllaltki segane. Üks Hiina eeluuring näitas, et osal Shanghai koroonaviiruse patsientidest ei tekkinudki antikehi, samas kui teistel patsientidel oli antud nimetaja väga kõrge. Lõuna-Koreas on uuesti haigestunud üle 100 inimese ja Korea Nakkushaiguste Ennetamise Keskuse (KCDC) juhi Jung Eun-kyeongi hinnangul on põhjus veel teadmata. Varasemalt on arvatud, et inimesed ei nakatunud teistkordselt, vaid viirus nende organismis aktiveerus uuesti. Itaalias on esialgsetel andmetel ainult 10%-l haigestunutest tekkinud immuunsus.
NordenBladet – Printsess Sofia läbis meditsiinikoolituse, eesmärgiga aidata koroonaviiruse patsiente. Värmlandi hertsoginna osales meditsiinialasel kiirkoolitusel, et hõlbustada tervishoiutöötajate tööd, kes ravivad Covid-19 patsiente. Printsess hakkab tööle Sophiahemmeti Haiglas, mille auesinaine ta on.
Värmlandi hertsoginna ei puhanud möödunud lihavõttepühade ajal, vaid võttis osa Sophiahemmeti Ülikooli korraldatud kiirkursusest, et pakkuda abi meditsiinitöötajatele. Koroonaviiruse pandeemia on tõsiselt puudutanud ka Rootsit: 17. aprilli seisuga oli Rootsis haigusesse nakatunud üle 13 000 inimese, viimase ööpäeva jooksul lisandus lausa 676 uut juhtumit. Olukorra tõsidust näitab ka fakt, et Rootsis on viirushaigusesse Covid-19 surnud juba 1400 inimest.
Kuna tervishoiutöötajatel on väga suur koormus, otsustas Sophiahemmeti Ülikool läbi viia e-kiirkursuse, mis oli esialgselt mõeldud 30 inimesele. Enamik osalejatest olid lennufirma SAS endised töötajad ning endised hotellide ja restoranide töötajad, kes kriisi tõttu on hetkel tööta. Nüüdseks osaleb kursusel iganädalaselt 80 inimest.
Rootsi kuningakoja sõnul tahab printsess vabatahtlikku tööd tehes aidata tervishoiutöötajaid, kellel on ülemaailmse pandeemia tõttu väga suur koormus.
Sophiahemmeti esindaja Pia Hultkrantz ütles, et abitöötajad kergendavad meditsiinitöötajate koormust. Koolituse läbinud inimesed koroonaviiruse patsientidega kokku ei puutu. Abitöötajad võivad näiteks desinfitseerida meditsiinivahendeid, aidata köögis ja koristamisel.
Sophiahemmeti Haigla on seotud Sophiahemmeti Ülikooliga, mis viib läbi koolitusi. Haigla on teinud Rootsi kuningliku perekonnaga koostööd juba aastast 1884. Tol ajal toetas Rootsi ja Norra kuninganna Sophia õendusharidust, mida pakuti eelnimetatud ülikoolis. Printsess Sofiast sai institutsiooni auesinane aastal 2016. Printsess Christina oli olnud antud positsioonil 1972. aastast.
