NordenBladet — Valitsus kiitis tänasel istungil heaks tervise infosüsteemi põhimääruse muudatused, mis võimaldavad võtta kasutusele perearstide kliiniliste otsuste tugisüsteemi. Otsustustugi jõuab perearstide kasutusse 1. aprilliks.
„Selleks, et perearst ja tema meeskond saaksid oma tööd teha võimalikult hästi, peab arsti infosüsteem olema kiire ja kasutajasõbralik ning toetama arsti raviotsuste tegemisel. Uus lahendus toob arsti töölauale personaalsed soovitused konkreetse patsiendi ravimiseks, viies kokku arsti meditsiinilised teadmised ja elektroonses haigusloos olevad inimese terviseandmed,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Haigekassa ja perearstide koostöös valmiv otsustustugi võimaldab hoida kokku arsti aega ja olemasolevad terviseandmed inimeste tervise heaks paremini tööle panna. Otsustustoe valmimine on oluline teetähis inimkesksema tervishoiu poole liikumisel.“
Määruse muudatus võimaldab ühildada raviasutuse ja tervise infosüsteemi andmeid veel enne kui tervisedokument on lõplikult kinnitatud. Seeläbi saab otsustustugi võtta arvesse nii visiidi käigus kogutud terviseandmeid kui ka patsiendi varasemad diagnoosid, operatsioonid ja protseduurid, analüüsid ja tarvitatavad ravimid, tulevikus ka elustiilinäitajad ja geneetilised riskiskoorid. Tõenduspõhistele ravijuhenditele toetudes edastab otsustustugi arstile konkreetse patsiendi kohta diagnoosi- ja ravisoovitusi.
Eesti Haigekassa juhatuse liikme Karl-Henrik Petersoni sõnul aitab haigekassa kliinilise otsustustoe loomisega tõsta perearstide töökvaliteeti, sest lahendus võimaldab perearstidel teha kiiremaid ja veelgi paremaid otsuseid. „Tänapäeval muutuvad ravisuunised sedavõrd kiiresti, et arstil on vaja lahendust, mis teda igapäevases töös toetaks. Otsustustugi peaks esialgse plaani kohaselt perearstide kasutusse jõudma selle aasta esimese kvartali lõpus,“ ütles Karl-Henrik Peterson.
Eesti Perearstide Seltsi juhi dr Le Vallikivi sõnul on otsustustugi tänase infokülluse ajajärgul perearstile hädavajalik digitaalne tööriist, mis aitab eelneva terviseajaloo ja -andmete põhjal teha otsuseid, millised võiks olla konkreetse patsiendi puhul kõige sobivamad uuringud, analüüsid ja ravimid. „Samuti annab otsustustugi nõu, kui suur peaks olema tervishoiusüsteemi tähelepanu just sellele patsiendile, selleks et tagada parimad tulemused tema tervisele,“ ütles dr Le Vallikivi.
Kliiniliste otsuste tugisüsteemi projekti rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti Haigekassa koostöös sotsiaalministeeriumi ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega. Projekti kogumaksumus on miljon eurot.
Samuti nähakse tervise infosüsteemi põhimääruse muudatusega ette automaatne andmevahetus nakkushaiguste andmete edastamisel. Seni on raviasutused nakkushaiguste andmeid nakkushaiguste registrile edastanud e-postiga või paberil. Muudatus on vajalik, et tagada õigeaegsed seireandmed ja õigeaegne reageerimine nakkuse kahtluse korral vajalike tõrjemeetmete kasutuselevõtuks.
Põhimääruse muudatused jõustuvad 2. märtsil 2020.
Allikas: Sotsiaalministeerium Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet — Riigikohus jättis rahuldamata AS-i Tallinna Vesi esitatud nõude Vabariigi Valitsuse määrusega tekitatud 1 136 191 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Riigikohtu sõnul puudus Vabariigi Valitsuse kehtestatud veekogudesse juhitava heit- ja sademevee rangemate kvaliteedi nõuete ja ettevõttele väidetavalt tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.
Vaidluses esitas kassatsioonkaebuse vee-ettevõtja AS Tallinna Vesi, mis juhib sellele kuuluvast Paljassaare reoveepuhastist heit- ja sademevee merre. 2012. aastal muutis Vabariigi Valitsus määrusega senisest rangemaks veekogudesse juhitava heit- ja sademevee kvaliteedi nõudeid. Keskkonnaamet väljastas 2013. aastal AS-ile Tallinna Vesi uue vee erikasutusloa, muutes hiljem erikasutusloa tingimusi ja kandes määruses kehtestatud ohtlike ainete (sh tsingi, vase ja kroomi) rangemad piirnormid ka ettevõtte erikasutusloale. Kuna AS Tallinna Vesi ületas ohtlike ainete piirnorme, pidi ettevõte maksma oluliselt kõrgemat saastetasu.
AS Tallinna Vesi esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse määrusega tekitatud 1 136 191 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Kaebaja hinnangul olid määrusega kehtestatud piirnormid sedavõrd ranged, et tal ei olnud enam võimalik tagada vette juhitava heitvee vastavust nõuetele. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus jätsid kaebuse rahuldamata.
Riigikohtu halduskolleegium nõustus kohtutega, et Vabariigi Valitsuse määruse ja kaebajale väidetavalt tekkinud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Kaebajal tekkis kõrgendatud saastetasu maksmise kohustus piirnormide ületamisel alles siis, kui need piirnormid märgiti ka ettevõtte vee erikasutusloale. Seejuures andis määrus võimaluse loa andmisel teatud tingimuste täitmisel lükata rangemate piirnormide järgimise kohustus edasi. Erikasutusloa tingimuste muutmist ettevõte aga ei vaidlustanud ega taotlenud ka loa muutmisega tekitatud kahju hüvitamist.
Allikas: Riigikohus Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Kultuuriminister Tõnis Lukas saatis tänukirja Hollandi Kuningriigi suursaadikule Eestis Karen van Stegerenile, milles minister tänas teda toetuse eest 2021. aasta Veneetsia kunstibiennaalil osalemisel. Eesti näitus toimub 59. biennaalil erandina sündmuse südames, Giardini näitusealal.
Eesti on biennaalil osalenud alates 1997. aastast mitmesugustel pindadel üle linna. Eestit kutsus biennaali keskmes asuvasse oma ajaloolisesse paviljonihoonesse biennaaliala südames külalisena näitust tegema Hollandi paviljoni korraldaja, Mondriaani Fond. Hollandlased ise kolivad ühekordselt oma paviljonist välja ning esitlevad oma näitust mujal linnaruumis.
„Eesti ja Hollandi kultuurisuhted on väga aktiivsed ning aastate jooksul on sellele väga palju kaasa aidanud ka Hollandi saatkond Eestis. Soovin väljendada suurt rõõmu ja tänu Hollandi riigile, teie kultuuriministeeriumile ja eelkõige Mondriaani fondile küllakutse eest Eestile korraldada 2021. aasta Veneetsia kunstibiennaali rahvuspaviljoni näitus Rietveldi paviljonis Giardini pargis.
Selline usaldus on meie noorele kunstiväljale suur au ja tunnustus ning meie kunstirahvas võtab seda võimalust täie vastutuse ja tõsidusega.
Loodan, et tänu kunstiasutuste sedavõrd usalduslikule koostööle kasvab meie riikides huvi teineteise nüüdiskunsti vastu oluliselt ning sellest suurest žestist saab ühe uue pika peatüki algus meie riikide kultuurivahetuses,“ kirjutas kultuuriminister Tõnis Lukas Hollandi Kuningriigi suursaadikule Eestis Karen van Stegerenile.
Iga kahe aasta järel toimuv Veneetsia kunstibiennaal paikneb üle linna. Biennaali süda ja keskpunkt kujunes Giardinis üldjoontes välja 20. sajandi esimesel poolel. Seal asuvad peamiselt „vanade” riikide rahvuspaviljonid. Näituse korraldamine Giardinis on ainulaadne ja ühekordne võimalus, mis küllakutseta olnuks võimatu. Viimane uus hoone, Lõuna-Korea paviljon, ehitati parki 1996. aastal ja rohkem laienemisruumi pargis ei ole. Giardini on paviljonide arvu, ajaloo ja põhinäituse tõttu kõige külastatavam biennaali toimumispaik. Seetõttu on Eestile tuleval aastal oodata senisest märksa suuremat tähelepanu.
Alates 1999. aastast on Eesti paviljoni korraldanud Sihtasutus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK), Eesti osalemist Veneetsia kunstibiennaalil rahastab Kultuuriministeerium.
Veneetsia biennaal on maailma suurim kunstisündmus, mis toimub alates 1895. aastast. Holland on biennaalil osalenud algusest peale. Nende paviljonihoone projekteeris maailmakuulus arhitekt Gerrit Rietveld Giardini parki 1954. aastal ning Hollandi näitused Veneetsia biennaalil on alati toimunud seal.
NordenBladet —Riigikogu võttis tänasel istungil vastu 73 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse „Ajaloomälust ja ajaloo võltsimisest“.
Avalduse tekst:
„Mõistes hukka Molotovi-Ribbentropi pakti koos salaprotokollidega ning sellele järgnenud Balti riikide okupeerimise ja Poola jagamise kahe totalitaarse režiimi vahel, mis oli Teise maailmasõja puhkemise oluline eeldus;
võttes arvesse Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi 1989. aasta 24. detsembri otsust, millega mõisteti hukka Molotovi-Ribbentropi pakt ja selle salaprotokollid ning tunnistati salaprotokollid õigustühiseks ja allakirjutamise hetkest kehtetuks;
meenutades Riigikogu 2012. aasta 14. veebruari avaldust, millega mõisteti hukka Nõukogude Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa repressiivpoliitika ning nende isikute tegevus, kes nimetatud režiimide teenistuses sooritasid inimsusevastaseid kuritegusid;
tuletades meelde Euroopa Parlamendi 2019. aasta 19. septembri resolutsiooni, milles rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule;
avaldades toetust Poolale ja teistele Euroopa riikidele, kelle Venemaa Föderatsioon on viimasel ajal liigitanud Teise maailmasõja süüdlaste hulka,
Riigikogu:
taunib Venemaa Föderatsiooni võimude katseid ümber kirjutada ajalugu, eitades Nõukogude Liidu rolli Teise maailmasõja ühe peamise algatajana ja veeretades vastutuse agressiooni ohvritele;
rõhutab, et Teine maailmasõda sai võimalikuks 1939. aasta 23. augustil natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu ehk Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide otsese tagajärjena;
kordab, et Natsi-Saksamaa, kommunistlik Nõukogude Liit ning teised totalitaarsed režiimid on süüdi inimajaloo enneolematu ulatusega massimõrvades, genotsiidides, küüditamistes ning elu ja vabaduste kaotuses;
kutsub Vabariigi Valitsust üles toetama autentse ajaloomälu säilitamist nii Eestis kui ka kogu maailmas, et ei ununeks totalitaarsete režiimide kuriteod, sest ajaloo tundmine suurendab võimet vastu panna demokraatiat ähvardavatele ohtudele;
peab vajalikuks toetada tegevusi, millega soodustatakse ajaloomälu ja mäletamist Eestis ning Euroopa Liidu liikmesriikides;
rõhutab vajadust rääkida Eesti üldhariduskoolides totalitaarsete režiimide kuritegudest ja ajaloos demokraatiat ähvardanud ohtudest ning lülitada need teemad õppeprogrammidesse;
kutsub toetama totalitaarsete režiimide ohvrite mälestust jäädvustavaid projekte.“
Läbirääkimistel võtsid sõna Mihhail Lotman (I), Helle-Moonika Helme (EKRE) ja Jaak Juske (SDE).
Avalduse (140 AE) poolt hääletas 72 Riigikogu liiget ja vastu hääletas 1 saadik.
NordenBladet —Cambridge’i ülikooli tehtud raport kinnitab, et metsa kasvamisel on roll kliimamuutuste pidurdamisel ja samas mõjutavad muutused oluliselt metsa tervist. Raport on valminud koostöös Keskkonnaagentuuriga.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava elluviimise käigus Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud raport „ Mets ja kliimamuutused“ analüüsis Eesti metsa eelseisva saja aasta erinevaid võimalikke väljavaateid.
