Laupäev, aprill 20, 2024

Monthly Archives: aprill 2020

Ilmunud on suurteos „Eesti kõnekäänud II”

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — „Eesti Kõnekäänud II” on Eesti Kirjandusmuuseumi väljaanneteseeria „Monumenta Estoniae Antiquae” VII alasarja „Phrasia Estonica” teine teos. Sellega on lõpule viidud sellesse sarja kuuluvate folkloori lühivormide – vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud – publitseerimine.

XX sajandi alguses sõnastas Jakob Hurda rahvaluule teadusliku väljaande sarja „Monumenta Estoniae Antiquae” idee, mille põhimõtteks oli pika aja vältel kogutud rahvaluuletekstid avaldada ja rahvale kättesaadavaks teha. Sellest on välja kasvanud ka kõnesolev eesti kõnekäändude alasari.

Asta Õimu ja Katre Õimu koostatud “Eesti kõnekäänud” on üles ehitatud nii, et lugeja ei pea igal juhul alustama esimesest köitest, vaid eeskätt teda huvitavast mõistekategooriast, mõistest või tähendusest. Selle juures on abiks põhjalik sisujuht. Nii leiame teisest köitest väljendeid, mis iseloomustavad inimestevahelisi sotsiaalseid ja omandisuhteid või mis kuuluvad sellistesse valdkondadesse nagu AEG, HULK JA MÄÄR, KVALITEET jm.

Väljaande valmimist on toetanud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi uurimisprojektid IUT 22-5 ja EKKM 14 385, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti uuringute Tippkeskus, TK 145).

Raamatut on võimalik tellida posti teel Eesti Kirjandusmuuseumist soodushinnaga 20 eurot, millele lisanduvad saatekulud. Tellimus palun esitada meiliaadressile inga.ivanova@kirmus.ee.

 

 

Eesti: Õiguskomisjon toetas e-koosolekute korraldamist 

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon toetas valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldab sõltumata ettevõtluse vormist kõigil juriidilistel isikutel pidada koosolekuid ja võtta vastu otsuseid elektrooniliselt.

„Tegemist on praktilisest vajadusest tingitud kiireloomulise eelnõuga, mille esimest lugemist komisjon toetas üksmeelselt,“ ütles komisjoni esimees Jaanus Karilaid. „See on koosolekute pidamiseks lisavõimaluse loomine ja sellega ei võeta kelleltki ära õigust ise füüsiliselt koosolekul osaleda. Lisavõimalus on juhuks, kui põhikiri seda võimaldab, kui inimesel ei ole võimalik koosolekul füüsiliselt osaleda või kui ta ise seda ei soovi. Kaasajastame koosolekute pidamise võimalusi Taani ja Saksamaa eeskujul.“

Komisjoni aseesimees Toomas Kivimägi ütles, et eelnõuga esitatud muudatused on igati ajakohased. „Osalemine koosolekutel elektrooniliselt on võimalus, mille kasutamine eeldab mittetulundusühingu või äriühingu juhtorgani vastavat otsust,“ märkis Kivimägi. „Elektroonilist osalemist ei saa nõuda, kui üldkoosoleku või juhatuse sarnast otsust pole. Murekohana näeb Kivimägi probleeme hääletuste läbiviimisel. „Kuna kasutatavad platvormid pole selleks piisavalt kohandatud ega turvalised. Riigil oleks mõistlik kaaluda koostöös IT ettevõtetega vastava tunnustatud ja turvalise ühtse platvormi väljatöötamist ja arendamist.“

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõu (180 SE)  tutvustas komisjonile justiitsminister Raivo Aeg. Komisjon tegi Riigikogu juhatusele ettepaneku arutada eelnõu esimesel lugemisel 4. mail ja esimene lugemine lõpetada.

 

CNN: Koroonaviirusel on ka positiivne mõju, vaktsiinivastased on hakanud meelt muutma

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — HPV vastu vaktsineerimisel on nii pooldajaid kui ka vastaseid. Teadlased üritavad koroonaviiruse epideemia tõttu võimalikult kiiresti tõhusa vaktsiini välja töötada. Epideemia ning sellest tingitud eriolukord on mõjutanud seda, kuidas inimesed vaktsiinidesse suhtuvad, vahendab CNN.

Koroonaviiruse epideemia on mõjutanud inimeste elukorraldust, heaolu ja turvatunnet kogu maailmas ning teadlaste hinnangul võib see hakata mõjutama paljude vaktsiinivastaste suhtumist vaktsiinidesse. Covid-19 leviku globaalne ulatus ning surmajuhtumite arv on tõstnud teadlikkust sellest, kuidas viirushaigused maailmas levivad.

Koroonaviirus kujutab suuremat ohtu kroonilisi haigusi põdevatele ja vanematele inimestele, kuid viirusekandjateks ja nakatajateks võivad olla ka noored ja terved inimesed. Sellepärast on oluline, et inimestel tekiks viiruse suhtes immuunsus, mille abil on võimalik viiruse levikut peatada. Üks viis immuunsuse tekitamiseks on vaktsineerimine.

Teadlaste hinnangul on paljud vaktsiinivastased vastu vaid mõnele spetsiifilisele vaktsiinile, kuid oleksid valmis end ja oma lähedasi koroonaviiruse vastu vaktsineerima. California Hastingsi ülikooli teadlaste sõnul võib praegune olukord aidata vähendada vaktsiinivastasust, kuid samas võib tekkida ka vastupidine efekt, mille tõttu vaktsiinivastased oma vaadetest veel tugevamini kinni hoiavad. Seetõttu on oluline teha põhjalikku teavitustööd.

Epideemia puhul on igaühel võimalik viiruse levikut oma käitumise ja valikutega pidurdada ning teadlased juhivad tähelepanu sellele, et nii on ka paljude teiste ennetatavate haigustega.

 

 

Uuring: KUIDAS mõjutavad südamerohud Covid-19 patsientide suremust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Kirjanduses on vastakaid arvamusi hüpertensiooni ehk kõrgvererõhktõve puhul kasutatavate AKEI ja ARB ravimite otstarbekuse kohta koroonaviirushaigust Covid-19 põdevatel haigetel. Uues uuringus ilmnes, et neid kasutavate patsientide suremus oli hoopis madalam, vahendab Eesti Arst.

AKEId ja ARBd on tõhusad ravimid arteriaalse hüpertensiooni korral. Loomkatsetes on tuvastatud, et ensüümi ACE-2 retseptor, mis võimaldab koroonaviiruse sisenemist rakku, aktiveerub AKEI ja ARB toimel. Seepärast spekuleeriti, et ravimid võivad raskendada haiguse kulgu ja suurendada suremust.

Hiina, USA ja Kanada uurijate ühistöös analüüsiti 1128 Hiina Hubei provintsi 9 haiglas ravitud Covid-19 patsiendi haigusjuhtu, kel oli kaasuvalt arteriaalne hüpertensioon. Haigete keskmine vanus oli 64 aastat ja 53,2 protsenti neist olid mehed. Neist 188 haiget raviti enne Covid-19sse nakatumist AKEI või ARBga ja ravi jätkus haiglas, 940 patsienti said raviks teisi antihüpertensiivseid ravimeid.

Haiglas olles suri 3,7 protsenti AKEId või ARBd saanud patsientidest ja 9,8 protsenti teiste antihüpertensiivsete ravimitega ravitud patsientidest. Andmete analüüsil, kui jäeti kõrvale haigete vanus, sugu, teised kaasuvad haigused ning teised kasutatud ravimid, ilmnes, et suremuse risk oli AKEI või ARBga ravitud Covid-19 patsientidel 60 protsendi võrra väiksem kui teiste hüpertensiooni ravimitega ravitud Covid-19 patsientidel.

Teadaolevalt raskendab kaasuv arteriaalne hüpertensioon Covid-19 kulgu ja suurendab suremust, ning ravi AKEI ja ARB klassi ravimitega vähendas võrreldes teiste anihüpertensiivsete ravimitega kliinilise uuringu andmetel hüpertensiooniga Covid-19 haigete suremust.

Eesti: Toidule ja eluasemele kulub kolmandik leibkonna eelarvest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Toidule ja eluasemele kulus mullu leibkonna eelarvest 36,8% ehk keskmiselt 180 eurot leibkonnaliikme kohta kuus. Võrreldes 2016. aastaga suurenesid leibkonnaliikme sundkulutused kuus 18 euro võrra.

Aastal 2019 kulutas leibkonnaliige toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 104 eurot kuus, mis moodustas kogukuludest 21,2%. Eluasemele kulus samal ajal keskmiselt 76 eurot kuus. Mõlemal juhul suurenesid kulutused võrreldes 2016. aastaga üheksa eurot. Transpordile kulus kuus keskmiselt 72, vabale ajale 52, majapidamisele 36 ning rõivastele ja jalatsitele 27 eurot leibkonnaliikme kohta. Kõige rohkem suurenesid kulutused transpordile: kolme aasta taguse ajaga võrreldes 22 eurot.

Leibkonnaliikme kohta oli linnas eluasemekulu keskmiselt 19 euro võrra suurem kui maal ning kulutused kuus vastavalt 83 ja 64 eurot. Linnaleibkondadel kulus rohkem raha ka väljas söömisele ja hotellidele: linnas elav leibkonnaliige kulutas sellele keskmiselt 5,9% ning maal elav 4,1% oma eelarvest.

Transpordile kulus maal 16,8% ja linnas 13,7% leibkonna eelarvest. Ühe kuu arvestuses tähendas see leibkonnaliikme kohta 77 euro suurust väljaminekut maal ja 69 euro kulutamist linnas. Maal kulus leibkonnaliikme kohta toidule ja alkoholita jookidele 22,8% ja linnas 20,4% eelarvest.

Maakonniti olid kõige suuremad väljaminekud Hiiu*, Harju ja Viljandi maakonnas ehk vastavalt 598, 553 ja 515 eurot leibkonnaliikme kohta kuus. Kõige väiksemad olid väljaminekud Võru ja Ida-Viru maakonna leibkondadel, vastavalt 325 ja 327 eurot kuus leibkonnaliikme kohta.

Hinnangud põhinevad statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2019. aasta andmetel. Uuringus osales üle 4500 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elavad ja ühist raha kasutavad inimesed, kes ka ise peavad end ühe leibkonna liikmeiks. Eestis oli 2019. aastal üle 606 600 leibkonna, nende keskmine suurus oli 2,2 inimest.

Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kulutusi kapitaalremondile või ehitusele ega muid investeeringuid.

Leibkonna eelarve uuringu peamisteks avaliku huvi esindajateks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium ning rahandusministeerium. Andmeid kogus ja analüüsi tegi statistikaamet.

* Hiiumaal sattusid 2019. aastal valimisse suuri ühekordseid kulutusi teinud leibkonnad.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Video: Statistikaameti juhtivanalüütik tutvustab 2019. aasta leibkonna eelarve uuringu tulemusi.

Leibkondade kulutused 2019 (Anet Müürsoo).

 

1...567...21Page 6 of 21