NordenBladet — Rootsis töötav soome medõde Sonja Aspinen räägib, et Rootsi koroonastrateegial on varjukülg: seal on ohverdatud vanurid. Nakatumised on tuvastatud enamuses Stockholmi hooldekodudes. Sonjal on jalas kummikud ja peas toidukilest tehtud näokaitse. Õiged kaitsevahendid on haiglas otsa lõppenud, vahendab Yle.

Aspinen on tööl Stockholmi piirkonnas Nynäshamni haigla geriaatriaosakonnas ja tegeleb nüüd üha rohkem koroonapatsientidega. Tavapärased on sellised juhtumid, kus vanurid surevad üksinduses ilma, et lähedased saaksid neid ära saata.

Rootsis on räägitud, et eesmärk on vanureid kaitsta, aga tulemus on risti vastupidine. Iga kolmas koroonasurm on Rootsis olnud hooldekodus. Nakkus on levinud hooldekodudesse üle terve riigi. Stockholmis on valdavas enamuses hooldekodudest nakkus sees. Stockholmis on pooled koroonapatsiendid surnud hooldekodudes.

Rootsi peaminister Stefan Löfven on tunnistanud, et vanurite kaitse pole koroonakriisi ajal õnnestunud. Medõde Aspinen aga ütleb veel teravamalt: Tundub, et Rootsi on ohverdanud vanurid. Neid surnuid enam tagasi ei saa. Rootsis pole veel aru saadud, mida see tähendab.

Karjaimmuunsus pole Rootsis ametlikult tunnistatud koroonapoliitika, aga Aspinen märgib, et sinnapoole pürgitakse. Ametnikud on rõhutanud, et karjaimmuunsus saavutatakse Stockholmis maikuu jooksul ja Rootsi meedikud ootavad pikisilmi seda aega. Aspinen tunnistab, et on õnnelik, et tema eakad vanemad ja vanaema elavad Soomes.

Sonja Aspinen läks Rootsi tööle 1990ndatel aastatel, kui majanduskriisi ajal polnud Soomes tööd saada. Ta asutas 2000ndate alguses oma hooldetöötajate vahendusfirma Ingria ja töötab ise selle kaudu samuti mitmes eri asutuses.

Aspinen märkas, et märtsis hakkas patsiente juurde tulema. Haiglas aga midagi ette ei võetud. Terviseamet teatas 10. märtsil, et viirus levib kiiresti Stockholmis. Haiglakülastused keelustati alles 18. märtsil. Paljud hooldekodude töötajad on nakatunud, samuti lähedased. Viirus on levinud hooldajate kaudu, kuna neid eriti ei testita. Rootsis on testitud põhiliselt haiglate töötajaid ja raskelt haigeid.

Aspinen oli ise kohal, kui üks patsient oksendas meedikutele peale. Patsiendil tuvastati pärast seda koroonaviirus, aga meedikuid isegi ei testitud. Aspinen peab sellist olukorda kahetsusväärseks. Rootsis peetakse koroonaviiruse peiteperioodiks 48 tundi ja kui selle aja jooksul nakatumist ei tuvastata, siis peavad meedikud tööle minema. Aspineni arvates on raske minna tööle teadmisega, et oled võibolla nakatunud. Ta läks üle koroonaosakonda, kuna seal sai omale kaitsevahendid, nii et pole karta, et ta kedagi teist nakatab.

Rootsis on suur puudus vanurite hooldajatest. Palju on võetud tööle hooldajaid teistest riikidest, aga ikka on puudu. Rootsis on paljudel välismaalt tulnud hooldajatel puudulik haridus.