NordenBladet — Majanduskasv püsis stabiilselt kõrge kvartalist kvartalisse ja oli kolmandat aastat järjest üle 4%. Peamine kasvu eestvedaja oli info ja side tegevusala, järgnesid hulgi- ja jaekaubandus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Aasta keskel sai majanduskasv toetust ka töötlevast tööstusest ja aasta teises pooles läks hästi varem tagasihoidlikku tulemust näidanud põllumajandussektoril. Ainsana oli oluline negatiivne mõju energeetikasektoril.
Info ja side, finants- ja kindlustustegevuse ning kutse-, teadus- ja tehnikalane tegevus näitasid 2019. aastal kümnendi kiiremat lisandväärtuse kasvu. Info ja side lisandväärtus kasvas koguni 28,6%. Lisandväärtuse langust aga kogesid mäetööstuse ja energeetika valdkonnad.
Sisenõudlus kasvas viimase seitsme aasta kiireima tempoga. Kasvu vedasid 13,1% suurenenud investeeringud eelkõige aasta esimesel poolel. Investeeringute kasvu andsid oma osa kõik valdkonnad ja sektorid, välja arvatud valitsemissektor. Kõige suurem positiivne mõju tulenes mittefinantsettevõtete investeeringutest hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Oluline oli ka kodumajapidamiste panus eluruumidesse investeerimisel. Eratarbimine suurenes 3,1%.
Möödunud aastal suurenes eksport 4,9%. Sarnase tempoga kasvasid nii kaupade kui ka teenuste eksport. Peamise osa sellesse andsid arvutiteenuste müük ning mootorsõidukite ja puittoodete väljavedu. Import suurenes 3,7%, eelkõige mõjutasid seda ehitus- ja veoteenuste ost.
Hõivatute arvu jätkuva suurenemise kõrval kasvas tootlikkus hõivatu kohta 3%. Tootlikkus töötatud tunni kohta kasvas aga 3,7%. Tööjõu ühikukulu suurenes lõppenud aastal 4,6%.
Möödunud aasta neljandas kvartalis suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP võrreldes kolmanda kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2018. aasta neljanda kvartaliga 4,0%.
Märkimisväärse osa majanduskasvust andis info ja side tegevusala. Tugevalt toetasid ka põllumajandus, kalandus ja metsandus ning hulgi- ja jaekaubandus. Sooja talve tõttu jätkus energeetikasektori aeglustav mõju majanduskasvule. Märkimisväärne positiivne mõju kasvule tuli aga netotootemaksude kiirest kasvust.
Investeeringute kasvu toel suurenes sisenõudlus 3,3% ja eratarbimine 1,7%.
Väliskaubandus pöördus aasta lõpus väikesele langusele. Nii eksport kui ka import vähenesid sarnase tempoga, seetõttu püsis netoeksport positiivne, moodustades 2,1% SKP-st.
Koos majanduskasvuga aeglustus mõningal määra ka tootlikkus. Tootlikkus hõivatu kohta suurenes 2,6% ja töötatud tunni kohta 3,8%. Tööjõu ühikukulu suurenes 2,8%.
Statistikatööd „Rahvamajanduse arvepidamine“ teeb statistikaamet rahandusministeeriumi tellimuse alusel.
Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT