Neljapäev, juuli 17, 2025

Monthly Archives: märts 2020

Soome valitsus tahab sundida kinnistuomanikke lisama elektriautode laadimiskohti – maksma peavad isegi need, kel pole autot

NordenBladet — Soome valitsus on ette valmistamas seaduseelnõud, mis kohustab kinnistuomanikke rajama elektriautode laadimiskohti. Maksma hakkavad ka need, kel pole autot. Valitsus põhjendab plaani sellega, et laadmiskohti on väga vähe, mis pärsib elektriautode soetamist, vahendab Yle.

Maksma hakkaksid eelnõu kohaselt ka need, kel endal autot pole. See nõue puudutab uusi ja renoveeritavaid maju, mille juures on üle 4 parkimiskoha. Igale parkimiskohale tuleks välja ehitada elektriauto laadimise valmidus. Lisaks tuleks kinnistu omanikul rajada laadimiskoht, kui mõni elanik soetab omale elektriauto.

Eelnõu mõte on selles, et ehitus- ja remonditööde käigus tehtaks juba vajalikud ettevalmistused ära, et hiljem poleks vaja hakata eraldi kaableid vedama. Hinnanguliselt maksab laadimise jaoks vajamineva kaabli panek 60-80 eurot meetri kohta. Teatud tingimustel võivad majaühistud taotleda riigilt toetust. Uued nõuded hakkaksid kehtima alates 2021. aastast.

Eelnõu kohaselt tuleb lisaks elumajadele rajada laadimiskohad ka muude hoonete juurde. Kui hoone juures on üle 10 parkimiskoha, tuleb vähemalt poolte kohtade juurde välja ehitada elektriautode laadimise valmidus ja vähemalt üks laadimiskoht.

Soome omavalitsuste liit on juba andnud teada, et on sellise eelnõu vastu. Liit on seisukohal, et esiteks tekiks nii laadimiskohti liiga palju ja nad oleksid vales kohas. Nõuded puudutaksid näiteks lasteaedu, koole, haiglaid ja muid avalikke ehitisi.

Omavalitsuste liit on seisukohal, et autot laetakse põhiliselt kodus, mujal väga harva. Kuivõrd kiirlaadimisega saab väga vähe sõita, pole see linnasõidul kuigi otstarbekas. Omavalitsustele läheks see muudatus maksma kümneid miljoneid eurosid. Laadimiskohad tuleks eelnõu kohaselt välja ehitada ka töötajatele, kelle auto seisab töö juures parklas.

Kui seadus läbi läheb, siis tooks see aastani 2030 juurde 171 000 uut laadimiskohta ning parklates 621 000 laadimiskoha võimaluse. Praeguse seisuga ei puuduta seadus vanemaid maju ja hooneid.

Uus eelnõu on tekitanud vastuseisu valitsuse sees ja näiteks vastu on Keskerakonna esindajad. Nende arvates toob seadus kaasa liiga suuri kulusid. Eelnõu kohaselt maksab ühe laadimiskoha väljaehitamine 1100-2300 eurot, aga praktika näitab, et selleks võib kuluda 5000 eurot.

Ka Soome kaupmeeste liit on asjale vastu, kuna see tähendaks, et kõigi hoonete juurde, kus on vähemalt 20 parkimiskohta tuleks laadimiskoht välja ehitada vähemalt 10 protsendi kohtade juurde. See tähendab Ikea puhul 553 uut kohta, Kesko, Lidli ja S-grupi poodidele üle 11 700 laadimiskoha ehitamist.

KES maksab, kui töötaja jääb Soomes koju karantiini? Millest sõltub nakkushaiguste päevaraha?

NordenBladet — Soomes hüvitab sotsiaalkindklustsusameti Kela makstav nakkushaiguste päevaraha saamata jäänud töötasu koduse karantiini ajal. Nakkushaiguste päevaraha võidakse maksta, kui isik jääb töölt eemale mingi nakkushaiguse, näiteks koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, edastas Kela.

Alla 16-aastase lapse hooldajal on õigus nakkushaiguste päevarahale, kui laps jääb koju karantiini ja hooldaja ei saa seetõttu tööle minna. Praegu selgitatakse, kas see klehtib ka välismaal oleva karantiini korral.

Nakkushaiguste päevaraha sõltub palgast ja see katab täies ulatuses tööst eemaloleku, isolatsiooni või karantiini põhjustatud sissetuleku kadumise. Kela veebis on olemas juhend nakkushaiguste päevaraha taotlemiseks.

 

Koroonaviirus mõjutab Soome majandust – kasv seiskub

NordenBladet — OP finantsgrupi värske prognoosi kohaselt Soome majanduskasv käesoleval aastal seiskub. Varasem prognoos oli Soome majandusele 0,5 protsendi suurune kasv.

