NordenBladet — Möödunud aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 14,4 miljardi euro väärtuses ja imporditi 16,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 1,69 miljardit eurot ja selle vähenemist võrreldes 2018. aastaga mõjutas enim põllumajandussaaduste ning toidukaupade ekspordi suurenemine. Suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete kaubavahetuses.

Eestist eksporditi kaupu 183 riiki ja imporditi 145 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne 137 riigiga. Euroopa Liidu, sh Suurbritannia, osatähtsus moodustas Eesti koguekspordist 70% ja koguimpordist 79%. Kaubavahetuses EL-i riikidega suurenes eksport 3% ja import 1%. Euroopa Liidu väliste riikidega kaubavahetus aga vähenes: eksport 8% ja import 7%.

Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Aastaga suurenes kõige enam eksport Taani (127 miljonit eurot) ja Hispaaniasse (86 miljonit eurot), kuhu veeti rohkem kütuseid. Enim vähenes eksport Singapuri (178 miljonit eurot) ja Lätti (71 miljonit eurot).

Eestist viidi nii nagu varasematelgi aastatel enim välja elektriseadmeid, mineraalsed tooted ning puitu ja puittooted. Enim mõjutas eksporti põllumajandussaaduste ja toidukaupade (kasv 226 miljonit eurot), transpordivahendite (kasv 142 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (kasv 106 miljonit eurot) väljaveo suurenemine. Kõige rohkem vähenes aga mineraalsete toodete (450 miljonit eurot) ja elektriseadmete (184 miljonit eurot) väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 71%. Aastaga 2018 võrreldes vähenes kodumaiste kaupade väljavedu 1% ja reeksport suurenes 3%. Märgatavalt on vähenenud Eesti päritolu mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljavedu. Enim on suurenenud põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu. Eesti päritolu kaupade peamised sihtriigid on Soome, Rootsi ja USA.

Kogu kaupade impordist toodi kõige rohkem kaupu Soomest, Leedust ja Saksamaalt. Aastaga vähenes kaupade sissevedu kõige enam Valgevenest ja Hollandist. Valgevenest toodi vähem kütuseid ja Hollandist elektriseadmeid. Enim suurenes import Rootsist, Lätist ja Leedust. Rootsist toodi rohkem sisse sõiduautosid, Lätist kütuseid ja Leedust elektriseadmeid. Eestisse imporditi enim mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ja transpordivahendeid. Aastaga vähenes kõige rohkem mineraalsete toodete ja elektriseadmete sissevedu, suurenes aga transpordivahendite sissevedu.

Eelmise aasta detsembris eksporditi Eestist kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Võrreldes 2018. aasta detsembriga suurenes eksport 1% ja import 3%. Enim mõjutas ekspordi kasvu teravilja müük ja impordi kasvu kütuste sissevedu.

Eesti kaubavahetus kuu kaupa, 2018–2019
Kuu Eksport, miljonit eurot Import, miljonit eurot Bilanss, miljonit eurot
2018 2019 muutus, % 2018 2019 muutus, % 2018 2019
KOKKU 14 424 14 403 0 16 228 16 094 -1 -1 804 -1 691
Jaanuar 1 035 1 158 12 1 254 1 278 2 -219 -120
Veebruar 1 118 1 163 4 1 203 1 250 4 -85 -87
Märts 1 143 1 238 8 1 344 1 404 4 -201 -165
Aprill 1 195 1 239 4 1 342 1 389 4 -147 -151
Mai 1 238 1 334 8 1 407 1 434 2 -169 -100
Juuni 1 269 1 173 -8 1 404 1 282 -9 -135 -109
Juuli 1 193 1 173 -2 1 319 1 374 4 -126 -201
August 1 184 1 151 -3 1 345 1 246 -7 -162 -94
September 1 231 1 195 -3 1 315 1 355 3 -84 -160
Oktoober 1 361 1 279 -6 1 551 1 450 -6 -190 -172
November 1 388 1 223 -12 1 447 1 300 -10 -59 -77
Detsember 1 070 1 079 1 1 297 1 334 3 -227 -255
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, 2019
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aastaga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus eelmise aastaga, %
KOKKU 14 403 100 0 KOKKU 16 094 100 -1
EL-28 10 150 70 3 EL-28 12 750 79 1
Euroala 19 riiki 7 076 49 4 Euroala 19 riiki 9 119 57 0
EL-i välised riigid 4 253 30 -8 EL-i välised riigid 3 344 21 -7
1. Soome 2 339 16 2 1. Soome 2 037 13 -2
2. Rootsi 1 507 10 -4 2. Leedu 1 646 10 5
3. Läti 1 308 9 -5 3. Saksamaa 1 637 10 -3
4. USA 977 7 5 4. Rootsi 1 513 9 7
5. Saksamaa 906 6 0 5. Läti 1 461 9 6
6. Leedu 876 6 11 6. Venemaa 1 310 8 -7
7. Venemaa 867 6 0 7. Poola 1 021 6 4
8. Taani 596 4 27 8. Holland 672 4 -15
9. Norra 543 4 0 9. Hiina 548 3 -8
10. Holland 481 3 17 10. Itaalia 402 2 -3
Eksport ja import kaubagruppide järgi, 2019
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuur (KN) järgi Eksport Import Bilanss, miljonit eurot
miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, % miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus eelmise aastaga võrreldes, %
KOKKU 14 403 100 0 16 094 100 -1 -1 691
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 1 378 10 20 1 632 10 5 -254
Mineraalsed tooted (V) 1 715 12 -21 2 091 13 -15 -376
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 753 5 2 1 441 9 6 -688
Kummi- ja plasttooted (VII) 448 3 4 852 5 1 -404
Puit ja puittooted (IX) 1 515 11 -1 545 4 -3 971
Paber ja pabertooted (X) 328 2 -10 290 2 8 39
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 394 3 0 682 4 2 -288
Metall ja metalltooted (XV) 1 169 8 2 1 496 9 2 -327
Mehaanilised masinad (84) 1 318 9 9 1 646 10 -3 -328
Elektriseadmed (85) 2 090 15 -8 2 015 13 -9 76
Transpordivahendid (XVII) 1 042 7 16 1 829 11 9 -787
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 480 3 11 379 2 -1 101
Mitmesugused tööstustooted (XX) 1 225 8 2 441 3 11 784
Muu 548 4 13 756 5 16 -208

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad olid vastavalt 14. ja 15. jaanuaril 2020, ning maksu- ja tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati statistikaametile 20. jaanuaril 2020. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuukokkuvõtte 14 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ tegemiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.

 

Allikas: Eesti Statistikaamet
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT