Kolmapäev, september 17, 2025

Monthly Archives: märts 2020

Eesti: Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilasel tuvastati COVID-19 nakkus

NordenBladet — Täna tuvastati ühel Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilasel COVID-19 nakkus. Kuna laps on viibinud koolis, jäetakse vähemalt kaheks nädalaks ära õppetöö koolimajas ning korraldatakse põhjalik ruumide desinfitseerimine. Kool korraldab seni õppetööd mittestatsionaarselt.

Kuna ei ole võimalik tuvastada, kellega haigeks jäänud õpilane koolis viibides kokku puutus, palutakse kõigil Kristiine Gümnaasiumi õpilastel püsida kaks nädalat kodus ja vältida kontakte väljaspool kodu. Samuti palutakse selle kooli õppuritel mitte osaleda huvi- või sporditegevustes.

Haridus- ja Teadusministeerium peab sellist ettevaatusabinõu vajalikuks, et tõkestada viiruse levikut. Välistamaks nakkuse levikut koolides ja lasteaedades, palume kõigil haridusasutuste juhtidel koostöös asutuste pidajatega olla valmis kuni kaheks nädalaks uksed sulgema ja korraldama õppetööd mittestatsionaarselt, juhul, kui selleks tekib vajadus.

Kõik inimesed, kellel on põhjendatud kahtlus, et nad võivad olla nakatunud koroonaviirusega, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuandetelefonile 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid ehk köha, palavik ja/või hingamisraskused. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

Olukorra arengut jälgivad kõik ametkonnad ning riik teeb kõik selleks, et viiruse edasist levikut tõkestada.

Kõige värskema info viiruse leviku ja selle tõkestamise kohta leiab Terviseameti kodulehelt.

Küsimuste korral pöörduge palun info@hm.ee.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Taani kaitseväe juhataja Bjørn Bisserup külastas Eestit

NordenBladet — Eile saabus kahepäevasele visiidile Eestisse Taani kaitseväe juhataja kindral Bjørn Bisserup, kes külastas Tapal paiknevaid liitlasüksusi ning kohtus Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga.

„Euroopa peab tegema enda kaitseks rohkem. Seda eelkõige kodus, kuid ka Aafrikas ja Lähis-Idas. USA roll on jätkuvalt oluline aga peame aru saama, et USA on valmis Euroopasse investeerima kui seda teeb ka Euroopa ise,“ – ütles Taani kaitseväe juhataja kindral Bjørn Bisserup lisades, et tänaseks on nii NATO kui Euroopa Liidu riikide tegevused põimunud ning erinevate riikide üksused tegutsevad aina rohkem koos.

Neljapäeval kohtus kindral Bisserup kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremiga kus arutati omavahelist koostööd Põhja diviisi küsimustes, liitlaste suurendatud kohalolekut Eestis ja NATO sõjalisi operatsioone. Samuti külastas Taani kaitseväe juhataja NATO liitlaste lahingugrupi staapi.

Täna hommikul külastas kindral Bisserup 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakut, kus kohtus brigaadiülem kolonel Vahur Karusega ning tutvus Tapal paiknevate Taani kaitseväelaste ja nende väljaõppega.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Taani on koos Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia ja Islandiga üheks Eestis paiknevasse lahingugruppi panustavast riigist.

Põhjadiviisi raamriikideks on Eesti, Läti ja Taani. Diviisi staabi osised paiknevad rahuaegselt valdavalt Lätis Ādažis, aga ka Taanis Karupis. Rahvusvahelise Põhjadiviisi (Multinational Division North, HQ MND N) põhiülesandeks on sõjaliste operatsioonide juhtimine oma vastutusalas.

 

Allikas: Eesti Kaitsevägi
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Eesti: Valitsus eraldas Maarja küla peremaja ehituseks 350 000 eurot

NordenBladet — Valitsus eraldas pärast kabinetinõupidamist toimunud arutelu 2020. aasta valitsuse sihtotstarbelisest reservist sotsiaalministeeriumile 350 000 eurot, et toetada sihtasutuse “Maarja küla” kuuenda peremaja ehitust.

Peremaja ehituseks vajalik summa oli arvestatud juba 2018. aastal ning see kanti edasi 2019. aastasse, kuid vastavad riigihanked ebaõnnestusid mitmel korral. Viimane riigihange õnnestus ning SA Maarja Küla saab sõlmida lepingu riigihanke võitjaga.

SA Maarja Küla asutati 7. aprillil 2001. aastal Tartu Maarja Kooli lastevanemate, õpetajate ja Tartu Toome Rotary Klubi poolt. Tegemist on Lõuna-Eesti väikese kogukonnaga, kus elavad intellektipuudega noored ja täiskasvanud.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 

Soome ja Eesti laborite analüüsitulemuste erinevus toob kaasa põhjalikuma kontrolli

NordenBladet — Soome terviseinspektsioon Valvira võtab Eesti ja Soome laborite analüüsitulemuste erinevuse suhtes ette põhjalikuma kontrolli. Valvira info kohaselt tuleb teateid laborite vigade kohta harva. Selle kohta, et Eesti ja Soome laborite analüüsi tulemused teineteisest täielikult erinesid, ei oska Valvira veel seisukohta võtta, vahendab Yle.

Valvira püüab nüüd kõigi osapoolte kaasabil välja selgitada, kuidas selline tulemuste erinevus sai üldse võimalikuks. Alles siis saab teha mingeid otsuseid.

Valvira võtab asjas ühendust ka Eesti ametivõimudega. Kahtlusalused laboriuuringud tehti Synlabi laboratooriumis Tallinnas.

Soomes tõusis möödunud aastal tähelepanu alla juhtum, kus Soomes pandi Tallinna labori mitmekordse analüüsi tulemuste põhjal inimesele vähidiagnoos, aga Helsingi labor tunnistas hilisemal kontrollimisel analüüsi tulemused täiesti ekslikuks.

Uuring: Maapinnalähedane osoon on inimesele kahjulik reaktiivne gaas, mis suurendab suremust

NordenBladet — Kui maailma suurimates linnades kehtestataks õhukvaliteedi kohta rangemad nõuded, aitaks see igal aastal vältida tuhandete inimeste surma, selgus enam kui 400 linna ja enam kui 45 miljonit surmajuhtu hõlmanud rahvusvahelisest suuruuringust, millesse andsid oma osa ka Tartu Ülikooli teadlased.

Maapinnalähedane osoon on inimesele kahjulik reaktiivne gaas. See moodustub saasteainete reageerimisel päikesevalgusega ning seda leidub nii linnades, äärelinnades kui ka maapiirkondades.

Värsked uuringud näitavad, et 80 protsenti linnapiirkondade elanikke mõjutab osoonisaaste, mis ületab Maailma Terviseorganisatsiooni sätestatud õhukvaliteedi piirmäära – 100 mikrogrammi saasteaineid kuupmeetri kohta.

Nii mõnigi varasem uuring kinnitab maapinnalähedase osooni ja suurema suremuse seost, ent uuringute ülesehituse erinevus ja kvaliteet teeb eri piirkondade kohta järjepidevate järelduste tegemise keeruliseks.

Et leida täpsem seos osoonisaaste ja surmade vahel, analüüsis rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuulusid ka Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi teadlased, keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru ja keskkonnatervishoiu lektor Ene Indermitte, 20 riigi 406 linna surmajuhtumeid ja keskkonnaandmeid. Uuringu käigus vaadeldi keskmist osoonisisaldust, õhusaastet, õhuniiskust, temperatuuri jm näitajaid aastatel 1985–2015.

406 linnas analüüsiti kokku 45 165 171 surmajuhtu. Selgus, et kui surmale eelnenud või surmapäeval oli osoonisaaste 10 mikrogrammi kuupmeetri kohta suurem, kasvas suremus keskmiselt 0,18 protsenti. See teeb igal aastal 6262 surma, mida oleks saanud vältida, kui riigid oleksid kohaldanud Maailma Terviseorganisatsiooni juhistele vastavaid rangemaid õhukvaliteedi nõudeid.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnul ei pruugi nendest nõuetest aga piisata. “Näiteks Eestis on need eesmärgid juba täidetud, ent negatiivne mõju tervisele ilmneb väiksemagi osoonisisalduse korral. Suure osoonisisalduse toimele lisandub peenosakeste tervisemõju, mis on veel suurusjärgu võrra suurem,” tõdes Orru.

Mahukas uuring “Short term association between ozone and mortality: global two stage time series study in 406 locations in 20 countries” avaldati teadusjakirjas The BMJ.

Sellele eelnev peenosakeste uuring “Ambient Particulate Air Pollution and Daily Mortality in 652 Cities” avaldati 2019. aasta augustis teadusajakirjas The New England Journal of Medicine.