NordenBladet — Reedel lõppenud viiepäevane Viru jalaväepataljoni lahinglaskmine Tornaado testis ja hindas Viru, Kalevi ja Kuperjanovi jalaväepataljoni kompaniide oskust lahinguväljal edu saavutada. Kokku osales õppusel üle 1400 kaitseväelase.

„Ajateenijad, kes said oma väljaõppe neljas linnakus – Taara, Jõhvi, Paldiski ja Tapa –  ning Tornaadol said põhimõtteliselt esimest korda vahetut koostööd teha, näitasid, et kaitseväelased tõepoolest räägivad ühte keelt ning vastasel saab tuleval nädalal algavatel Kevadtormi lahingutel raske olema,“  ütles Tornaado peakorraldaja Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Tarvo Luga. Ta lisas, et kompaniide tasemel lahinglaskmistel osales lõviosa Kevadtormil hinnatavatest üksustest – Kuperjanovi kergejalavägi, Viru ja Kalevi mehhaniseeritud kompaniid ning neid toetanud 1. ja 2. jalaväebrigaadi tagalaüksused, suurtükiväelased, pioneerid, miinipildurid, luurajad, tankitõrjujad ja paljud teised.

„Kompaniiülematel oli väga rikkalik ja lai palett, mille pealt valida, milliseid vahendeid millal kasutada ja et need tegevused koordineeritud oleksid. Ja lahinglaskmistel saadud kogemus lisab agressiivsusele ja kiirusele ka ettevaatlikkust ja nutikust, “ ütles kolonelleitnant Luga.

Plaani kohaselt harjutavad Kevadtormil osalevad üksused ja allüksused omavahelist koostööd lahinguülesannete täitmisel, õppus on jaotatud kahte peamisse etappi. 25.–30. aprillini toimub väliõppus, mille käigus mängitakse läbi etteantud taktikaline olukord. 1.–8. maini toimuvad keskpolügoonil üksuste lahinglaskmised, kus treenitakse peamiselt jalaväe- ja lahingutoetusüksuste koostööd reaalses lahinguolukorras.

Kevadtormi peamised treenitavad on Kuperjanovi jalaväepataljoni ja Viru jalaväepataljoni baasil välja õpetatud üksused. Väliharjutuse ajal etendab vastase rolli 1. jalaväebrigaad, mille põhijõu moodustavad jalaväe lahingumasinatel liikuvad Scoutspataljon ja NATO liitlaste lahingugrupp.

Kevadtorm on Eesti kaitseväe iga-aastane kevadine lahingõppus. Esimene Kevadtormi õppus peeti 2003. aastal Lääne-Virumaal. Eelmisel aastal toimus õppus Kevadtorm 29. aprillist 17. maini Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Harju- ning Jõgevamaal.

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

NordenBladet — Täna möödub 103 aastat kaitseväe peamise manööverüksuse 1. jalaväebrigaadi asutamisest.

„Me tähistame aastapäeva tänavu natukene teistmoodi, kuna ajad on natukene hullud. Need ajad on olnud hullud ka 103 aastat tagasi, kui Vene Vabariik kutsus meid lippude alla. Need ajad olid hullud ka siis, kui 1918, kui vabariik, mis eksisteeris vaid mõnede inimeste peades vaid ideena, kutsus meid lippude alla. Ja me surusime oma kannad maasse ja läksime. Me lähme ka täna. Sinna, kuhu vaja. Hulludel aegadel on eriti tähtis et me hoiaksime teineteist, hooliksime teineteisest ja liiguksime üheskoos edasi, niipea kui olukord seda lubab,“ ütles brigaadiülem kolonel Vahur Karus.

Tavapärase lahtiste uste päeva ja ülema piduliku vastuvõtu asemel tähistas 1. jalaväebrigaad eriolukorra tõttu väiksema rivistusega, millest võtsid osa vaid brigaadi teenetemärgi saajad ja aastategijate aunimetusi pälvinud teenistujad ning allüksuste ülemad koos liputoimkondadega.

1. jalaväebrigaadi aasta ohvitseri tunnustuse pälvis leitnant Oliwer Nõlvak Scoutspataljonist, aasta allohvitseri tiitliga tunnustati nooremveebel Mark Volki tankitõrjekompaniist ning aasta sõduriks sai kapral Valeri Fedorov.

Traditsiooniliselt tunnustati ka aasta reservväelast, kelleks osutus suurtükiväelane lipnik Martin Siimann ning aasta töötaja tiitliga sai pärjatud proua Tiia Bimberg 1. jalaväebrigaadi staabist.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Samuti õpetab brigaad välja reservüksusi 2. jalaväebrigaadi erialapataljonidele.

Brigaadi koosseisu kuuluvad elukutselistest kaitseväelastest ja ajateenijatest koosnev kiirreageerimisvõimekusega Scoutspataljon ning ajateenijate ja reservväelaste baasil komplekteeritavad Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, staabi-ja sidekompanii, tankitõrjekompanii, luurekompanii, liitlaste lahingugrupp, mille koosseisus teenivad praegu Ühendkuningriigi ja Taani kaitseväelased ning Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna lahingugrupp.