“Metsa tuleb majandada jätkusuutlikult, säilitades ja parandades metsa keskkonna-alaseid, majanduslikke ja sotsiaalseid väärtusi nii praeguste kui tulevaste põlvkondade hüvanguks,” ütleb raporti üks peamisi koostajaid, Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste majanduse vanemteadur Annela Anger-Kraavi. „Jätkusuutlik metsamajandamine peaks arvestama võimalike kliimamuutuste mõjudega metsale ja aitama metsal kliimamuutustega kohaneda.“
Aastaseks keskmiseks raiemahuks pakub raport 10–12 miljonit tihumeetrit, arvestades seejuures süsinikubilanssi, metsatööstuse varustatust puiduga, metsa tagavara ja vanuselise jaotuse muutusi. Ja uuendusraiete maht raieringi jooksul võiks olla keskmiselt 8–9 miljonit tihumeetrit aastas. Selliste aastaste keskmiste raiemahtude juures peaks metsa tagavara jääma kas samaks või suurenema sõltuvalt metsa juurdekasvu stsenaariumist. Samal ajal peab aga jälgima, et uuendusraiete puhul raiutaks raievanuse saavutanud või vanemat metsa ning et raiete tegemisel jälgitakse raieliikide ja raiutavate puuliikide optimaalset vahekorda.
Raportist selgub, et kõikide analüüsitud võimalustega on võimalik täita kliimamuutustega kohanemise arengukavas seatud eesmärki, mis näeb ette aastaks 2030 metsa aastase juurdekasvu suurenemist 10–20% (14,2 kuni 15,5 miljoni tihumeetrini). Ka pärast 2030. aastat on enamikes stsenaariumites sarnase taseme hoidmine võimalik, kui ei teki kliimamuutustest põhjustatud metsa juurdekasvu vähendavaid kahjustusi. Seega on oluline jälgida ja ennetada kliimamuutustest tulenevaid mõjusid metsale, näiteks hävitada kiiresti uued haiguskolded ning aidata metsal toimuvate muutustega kohaneda ja kõiki jätkusuutliku metsa funktsioone säilitada. Olulised on hooajalised või regionaalsed ilmaprognoosid ja varajased hoiatussüsteemid.
“Kliimamuutuste leevendamise kohustusi vaatlevad globaalsed stsenaariumid näevad ette, et bioenergiaks sobivate taimede, sealhulgas energiapuidu, kasvatamiseks on vaja kuni seitse miljonit ruutkilomeetrit viljakat maad,” ütles Annela Anger-Kraavi. “Selles peitub mitmeid ohte nagu põllumajandussaaduste nappus, liigilise mitmekeskuse ja mullaviljakuse vähenemine ning veepuudus. Kõik see omakorda suurendab jällegi kliimamuutusi.” Metsa majandamisstrateegiatel, mille ainus eesmärk on suurendada biomassi, ka süsiniku sidumise eesmärgil, võivad olla kahjulikud kõrvalmõjud. Näiteks võib väheneda metsa struktuurilise koosluse mitmekesisus, elurikkus ja vastupanuvõime looduslikele häiringutele.
Bioenergiaks soovitatakse kasutada kohalikke puidu- ja põllumajandustootmise jääke, samuti harvendus- ja hooldusraietest tekkinud väheväärtuslikku puitmaterjali ning mitte kasvatada suures mahus ja monokultuurset biomassi. Toitumisharjumuste (vähem liha ja toidu raiskamist) muutumisel vabanenud või muidu söötis põllumaad võiks kasutata biomassi tootmiseks. Väikesemahulisel ja jätkusuutlikult toodetud biomassil on positiivsed mõjud keskkonnale.
Raporti oluline järeldus on ka see, et bioenergia kasutamisest, metsa ja muude ökosüsteemide süsiniku sidumise suurendamisest ning maa ja metsaga seotud emissioonide vähendamisest üksi ei piisa kliimamuutuste leevendamiseks ei Eestis ega kogu maailmas. Kui kõikides muudes sektorites emissioone kiiresti ei vähendata, siis kliimamuutuste kahjustused maale ja metsale tekitatavad suurenevad ning see omakorda vähendab süsiniku sidumist ja võimendab kliimamuutusi.
Metsade jätkusuutlik majandamine aitab säilitada või suurendada süsinikuvarusid orgaanilises aines ja pinnases, sealhulgas talletada süsinikku puittoodetes. Samuti toob see kaasa asendusefekti, pakkudes lahendust metsasüsiniku küllastusprobleemile, mille korral küps mets enam kokkuvõttes süsinikku juurde ei seo (st süsiniku emissioonid ja sidumine tasakaalustuvad üksteist või emissioonid ületavad sidumist). Erinevatel metsa majandamise võtetel on pikema aja lõikes mitmeid, sh vastandlikke mõjusid. Näiteks vähendab suurem küpse metsa raiemaht biomassis seotud süsinikku lühiajalises perspektiivis, kuid suurendab süsiniku seotust puittoodetes ja võimalikku asendusefekti.
Kliimamuutustega kohanemiseks saab metsi aidata näiteks vähendades liigniiskust ja tulekahjuohtu. Oluline on kohaliku liigilise koosluse säilitamine, mis aitab toetada ökosüsteemi ja selle teenuste jätkusuutlikkust (kaasaarvatud kliimamuutustele vastupidamiseks ja paremaks süsiniku sidumiseks). Riskide vähendamiseks tuleks võõrliikide kasutamisest hoiduda.
Eesti kasvuhoonegaaside emissioonid moodustavad 0,05% maailma emissioonidest. 2017. aastal paiskas iga Eesti elanik atmosfääri 14,5 tonni CO2, kusjuures ilma maakasutuse ja metsanduse (LULUCF) seotud heitkoguseid maha arvestamata oli see number 15,9 tonni elaniku kohta. Ökosüsteemide (enamasti metsa) seotud CO2 vähendab seega umbes 1,5 tonni emissioone inimese kohta aastas. Eesti metsades oli 2015. aastal hinnanguliselt ladustatud 1903 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Eesti metsades oli 2015. aastal hinnanguliselt ladustatud 1903 miljonit tonni süsinikdioksiidi. Aastane süsinikdioksiidi sidumine on olnud arvestuslikult 1,6 kuni 4,5 miljoni tonni (perioodil 1990–2017).
Umbes pool Eestit on kaetud metsadega, raporti aluseks olnud 2017. aasta kohta käiva metsastatistika järgi 51,4%. Elaniku kohta teeb see umbes 1,8 ha metsamaad ja 4000 puud. Eestis on metsamaa pindala suurenenud umbes poolteist korda ja metsa tagavara on sama ajavahemiku jooksul kolmekordistunud. Võrreldes 1975. aastaga on need muutused olnud vastavalt 1,3 ja 1,9 korda, aastail 1990–2016 suurenes metsa tagavara umbes 50 miljoni tihumeetri võrra. Eestis annab metsa- ja puidusektor tööd peaaegu 28 000 inimesele ja kaudset ning kaasnevat mõju arvesse võttes mõjutas sektor 2017. aastal 59 000 töökohta. metsades moodustavad kõigi puuliikide puistute pindalast küpsed ja valmivad puistud 37%. Tegelikkuses on see protsent majandatavates metsades veelgi suurem, kuna lisaks raievanusele oleneb metsa raieküpsus ka diameetrist, millega arvestades on küpseid ja valmivaid puistuid tervelt 47% ehk pea pool.
Metsa raiuti Eestis 2017. aastal 12,5 miljonit tihumeetrit (ligikaudu 30% sellest läks küttepuiduks) ja juurdekasvuks arvestati umbes 16 miljonit tihumeetrit. 2011.–2019. aasta keskmine raiemaht oli 10,7 miljonit tihumeetrit, mis on vähem, kui metsanduse 2011 –2020. aasta arengukavas kehtestatud jätkusuutlik raiemaht 12-15 miljonit tihumeetrit.
„See on hea ülevaade kliima ja metsanduse omavahelistest seostest rahvusvahelisel ja ka Eesti tasandil,“ nentis Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve. „See raport toetab jätkusuutlikku metsandust ja näitab seda, kuidas ka kliimamuutuste valguses on oluline tasakaalukas lähenemine. Seejuures toob raport hästi välja, et kuigi on oluline lähtuda erinevate seatud eesmärkide täitmisest, ei tohi unustada metsa ennast, ehk tuleb aidata ka metsal kliimamuutustega kohaneda. Kui vaatame metsa rolli kogu Eesti süsinikuheite valguses, siis tuleb ka arvestada, et mets meie kliimamuresid üksi lahendada ei suuda. Kindlasti saame raportit kasutada ka metsanduse arengukava aastani 2030 taustamaterjalina.“