Koroonaviiruse epideemia mõjutab ettevõtete logistikat ja suurendab ebakindlust. Tuleva, 2021. aasta prognoos püsib jätkuvalt 0,5 protsendi peal, vahendab MTV.

Soome: Helsingis Herttoniemis avatakse uus kaubanduskeskus Herts, kus pole ühtegi rõivapoodi

NordenBladet — Helsingis Herttoniemis avatava uue kaubanduskeskuse Hertsi puhul on erakordne see, et seal pole ühtegi rõivapoodi. Seal on Prisma toidupood, raamatukogu, noortekeskus ja vanurite hooldekodu. Hertsi keskus avatakse 19. märtsil. Uus keskus on ehitatud kokku vana Megahertsi keskusega, mis asub metroojaama lähedal, vahendab Helsingin Sanomat.

Lisaks Prismale ja eri teenustele on Hertsis veel kümmekond söögikohta. Jätkavad ka Megahertsi apteek, Tokmanni ja spordikeskus Elixia.

Algul oli Hertsi planeeritud kui tavaline kaubanduskeskus koos rõivapoodidega. Aja jooksul aga plaanid muutusid. Osa ruumidest muudeti äripindadest ümber teenuspindadeks. Keskuse rajamisele kulunud 8 aasta jooksul elu muutus. Moekaubad ei tundunud enam ahvatlevad, kuna rõivaäri on liikunud internetti. Seetõttu ei konkureeri Hertsi ülejäänud suurte kaubanduskeskustega Redi, Tripla ja Itis. Kindluse annavad suured ja pikaajalised kliendid nagu linna raamatukogu ja Prisma. Tõenäoliselt kujuneb Hertsi suunanäitajaks ka teistele kaubanduskeskustele.

Kokku on Hertsis renditavat pinda 23 000 ruutmeetrit ning seal tegutseb ligi 50 ettevõtet. Võrreldes teiste kaubanduskeskustega on see väike. Näiteks Pasilas asuvas Triplas on 85 000 ruutmeetrit renditavat pinda ja 250 poodi, Kalasatamas asuvas Redi keskuse 64 000 ruutmeetrit ja 200 poodi, millest osa pindu on tühjad klientide puuduse tõttu. Itäkeskuse Itise pindala on 115 300 ruutmeetrit ja poode on seal üle 120.

Allikas: Helsingin Sanomat

Eesti: Alanud on registreerimine parima Mulgimaa toidukoha ja Mulgi kapsa konkurssidele

NordenBladet – Teise mulgi söögi festivali raames kuulutab Mulgi Väiketootjate Liit välja kaks konkurssi: “Parim Mulgi toidukoht 2020” ja “Parimad Mulgi kapsad 2020”.

Parima Mulgi toidukoha konkursil on oodatud osalema kõik Mulgimaal asuvad toidukohad, majutusasutused, kohvikud, rahvamajad, toredad kodud, ühingud ja organisatsioonid. Teie menüüsid oodatakse 10. aprillini 2020. Menüü peab olema mulgimaisest toorainest või Mulgimaal toodetud produktidest, kolmekäiguline ja lõpptarbijale maksma 16 eurot inimese kohta. Toitude nimetused peavad olema mulgikeelsed. Nimetuste tõlkimisel võib küsida abi Mulgi Kultuuri Instituudilt.

Komisjon valib välja viis toidukohta, kes saavad Mulgi söögi nädala raames 25.-29. maini oma ruumides loosi tahtel pakkuda oma menüüd. Nende retseptid saavad koha esimeses Mulgi söögi raamatus, mis ilmub kolmanda Mulgi Söögi festivali raames. Parim toidukoht Mulgimaal 2020 valitakse rahva poolt ja auhind antakse võitjale üle 30. mail teise Mulgi söögi festivali ajal.

Parima Mulgi kapsa võistluseks tuleb ennast registreerida enne 10. maid ja tuua võistlustöö (vähemalt 3 liitrit Mulgi kapsaid) 30. mail Mulgi söögi festivalile kaasa. Seal toimub degusteerimine nii žürii poolt kui rahva poolt. Kõik Mulgi kapsa retseptid saavad oma koha esimeses Mulgi söögi raamatus. Registreerimine aadressil maarja@mulk.ee.

Jätkuvalt oodatakse ka kauplejaid laadale, mis toimub Mulgi peo ja Mulgi söögi festivaliga samal ajal, 30. mail Karksi pargis. Oodatud on eeskätt kohaliku toidu ja käsitöö pakkujad, Mulgimaa ettevõtted ja asutused, et näidata, mida kõike Mulgimaal valmistatakse ja pakutakse. Laata korraldab Mulgi Väiketootjate Liit, info ja registreerimine tel 5672 0401, indrek.mulgikropsud@gmail.com, Indrek Palu.