NordenBladet —Soomes toetab riik inimeste esimese eluaseme ostmist läbi asp-kontode, millele makstakse omaosaluse kogumisel kõrgemat maksuvaba intressi ning asp-laenude intress on soodsam. Asp-konto saab avada 15-39-aastaselt. 30ndates eluaastates Helsingi naine Krista avaski Nordea pangas enda arvates sellise konto, aga pärast aasta möödumist ja intressi aruande uurimist sai aru, et tegemist oli hoopis mingi muu kontoga, vahendab MTV.
Selgus, et pank oli talle avanud tavalise, mitte asp-konto. Pank pakkus algul Kristale 300 eurot hüvitist, siis 450 eurot, aga naine polnud ikka nõus. Lõpuks pakkus pank hüvitiseks 750 eurot, mis oli Krista arvates õiglane summa.
Kristale valmistas kõige rohkem meelehärmi see, et tema koduost lükkus panga vea tõttu aasta võrra edasi. Nimelt peab inimene koguma asp-kontole raha vähemalt kahe aasta jooksul, et saada soodusintressiga laenu. Tavalise konto muutmine asp-kontoks ei ole võimalik.
Asp kontole saab raha koguda kvartalis minimaalselt 150 eurot ja maksimaalselt 3000 eurot. Asp kontole laekunud raha pealt makstakse maksuvaba lisaintressi. Kui asp-konto on olnud vähemalt kaks aastat, siis saab pangast soodusintressiga asp-laenu. Laenu saab siis, kui on kogutud 10 protsenti kinnisvara maksumusest. Asp laenu saab võtta esimese kodu ostmiseks.
NordenBladet —Riigikogu sotsiaalkomisjon sai tänasel erakorralisel istungil ministeeriumidelt ja ametkondadelt ülevaate Eesti valmisolekust viirushaigustega tegelemiseks.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et hiljuti Itaalias avastatud laialdasema haiguspuhanguga on koroonaviirus nüüd ka Euroopas levinud. „Kuigi risk Eestiski selle haiguse uute üksikjuhtumitena sissetoomiseks on kõrge, hinnatakse Eesti puhul haiguse võimaliku epideemilise levi tõenäosust siiski madalaks,“ märkis Mölder.
Mölder lisas, et haigus ise ei ole tegelikult midagi erakorralist. „Suur osa haigusjuhtumeist on kerged ja vaid 13 protsendil nakatunuist kulgeb haigus raskemalt ja 6 protsendil on haigusseisund kriitiline.“
Komisjoni esimehe sõnul on riik professionaalselt ning tarmukalt tegutsenud ja ehkki Eesti riskihinnang on muutunud, ei ole meil siin paanikaks ega eriolukorra kehtestamiseks põhjust. „Kõige tähtsam – ettevaatlik tasub alati olla ja tervisekaitseasutuste soovitusi järgida, kuid haiguse hirmus oma elus suuri ümberkorraldusi ei ole küll kellelgi tarvis ette võtta,“ sõnas Mölder.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et tõsisemalt hakkas riik alles teavet ja tegevusjuhiseid jagama möödunud nädala lõpus. „Julgustav oli kohtumisel kuulda, et täna suhtuvad asjasse puutuvad ametkonnad haiguspuhangusse tõsiselt ning teevad omavahel koostööd, mis järjest paraneb,“ ütles ta.
Murelikuks teevad Küti sõnul aga puudujäägid eakamatele inimestele info jagamisel. „Vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed on sellele haigusele kõige vastuvõtlikumad, kuid nemad on ka see osa elanikkonnast, kes ei jälgi igapäevaselt sotsiaalmeediat, kui üldse. Kui praegu liigub valdav osa informeerimisest sotsiaalmeedias, siis kindlasti tuleb kiiresti mõelda ka sellele, et terviseameti infoleht haiguse kohta koos soovituste ja vajalike telefoninumbritega jõuaks igaühe postkasti,“ rääkis Kütt. „Kuigi mingiks paanikaks pole täna põhjust, siis teadmatus ja hirm on just need, mis paanikat tekitavad. Selline otsepostitus oleks aga kindlasti inimestele turvatunnet tagav,“ lisas ta.
Istungil osalesid Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Haigekassa, Eesti Haiglate Liidu, Kaitseväe, Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitseressursside Ameti esindajad.
NordenBladet —Majanduskasv püsis stabiilselt kõrge kvartalist kvartalisse ja oli kolmandat aastat järjest üle 4%. Peamine kasvu eestvedaja oli info ja side tegevusala, järgnesid hulgi- ja jaekaubandus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Aasta keskel sai majanduskasv toetust ka töötlevast tööstusest ja aasta teises pooles läks hästi varem tagasihoidlikku tulemust näidanud põllumajandussektoril. Ainsana oli oluline negatiivne mõju energeetikasektoril.
Info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning kutse-, teadus- ja tehnikalane tegevus näitasid 2019. aastal kümnendi kiiremat lisandväärtuse kasvu. Info ja side lisandväärtus kasvas koguni 28,6%. Lisandväärtuse langust aga kogesid mäetööstuse ja energeetika valdkonnad.
Sisenõudlus kasvas viimase seitsme aasta kiireima tempoga. Kasvu vedasid 13,1% suurenenud investeeringud eelkõige aasta esimesel poolel. Investeeringute kasvu andsid oma osa kõik valdkonnad ja sektorid, välja arvatud valitsemissektor. Kõige suurem positiivne mõju tulenes mittefinantsettevõtete investeeringutest hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Oluline oli ka kodumajapidamiste panus eluruumidesse investeerimisel. Eratarbimine suurenes 3,1%.
Möödunud aastal suurenes eksport 4,9%. Sarnase tempoga kasvasid nii kaupade kui ka teenuste eksport. Peamise osa sellesse andsid arvutiteenuste müük ning mootorsõidukite ja puittoodete väljavedu. Import suurenes 3,7%, eelkõige mõjutasid seda ehitus- ja veoteenuste ost.
Hõivatute arvu jätkuva suurenemise kõrval kasvas tootlikkus hõivatu kohta 3%. Tootlikkus töötatud tunni kohta kasvas aga 3,7%. Tööjõu ühikukulu suurenes lõppenud aastal 4,6%.
Möödunud aasta neljandas kvartalis suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP võrreldes kolmanda kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2018. aasta neljanda kvartaliga 4,0%.
Märkimisväärse osa majanduskasvust andis info ja side tegevusala. Tugevalt toetasid ka põllumajandus, kalandus ja metsandus ning hulgi- ja jaekaubandus. Sooja talve tõttu jätkus energeetikasektori aeglustav mõju majanduskasvule. Märkimisväärne positiivne mõju kasvule tuli aga netotootemaksude kiirest kasvust.
Investeeringute kasvu toel suurenes sisenõudlus 3,3% ja eratarbimine 1,7%.
Väliskaubandus pöördus aasta lõpus väikesele langusele. Nii eksport kui ka import vähenesid sarnase tempoga, seetõttu püsis netoeksport positiivne, moodustades 2,1% SKP-st.
Koos majanduskasvuga aeglustus mõningal määra ka tootlikkus. Tootlikkus hõivatu kohta suurenes 2,6% ja töötatud tunni kohta 3,8%. Tööjõu ühikukulu suurenes 2,8%.
Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimuse alusel.
Allikas: Eesti Statistikaamet Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Uurimistoetuste 2020. aasta taotlusvoor on teadlastele avatud 1. märtsist 31. märtsini. Taotlused saab esitada Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS kaudu.
Uurimistoetusi on teadlaskarjääri eri etappidele vastavalt kolme tüüpi:
Järeldoktori grant on uurimistoetus Eestis doktorikraadi omandanutele teadustöö kogemuse saamiseks välisriigi tugevate teadusasutuste ja uurimisrühmade juures.
Stardigrant on uurimistoetus esmase teadusliku uurimistöö kogemuse omandanud teadlastele iseseisva teadlaskarjääri alustamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, oma uurimisrühma loomiseks ning järelkasvu (sh doktorantide) edendamiseks.
Rühmagrant on uurimistoetus teadlastele iseseisva teadlaskarjääri jätkamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, teadustöö kõrge taseme tagamiseks, tugeva teadusrühma juhtimiseks ning järelkasvu (sh doktorantide) kaasamiseks.
Eestis antakse konkursipõhiselt välja üks stipendium kuni 40-aastasele doktorikraadiga naisteadlasele oma uurimistöö elluviimiseks loodusteadustes, keskkonnateadustes, füüsikas või tehnikateadustes. Lisaks antakse välja üks stipendium kuni 33-aastasele naisdoktorandile oma uurimistöö lõpetamiseks neis valdkondades
